1-12-1718/27 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1718 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. oktoobri 2013

määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu A.J-i (A.J) kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Viru Maakohtu 15. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo määruskaebemenetluses A.J-ile

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. 4. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jätta süüdimõistetu A.J-i kanda. 5. A.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „A.J 1-12- 1718 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 1. A.J tunnistati Tartu Maakohtu 22.02.2012 otsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p 1

järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel

- 2 - suurendati karistust Viru Maakohtu 01.06.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes

liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud 24 päeva vangitust. Liitkaristusest arvati maha ärakantud karistuse osa ning kandmisele kuulus 3 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.02.2012 ja lõpp on 31.07.2015. Viru Maakohtu 15.10.2013 määrusega jäeti A.J tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu 2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu A.J-ii kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt.

2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine,

toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.J on kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Vaatamata varasemale karistusele, ei asunud paranemise teele ning

pani taas toime kuriteo, mis viitab sellele, et A.J ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.2 Maakohus leidis, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole

A.J-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 3. A.J-i kaitsja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 3.1 Vastupidiselt kohtu järeldustele leiab kaitsja, et A.J-i käitumine karistuse kandmise

ajal ja võimalused vabaduses on nende kogumis süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise üle otsustamisel kaalukamad kui süüdimõistetu poolt toime pandud

kuriteo asjaolud. Nimelt on A.J vabaduses kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Vangistuse kandmise ajal on ta osalenud sotsiaalprogrammides. Käesolevaks ajaks on A.J vangistuses viibinud tunduvalt üle poole määratud ajast, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Karistust kannab ta avavanglas. Seetõttu leiab kaitsja, et A.J väärib võimalust näidata, et ta on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud. 3.2 Vabastades A.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kohustusega alluda kriminaalhooldaja järelvalvele, oleks võimalik tema käitumist katseaja jooksul ka kontrollida

ning suunata, kindlustamaks, et A.J ei naase endise eluviisi ja tuttavate juurde. Ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtub ta positiivselt ning on koostööks valmis.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et A.J vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A.J-i tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib kohus järgnevat. 5. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et A.J-i ei ole põhjendatud

- 3 -

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud positiivseid asjaolusid – A.J vabaduses kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad

A.J-i vabastamata jätmise tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud seitsmel

korral, uue kuriteo toimepanemine katseajal) ning süüdimõistetu isik (riskitegur alkoholi tarvitamise näol). Kuigi A.J puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei saa eirata asjaolu, et ta on vangistuse jooksul korduvalt õigusvastaselt käitunud – nii on A.J-ile

määratud kuus distsiplinaarkaristust, viimane 06.02.2012. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et A.J-i puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude

toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult

A.J-i iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks

edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid

kogumis arvestades võimaldaksid A.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 7. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning kaitsja määruskaebus rahuldamata. 8. A.J-i kaitsja N. Rõžov esitas seoses maakohtu määrusega tutvumise, kaitsealusega

vestlemise ning määruskaebusele vastuse koostamisega ringkonnakohtule taotluse riigi

õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 96 euro suuruses summas (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse

§ 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu kanda A.J.

Paavo Randma

Mati Kartau

Tiit Lõhmus