2-10-8592/75 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-10-8592 Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2013. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Kohtuasi X Xi hagi X Xa vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27. juuni 2013. a. määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kostja X Xa (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Natalja Santaševa Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2013. a. määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta. Tsiviilasi saata maakohtule menetlemiseks. 2. Määruskaebus rahuldada. 3. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

20. veebruaril 2010. a. esitas X X Harju Maakohtule hagi X Xa vastu elatise nõudes lapse X Xi ülalpidamiseks. Samas kohtumenetluses esitas X X avalduse lapse elukoha otsustusõiguse määramiseks. Kohus lahendas lapse elukoha määramise otsustusõiguse küsimuse 26. juuni 2013. a. määrusega.

2

Maakohtu määrus 27. juuni 2013. a. määrusega jättis Harju Maakohus X Xi hagi läbi vaatamata.

Maakohus põhjendas hagi läbi vaatamata jätmist sellega, et alates 1. juulist 2010. a. kehtiva perekonnaseaduse (PkS) kohaselt on elatise nõude esitamise õigus lapsel. PkS § 75 lg. 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja õigustatud isiku nõudel. Sama seaduse § 97 punktide 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuteks alaealine laps või laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuivõrd hagejat ei või eelnevate sätete alusel õigustatud isikuks pidada, siis ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg. 2 p. 2 kohaselt.

Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada, hagi läbi vaadata ja rahuldada. Hagi läbi vaatamata jätmine on PkS-ga vastuolus, sest lapsele elatise maksmise kohustuse täitmise nõue ei ole automaatselt sõltuv lapse elukoha otsustusõiguse küsimusest, kuna hagejaks on laps. Hagi esitamise tingis asjaolu, et lapse ema ei osale nõuetekohaselt lapse ülalpidamise kohustuse täitmises. Seoses elatisenõude esitamisega muutus algselt lapse ema aktiivsemaks, kuid ei ole täitnud ikkagi regulaarselt ülalpidamiskohustust. Lapse ema vastuolulisest käitumisest ja elatise maksmisest kõrvalehoidumisest saab järeldada üksnes seda, et otsitakse võimalusi vabaneda elatise maksmise kohustuse täitmisest. Näiteks 2009. - 2010. aastal ei täitnud lapse ema üldse ülalpidamiskohustust, v. a. üksikud korrad, mil ta kandis üle 30 - 50 inglise naela. Ka kirjalikud kokkulepped ei ole taganud elatise maksmise kohustuse täitmist X Xa poolt. X Xa ei ole järjestikku maksnud elatist vähemalt 5 kuud. Tagamaks lapse huve sõltumata lapse elukoha küsimuse lahendamisest tulevikus, on vaja läbi vaadata elatise nõue ning vajadusel saab kohus teha lahendi reservatsiooniga, lapse elukoha küsimuse lahendamist arvestades.

Vastused määruskaebusele X Xa, X Xile riigi poolt määratud esindaja ja Lasnamäe Linnaosa valitsus vaidlevad määruskaebusele vastu.

Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg. 2 alusel tühistada. Maakohtu 27. juuni 2013. a. määrusega jäeti läbi vaatamata X Xi hagi X Xa vastu lapsele elatise nõudmiseks põhjendusega, et alates 1. juulist 2010. a. kehtiva PkS järgi on elatisenõude esitajaks laps, seetõttu ei saa lapse isa X x pidada hagi esitamiseks õigustud isikuks ja seetõttu ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kolleegium leiab, et maakohtu 27. juuni 2013. a. määrus tuleb menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb elatise nõude osas saata maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-10 (p. 14) märkinud, et kohus saab lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Vaidlusalusel juhul on hagi esitatud lapse isa poolt elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks, mistõttu on selge, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja lapse isal on lapse esindusõigus tulenevalt PkS § 120 lõikest

3

1. Seetõttu ei saa jätta hagi TsMS § 423 lg. 2 p. 2 alusel läbi vaatamata. Hagiavaldus tuleb saata maakohtule edasiseks menetlemiseks.

Gaida Kivinurm Kaupo Paal Malle Seppik