3-13-1679/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1679 Haldusasi MTÜ Tartu Kunstnike Liit kaebus kultuuriministri 11.07.2013 käskkirja nr 218 „Loomeliidu tunnustamisest keeldumine“ tühistamiseks ning loomeliidu tunnustamise taotluse uuesti läbivaatamiseks ja loomeliiduna tunnustamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Tartu Kunstnike Liit (registrikood 80101755), seaduslik esindaja Markus Toompere; Vastustaja – kultuuriminister, volitatud esindaja Andrea Frolov Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Rahuldada MTÜ Tartu Kunstnike Liit kaebus.

2. Tühistada kultuuriministri 11.07.2013 käskkiri nr 218 „Loomeliidu tunnustamisest keeldumine“.

3. Kohustada kultuuriministrit tunnustama MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit loomeliiduna.

4. Mõista Kultuuriministeeriumilt MTÜ Tartu Kunstnike Liit kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18. detsembril 2013. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Tartu Kunstnike Liit esitas 06.05.2013 kultuuriministrile loomeliiduks tunnustamise taotluse koos põhikirja, liikmeks olevate loovisikute nimekirja ja liikmete viimase kolme aasta loomingulise tegevuse ülevaatega.

30.05.2013 e-kirjaga palus Kultuuriministeerium MTÜ-l Tartu Kunstnike Liit täpsustada, kui palju tema liikmetest kuulub tänasel päeval Eesti Kunstnike Liitu ja kui palju neist on osalenud aktiivselt selle tegevuses või saanud osa pakutud võimalustest, mille poolest erinevad nende liitude põhikirjalised eesmärgid ning mida on MTÜ Tartu Kunstnike Liit teinud loomeala arendamiseks väljaspool Tartu linna ja maakonda.

12.06.2013 saatis MTÜ Tartu Kunstnike Liit Kultuuriministeeriumile vastuse. MTÜ Tartu Kunstnike Liit 142 liikmest kuulub Eesti Kunstnike Liitu 64 liiget. Eesti Kunstnike Liidu pakutavaid võimalusi ja tegevusi on keeruline kirjeldada, kuna neid on väga vähe või suhtleb liit nendega puuduli-

2(6) kult. Eesti Kunstnike Liit ei avaldanud infot loometoetuste väljastamise kohta. Stipendiume on 2013. a I jaotusest saanud 3 MTÜ Tartu Kunstnike Liit liiget. Eesti Kunstnike Liidul ja MTÜ-l Tartu Kunstnike Liit on mõnevõrra erinevas sõnastuses mitmeid ühiseid põhikirjalisi eesmärke, kuid nende alla mahub palju erinevaid tegevusi. Sarnasus on näiline. MTÜ Tartu Kunstnike Liit tegevused on suunatud Eesti kunstielu arendamiseks.

2. 11.07.2013 käskkirjaga nr 218 keeldus kultuuriminister MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit loomeliiduna tunnustamast. MTÜ Tartu Kunstnike Liit 142 liikmest kuulub Eesti Kunstnike Liitu 64. Liikmeid, kes kuuluvad üheaegselt mõlemasse liitu ja vastavad loomeliidu liikmetele ettenähtud tingimustele, on 31. MTÜ Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstnike Liidu tegevuse profiil ja eesmärgid on sisuliselt samad ning ainus erinevus seisneb tegevuse regionaalses piirangus. Seaduse eesmärgiks ei saa olla see, et samade aktiivsete liikmete toel võiks loomeliiduna tunnustamist taotleda lugematu hulk samal loomealal tegutsevaid mittetulundusühinguid. Piiratud rahaliste vahendite jagamine võimalikult väikesteks osadeks võimalikult suure ringi toetust saavate loomeliitude vahel ei võimalda luua paremaid tingimusi loometegevuseks. MTÜ Tartu Kunstnike Liit näol ei ole tegemist mittetulundusühinguga, mille eesmärk oleks edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. Seega ei vasta MTÜ Tartu Kunstnike Liit loovisikute ja loomeliitude seaduses sätestatud nõudele.

3. MTÜ Tartu Kunstnike Liit esitas 08.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada kultuuriministri 11.07.2013 käskkiri nr 218 ning kohustada kultuuriministrit loomeliidu tunnustamise taotluse uuesti läbi vaatama ja MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit loomeliiduna tunnustama.

4. Kaebaja põhjendused:

1. Vaidlusaluses käskkirjas ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis viitaksid sellele, et MTÜ Tartu Kunstnike Liit ei vastaks loovisikute ja loomeliitude seaduse (edaspidi LLS) §-des 5 ja 6 esitatud nõuetele ning mis annaksid aluse keelduda LLS § 9 lg 2 kohaselt kaebaja tunnustamisest loomeliiduna. 2012. a taotluse kohta antud käskkirjas nr 41 pidas kultuuriminister kaebajat loomeliiduks. Jääb selgusetuks, mis tingis seisukoha muutmise paari kuuga. Kuigi MTÜ Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstnike Liidu põhikirjad on sarnased, on tegemist erinevate organisatsioonidega. Vastustaja on sarnaste üldiste eesmärkidega mittetulundusühinguid varem tunnustanud. 2013. a tunnustas ministeerium loomeliiduna Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingut, mille põhikiri sarnaneb samuti osaliselt Eesti Kunstnike Liidu omaga.

2. MTÜ Tartu Kunstnike Liit eesmärgiks oli ja on toetada oma liikmete loometegevust. Kaebaja pakub näiteks oma liikmeskonnale soodusrendiga ateljeepindu, eelarvevahendite võimaluste piires kaasfinantseeringut projektide teostamiseks, konsultatsioone ja tehnilist tuge projektide elluviimisel ja eelisjärjekorras Tartu Kunstimaja galeriides näituse tegemise võimalikkust jm. MTÜ Tartu Kunstnike Liit on alati toetanud oma liikmete kuulumist erinevatesse erialaliitudesse, kuna just sel moel, läbi isiklike kontaktide, tekib võimalus erinevate koostöövõrgustike tekkeks.

3. MTÜ Tartu Kunstnike Liit on täitnud kõik LLS-is sätestatud nõuded, et saada tunnustatud loomeliiduna. Kultuuriministeerium on andnud seadusele meelevaldse tõlgenduse ega lähtu seaduses loomeliidu kohta sätestatud kriteeriumitest. LLS ei piira loovisikute kuulumist erinevatesse loomeliitudesse ega sea mittetulundusühingu tunnustamist loomeliiduks sõltuvusse ühingusse kuuluvate liikmete huvide esindatusest või erinevate toetuste saamise võimalustest. MTÜ Tartu Kunstnike Liit ei vastandu Eesti Kunstnike Liidule ning seda on kinnitanud Eesti Kunstnike Liidu endine president Jaan Elken.

4. Vastustaja positsioon, mille kohaselt ei hinnata loomeliidu tunnustamise taotluse läbivaatamisel eraldi liikmete tegevust valdkonna praktikutena, jääb arusaamatuks. Vastustaja väidete pinnalt jääb üldse selgusetuks, milliseid kriteeriume ta arvestab valdkonna arengusse panustamisena ning mis annaksid aluse loomeliiduna tunnustamisele.

3(6)

5. Vastustaja ei pidanud kinni LLS § 9 lg-s 1 sätestatud taotluse menetlemise tähtajast, kuna otsus tehti hiljem kui 20 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Lisaks ei edastanud vastustaja kaebajale käskkirja, rikkudes sellega LLS § 9 lg-s 3 sätestatut.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel:

1. MTÜ Tartu Kunstnike Liit 132-st liikmest 73 vastab taotluses esitatud nimekirja alusel LLS § 5 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavatest liikmetest kuulub samaaegselt Eesti Kunstnike Liitu 32 liiget. Numbriline muutus on tingitud liikmete arvu muutumisest ajas. Erinevalt teistest Eesti Kunstnike Liidu alaliitudest, mis on iseseisva loomeliiduna tunnustatud, ei erine kaebaja tegevuse profiil ja eesmärgid mitte millegi poolest Eesti Kunstnike Liidu tegevusest. Ainus erinevus tuleneb regionaalsest piirangust. Eesti Kunstnike Liidul ja MTÜ-l Tartu Kunstnike Liit on peaaegu sisuliselt kattuvad põhikirjalised eesmärgid.

2. MTÜ Tartu Kunstnike Liit ei aita pidevalt Eesti Kunstnike Liidule vastandades oma tegevusega kaasa loomeala edendamisele ega toeta oma liikmeteks olevaid loovisikuid nende loometegevuses parimal võimalikul moel. MTÜ Tartu Kunstnike Liit vastusest ei nähtu, mida ta on teinud selleks, et oma liikmeid suhtluses Eesti Kunstnike Liiduga toetada ning aidata kaasa, et tema liikmed oleksid aktiivsemad ja edukad stipendiumide taotlemisel. Ajal, mil samal loomealal jagab tunnustatud loomeliiduna riigi eelarvest tulevaid loometoetusi ja stipendiume Eesti Kunstnike Liit, peaks MTÜ Tartu Kunstnike Liit tegevus oma liikmete toetamisel seisnema heade suhete loomises Eesti Kunstnike Liiduga, mitte aga vastandumises talle.

3. Võimalikult paljude kattuva liikmeskonnaga ning samade põhikirjaliste eesmärkidega mittetulundusühingute tunnustamine loomeliiduna ühel loomealal ei täida LLS § 1 lg-s 1 nimetatud eesmärki, milleks on kultuurilise loovuse ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimise ja arenemise toetamine ning loomeisikute tegevuseks vajalike tingimuste parandamine ja tagatiste loomine. Sellisel juhul jagataks niigi piiratud rahalised vahendid võimalikult väikesteks osadeks võimalikult suure ringi toetust saavate loomeliitude vahel.

4. Loomeliidu tunnustamise taotluse läbivaatamisel ei hinnata eraldi taotleja tegevust valdkonna praktikuna, vaid hinnatakse konkreetse organisatsiooni valdkondlikku mõju eelkõige loovisikute esindajana ja loomeala arendajana üleriigiliselt. Nii Eesti Kunstnike Liit kui MTÜ Tartu Kunstnike Liit opereerivad muu hulgas erinevaid olulise programmi ja keskse näitusekohaga paiku. Tartu Kunstnike Liidu tegevused ei tõuse esile loomeala edendamisena. Küll aga esindab kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas samade loovisikute samasisulisi huvisid Eestis juba suurim tunnustatud loomeliit Eesti Kunstnike Liit. MTÜ Tartu Kunstnike Liit ei vasta LLS § 4 sätestatud loomeliidu tunnustele, ega saa seetõttu vastata ka § 5 lg 1 sätestatud nõuetele.

5. Asjaolu, et vastustaja ei toimetanud kaebajale käskkirja kätte vastavalt LLS § 9 lg-le 3, ei saa mõjutada asja sisulist otsustamist. Kultuuriministeerium edastas allkirjastatud otsuse koopia 11.07.2013 MTÜ Tartu Kunstnike Liit ametlikule e-posti aadressile sekretar@kunstimaja.ee. Otsus muutus samal ajal kättesaadavaks ka ministeeriumi elektroonilise dokumendiregistri kaudu. Kuna MTÜ Tartu Kunstnike Liit kasutas varasemal suhtlemisel aktiivselt e-posti, eeldas vastustaja, et käskkirja võib sinna edastada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. LLS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse samas seaduses ettenähtu haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades LLS erisusi. Loomeliidu tunnustamise menetlus on haldusmenetlus. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, mida tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

4(6)

7. LLS § 4 kohaselt on loomeliit LLS-is sätestatud korras tunnustatud mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. Loomeliidu tunnustamisest keeldumise alused on sätestatud LLS § 9 lg-s 2, mille kohaselt teeb kultuuriminister loomeliidu tunnustamisest keeldumise otsuse, kui loomeliit ei vasta käesoleva seaduse § 5 nõuetele või tema põhikiri ei vasta käesoleva seaduse § 6 nõuetele. LLS-is ei ole sätestatud muid aluseid loomeliidu tunnustamisest keeldumiseks. Seega juhul, kui mittetulundusühing esitab LLS §-s 8 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku taotluse ning vastab seejuures LLS §-des 5 ja 6 sätestatud nõuetele, ei ole seadusandja andnud haldusorganile kaalutlusõigust keelduda loomeliidu tunnustamisest muudel kui LLS § 9 lg-s 2 toodud alustel.

8. LLS § 5 lõike 1 kohaselt, peab loomeliidus olema vähemalt 50 teovõimelist füüsilist isikut, kes on vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud ja kelle teosed või esitused on selles ajavahemikus avalikustatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses. Pooled vaidlevad selle üle, kas MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit saab pidada LLS § 5 lõikes 1 sätestatud loomeliidule esitatud nõuetele vastavaks olukorras, kus 73-st nõuetele vastavast liikmest kuuluvad 32 liiget samaaegselt ka Eesti Kunstnike Liitu.

LLS § 5 lg-ga 1 ei ole keelatud olukord, kui ühe loomeliidu liikmed kuuluvad samaaegselt ka teise samal loomealal tegutsevasse loomeliitu. Veelgi enam, LLS § 2 lg 2 kohaselt võib loovisik kuuluda mitmesse loomeliitu. LLS § 5 lg 2 kohaselt on välistatud erinevatel loomealadel tegutsevate loovisikute koondumine ühte loomeliitu, kuid selle sätte alusel ei ole välistatud ühe loovisiku kuulumist mitmesse samal loomealal tegutsevasse liitu. Seega on MTÜ Tartu Kunstnike Liit täitnud LLS § 5 lõikes 1 sätestatud liikmete piirmäära nõude.

9. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse 502 SE seletuskirjas on LLS § 5 lõike 2 osas leitud järgmist: //… Säte peaks välistama ka võimaluse, et tekiks nn fiktiivsed liidud, milles on esindatud mitu loomeala, et saada kokku LLSis nõutud liikmete miinimumarv 50 liiget ja need liikmed oleksid valdavalt samal ajal juba teiste loomeliitude liikmed…//. Kuigi vastustaja ei ole otseselt viidanud 11.07.2013 käskkirja nr 218 tegemisel õigusliku alusena LLS § 5 lõikele 2, on käskkirja sisust ilmne, et vastustaja on lähtunud LLS § 5 lõike 1 sisustamisel sama paragrahvi lõike 2 eelnõu seletuskirjas toodud põhimõttest.

Seaduse eelnõu seletuskiri võib küll olla asjakohane allikas juhul, kui on vajalik leida, mida seadusandja on soovinud mõne konkreetse normi rakendamisega saavutada, kuid üksnes seaduse eelnõu seletuskirjale tuginedes ei saa seaduse tõlgendamisel anda normile tähendust, mida seaduse tekstist ei ole võimalik järeldada. Seletuskiri võib aidata välja selgitada seadusandja tahet olukorras, kus seaduse tekst on mitmeti mõistetav. Sellisel juhul aitab seletuskiri luua selgust selles osas, millisest võimalikust arusaamast seadusandja lähtus. Kohtul ei ole võimalik selge sõnastusega LLS § 2 lg-t 2, mille kohaselt on loovisikul õigus kuuluda mitmesse loomeliitu teisiti kohaldada (vt ka Riigikohtu 08.02.2002 otsuse nr 3-3-1-4-02 p 7).

LLS § 5 lg 2 kujunemisloost selgub, et seaduse kehtestamisest kuni 05.04.2006 võis üks loomeliit hõlmata üksnes üht LLS § 2 lg-s 1 märgitud loomeala, mille hulka kuulusid ka graafiline või plastiline kunst, maal ja tarbekunst. 06.04.2006 kuni 17.07.2009 võis LLS § 5 lg 2 kohaselt üks loomeliit hõlmata ühte või mitut LLS § 2 lg-s 1 märgitud loomeala. Seletuskirja kohaselt oli nimetatud muudatuse põhjuseks asjaolu, et Eesti Kunstnike Liitu kuuluvad mitut loomeala esindavad loovisikud, kuid Eesti Kunstnike Liidul ei ole võimalik loomeliiduna hõlmata mitut loomeala. Alates 18.07.2009 muudeti LLS § 5 lg 2 sõnastust uuesti nii, et ühte loomeliitu võivad kuuluda vaid ühel käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 märgitud loomealal tegutsevad loovisikud ning kujutavat ja rakenduskunsti käsitatakse selle paragrahvi tähenduses ühe loomealana. Seletuskirja järgi oli muudatuse põhjuseks see, et seaduse tähenduses saab loomeliit esindada vaid üht loomeala ning Eesti Kunstni-

5(6) ke Liidu probleemi lahendamiseks loetakse kujutav ja rakenduskunst üheks loomealaks. Eeltoodust nähtub, et § 5 lg 2 eesmärgiks ei ole olnud reguleerida, mitu loomeliitu võib ühel loomealal olla, vaid üksnes seda, mitu loomeala võib üks loomeliit endas hõlmata. Seetõttu on seletuskirjas ka märgitud, et soovitakse vältida fiktiivseid liite, milles on esindatud mitu loomeala /…/. Hetkel kehtiva LLS § 5 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib loomeliit hõlmata vaid ühe loomeala esindajaid. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja liikmeteks on vaid ühe loomeala esindajad.

10. Vaidlusaluses käskkirjas on leitud, et puudub alus tunnustada MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit loomeliiduna, kuna määravaks ei ole tema tegevus valdkonna praktikuna, vaid valdkondlik mõju. Vastustaja on viidanud sellele, et lähtub loomeliiduna tunnustamisel konkreetse organisatsiooni valdkondlikust mõjust eelkõige loovisikute esindajana ja loomeala arendajana üleriigiliselt. Kuna kujutava ja rakendava kunsti osas esindab samade loovisikute samasisulisi huvisid Eesti suurim tunnustatud loomeliit Eesti Kunstnike Liit, ei tõuse MTÜ Tartu Kunstnike Liidu tegevused esile loomeala edendamisena. Vastustaja ei ole seejuures viidanud otseselt ühelegi õiguslikule alusele, millele tema vastavasisuline seisukoht tugineb. LLS-s ei ole sätestatud õiguslikke aluseid, mis annaksid võimaluse jätta taotluse nimetatud põhjusel rahuldamata. Sellist alust ei saa tuletada ka LLS § 1 lg 1 sätestatud loomeala eesmärgist ning sellest, et vastustajal on piiratud hulgal rahalisi vahendeid, mida ei pruugi jätkuda kõikidele taotlejatele, juhul kui tunnustada loomeliiduna ka selliseid mittetulundusühinguid, kelle mõju on tuntav pigem mingites kindlates piirkondades, aga mitte üleriigiliselt. Tegemist on asjakohatu kaalutlusega, mida haldusakti andmisel arvestades on vastustaja ületanud talle seadusega antud volitusi ehk kaalutluse piire.

11. Samuti on asjakohatu vastustaja seisukoht, et samal loomealal tegutsevatele loomeliitudele toetuse jagamine on pärssiv loometegevuse arengule, kuna ka selles osas ei ole vastustajale kaalutlusõigust ega hindamisruumi antud.

Nagu ka vastustaja ise on vaidlusaluses käskkirjas märkinud, on loomeliiduna tunnustamisega kaasnevaks hüveks see, et tunnustatud loomeliit saab LLS § 12 alusel taotleda loomeliidu toetust, mille loomeliit on kohustatud jagama vabakutselistele loovisikutele loometoetusena või stipendiumina loovisikute loometegevuseks ja sellega seotud täiendõppeks. Vastustaja on viidanud sellele, et kaebaja liikmed ei ole piisavalt taotlenud stipendiume Eesti Kunstnike Liidust ning et kaebaja ei ole teinud piisavalt selleks, et toetada oma liikmeid suhtluses Eesti Kunstnike Liiduga stipendiumide taotlemisel. LLS ei näe ette loomeliidu tunnustamisest keeldumise aluseid põhjusel, et tunnustamist taotlev loomeliit ei edenda piisavalt oma liikmete suhtlust teiste loomeliitudega.

Vastustaja järeldused, nagu samal loomealal tegutsevate kattuvate liikmeskondadega loomeliidud pärsiks loometegevust, kuna toetuste jagamine on sellisel juhul piiratud, on meelevaldsed. LLS § 18 lg 2 sätestab, et vabakutselisel loovisikul, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu, on õigus loometoetust saada vaid ühe loomeliidu kaudu. Seega välistab seadus loometoetuste kuritarvitamise mitmesse loomeliitu kuulumise kaudu. Loovisikutel on võimalik taotleda endale toetust meelepäraseimast loomeliidust, kuid samas ei saa loovisik nimetatud sättest tulenevalt taotleda toetust kõikidest loomeliitudest, kuhu ta kuulub. Osaliselt kattuvate liikmetega loomeliitude tunnustamisel võib vastustajale kaasneda küll täiendav halduskoormus, kuna kultuuriministeerium peab LLS § 21 lg 1 alusel teostama järelevalvet loometoetuste maksmise üle, kuid ka vastustaja halduskoormuse vähesel määral kasvu ei saa käsitleda loomealade edenemise pärssimisena.

On võimalik, et olukord, kus tekib palju erinevaid kattuvate liikmetega loomeliite, võib tekitada ajutiselt loovisikute seas segadust toetuse taotlemisel. Samas ei saa vastustaja sel põhjusel loomeliidu tunnustamisest keelduda, kuna seadusandja ei ole selleks vastustajale kaalutlusõigust andnud. Vastustaja ei saa luua uusi, seaduses sätestamata aluseid loomeliidu tunnustamisest keeldumiseks.

6(6)

12. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et MTÜ Tartu Kunstnike Liit põhikiri vastab LLS § 6 sätestatud nõuetele. Vastustaja ei saa MTÜ Tartu Kunstnike Liit taotlust jätta rahuldamata põhjusel, et tema põhikirjalised eesmärgid sarnanevad või sisuliselt peaaegu kattuvad Eesti Kunstnike Liidu omadega. LLS § 6 sätestab loomeliiduna tunnustatava mittetulundusühingu põhikirjale esitatavad nõuded. LLS §-st 6 ega ka mõnest muust LLS-i sättest ei tulene nõuet, et loomeliitude põhikirjalised eesmärgid ei või sarnaneda ega kattuda. Seega on vastustaja käskkirjas vastavasisuline arutluskäik asjakohatu ja otsitud. Kohus märgib, et kaebaja põhikirjalised eesmärgid (tl 46) vastavad loomeliidu eesmärkidele, nagu need on sätestatud LLS §-s 4.

13. Kaebaja on viidanud õigesti, et vastustaja rikkus vaidlusaluse otsuse tegemisel LLS § 9 lg-t 1. LLS § 9 lg 1 sätestab, et kultuuriminister teeb loomeliidu tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. LLS § 9 lg 3 sätestab, et tunnustamise või sellest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse taotlejale posti teel lihtvõi tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kaebaja esitas Kultuuriministeeriumile loomeliiduna tunnustamise avalduse 06.05.2013 ning vastustaja jättis selle 11.07.2013 käskkirjaga rahuldamata. Kuigi vastustaja palus kaebajal vastata 30.05.2013 täiendavatele küsimustele, on ilmne, et taotlus ei olnud esitatud puudustega ning vastustaja pidanuks selle rahuldama. Vastustaja vastusest ilmneb, et ta edastas siiski samal päeval kaebaja e-posti aadressile vaidlusaluse käskkirja. Kuigi LLS § 9 lg 3 kohaselt pidanuks vastustaja saatma käskkirja kaebajale posti teel lihtvõi tähtkirjaga, ei ole see asjaolu määrava tähendusega käesolevas asjas ega anna täiendavat alust käskkirja tühistamiseks. Taotluse menetlemise tähtaja väidetav ületamine ei too kaasa kaebajat soodustava haldusakti andmist. Kaebaja ei ole taotlenud viivituse õigusvastasuse tuvastamist ega ole kohtule selgitanud, kuidas oleks sellise taotluse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

14. Kaebaja on taotlenud nii taotluse uuesti läbi vaatamist kui ka enda loomeliiduna tunnustamist. Kohus on nõude ka sellisena 15.08.2013 määruses menetlusse võtnud ja selgitanud, et kohus saab teha haldusorganile kindla sisuga ettekirjutuse üksnes juhul, kui haldusorgani diskretsioon on redutseerunud nullini ehk kõiki asjaolusid arvestades ei ole haldusorganil võimalik teha muud otsustust.

Kuna MTÜ Tartu Kunstnike Liit vastab kõikidele LLS §-ga 5 loomeliidule sätestatud tingimustele ning ka põhikiri on vastavuses LLS §-s 6 sätestatud nõuetega, tuleb kaebus rahuldada ning vaidlusalune kultuuriministri 11.07.2013 käskkiri nr 218 tühistada. Kuna käesolevaks ajaks ei ole õiguslik olukord muutunud, rahuldab kohus ka kohustamiskaebuse ja kohustab vastustajat kaebajat loomeliiduna tunnustama. Arvestades käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevaid asjaolusid, puudub vastustajal alus keelduda loomeliidu tunnustamisest LLS § 9 lg 2 alusel.

15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda ning tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 25). Kaebaja ei ole kasutanud välist õigusteenust ning seega ei saa tal olla tekkinud õigusteenusega seonduvaid kulusid. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb Kultuuriministeeriumilt mõista kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos