1-11-13036/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-11-13036

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

18.

novembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13036 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 18.11.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid elektroonilise S.L valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.L isikukood xxx xxx Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Vabastada S.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks

ja kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohus S.L järgima KarS §75 lg 1 tada

p 1-

6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada

S.L suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist;

3) mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega 4) osalema sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub

5) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde jooksul

3 (kolme) tööpäeva ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates;

6) alluma elektroonilisele valvele kestel alates elektroonilise valveseadmete

3 (kolme) kuu paigaldamisest. S.L vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu taotlus S.L ile riigi õigusabi - osutamise eest tasu 377,88 (271,92+105,96) eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3, süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu, jätta, osaliselt, riigi kanda kriminaalmenetluse kulud:

100 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

Välja mõista S.L ilt - kriminaalmenetluse kulud 100.0 eurot.

S.L tasuda välja mõistetud menetluskulud tähtaja jooksul alates

12 kuulise

kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049 1-11-13036

900 ja selgitus „S.L

menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas 26.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.L elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

S.L tunnistati süüdi Pärnu KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi Maakohtu 04.04.2012 otsusega ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Pärnu Maakohtu 11.05.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus . 03.08.2012 ja lõpp 18.11.2014

Kinnipidamisasutuses S.L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx.

Alates 2011 lõpust elas püsivalt elukaaslase juures enese sõnul selleks, et mitte kokku xxx - puutuda xxxelavate tuttavatega, kellest mitmed on kriminaalkorras karistatud.

Kinnipeetav õ ja selle kõrvalt autolukksepa kutset. Lõpueksamid jäid väidetavalt pooleli. ppis xxx

Viru Vanglas olles lõpetas 9 da klassi. Vestluse käigus on avaldanud soovi võimaluse korral - omandada koka eriala.

Viru Vanglas on töötanud ajavahemikul 29.11.12 28.02.2013 majandustöödel köögitöölisena -

Vabaduses töötas , kust tuli ära novembris 2011. Enda sõnul asus elukaaslase xxx xxx valda elama, töötas kohalikus põllumajandusettevõttes. S.L sõnul on vabanemise korral võimalus tööle asuda samasse a varem töötas ning käesoleval hetkel töötab ka xxx, kus ta jub

elukaaslane. T. Lx on varasemalt teinud aegaxx ajalt mõtlematuid oste, samuti oli võlgu tuttavatele, seetõttu pani toime ka röövi. On motiveeritud iseseisvalt toime tulema, võib vajada selles osas nõustamist. Läbinud 17.09.12-26.11.2012 xxx. Kuritegu toime pandud impulsiivselt ning tagajärgedele mõtlemata, soodusteguriks alkohol. Alkoholijoove soodustab S.L mõjutatavust ja kuritegude toimepanemist. Motiveeritud hoiduma tarvitamisest. Vanglas esimest korda. Varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda. Viimane karistus määrati varguse eest. Õigusrikkumine pandi toime katseajal, ning soodusteguriks alkohol.

Väärteo korras karistatud 6 korral ja ühel korral alkoh

- liiklus-, tubakaoliseaduse alusel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 44%, Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%,

Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelvalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama xxx, kus elab elukaaslane lapsega ja tema ema. Vanaisa elab kõrval majas. Pere ootab S.L koju. Ema, elukaaslane ja vanaisa andsid nõusoleku el. järelevalveseadme paigaldamiseks eramusse. Talu kuulub vanaisa K.I-

K.Ixxx xxx . Elukaaslase sõnul on peal vabanemist võimalik tööle asuda , kus ta töötab ja varem oli seal tööl ka kinnipeetav ise. Tööandja olevat ka huvi tundnud vabanemise aja kohta. Materiaalne kindlustatus on perel hea.

Prokuröri abi Natalja Firsova toetab

kirjalikult esitatud seisukohas kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

S.L taotleb enne

tähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et

S.L on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest elektroonilise järelvalve alla.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.L isikut iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S.L karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud

- ta on piisava aega viibinud vangistuses ja on aru saanud millised tag

ajärjed on õigusvastasel käitumisel.

Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi.

Vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt, distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Vanglas olles lõpetas 9 Osales tööhõives ning läbis -da klassi. xxx.

Kriminaalhooldusametniku xxx, teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist, elada kus elab kinnipeetava

elukaaslane lapsega ja tema lähedased.

Vabanedes on xxx, kus ta

S.L võimalus asuda tööle ka varem töötas.

Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö ja elukoha olemasolu, lähedaste -

toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna.

Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida S.L võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega.

S.L soov elada seaduskuulekalt vajab selle edukaks realiseerumiseks tugi katseaja kestel sotsiaalprogrammides osalemise näol.

Kohus leiab, et

le antud S.L tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetava võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata S.L püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu S.L vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma