2-13-3647/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-3647

Tsiviilasi

AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi MP Inkasso OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

OÜ MP Inkasso vastuhagi AS Advokaadibüroo Aivar Pilv

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2013 määrus

Menetlustoimingud

Tsiviilasjade eraldamine

Eraldatud tsiviilasja kohtualluvuse määramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MP Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja,

vastuhagis

hageja):

MP Inkasso OÜ (RK: 11043923), seaduslik esindaja Rainer

Murak;

Vastustaja (hageja, vastuhagis kostja): AS Advokaadibüroo

Aivar

Pilv

(RK:

10361578),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar ja vandeadvokaat Tambet

Laasik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tsiviilasjade eraldamise osas jätta OÜ MP Inkasso

määruskaebus

läbi

vaatamata

ja

tagastada

määruskaebuse esitajale.

2. Eraldatud vastuhagi kohtualluvuse määramise osas

jätta OÜ MP Inkasso määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2013 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määrusakebust

Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. AS Advokaadibüroo Aivar Pilv (hageja) esitas maakohtule hagi MP Inkasso OÜ

(kostja)vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud

kliendileping, mille järgi kohustus hageja osutama kostjale tasu eest õigusabiteenust. Hageja

osutas teenust, kuid kostja ei ole selle eest tasunud. Kohus võttis hagi menetlusse 9. aprillil

2013.

22. augustil 2013 esitas kostja vastuhagi, mille kohaselt olid kostja ja hageja vahel sõlmitud

käsunduslepingud, mille alusel osutas kostja hagejale tasu eest inkassoteenust. Kostja on

korduvalt palunud, et hageja esitaks andmed võlgnike poolt tasutud rahasummade tasumise

kohta. Hageja ei ole andmeid esitanud ning arvestuslikult võlgneb hageja kostjale 5206,52

eurot. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 26. augustil 2013.

2. 27. augustil 2013 esitas hageja Tartu Maakohtule taotluse vastuhagi läbivaatamata

jätmiseks või üleandmiseks Harju Maakohtule või nõuete eraldamiseks. Taotluse kohaselt

puudub Tartu Maakohtul pädevus vastuhagi menetlemiseks. Pooled kokku leppinud, et

käsunduslepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Kui kohus ei jäta

vastuhagi läbivaatamata, palus AS Advokaadibüroo saata asi alluvuse järgi lahendamiseks

Harju Maakohtule.

3. Kostja vaidles taotlusele vastu. Pooltevahelised õigussuhted baseeruvad käsunduslepingutel

ja nõude loovutamise lepingutel, mis on faktiliselt omavahel seotud. Nimetatud lepingutest on

pooltel tekkinud vastastikused õigused ja kohustused. Menetlusökonoomika seisukohalt on

otstarbekas nõudeid koos ühes tsiviilasjas lahendada. Samuti on kõik vaidlust puudutavad

dokumendid ja võimalikud tunnistajad Tartus.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2013 määrusega hageja taotluse ning eraldas hagi ja

vastuhagi eraldi menetlustesse. Kohus saatis eraldatud vastuhagi lahendamiseks Harju

Maakohtule.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et TsMS § 98 lg 1 sätestab, et vastuhagi võib esitada

kohtusse, kuhu esitati hagi, kui on täidetud vastuhagi esitamise tingimused ja vastuhagile ei

ole ette nähtud erandlikku kohtualluvust. AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv ja OÜ MP Inkasso

vahel sõlmitud käsunduslepingus, millele tugineb OÜ MP Inkasso vastuhagi, on pooled kokku

leppinud, et läbirääkimiste teel kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju

Maakohtus. TsMS § 104 lg 4 sätestab, et kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei

ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud TsMS § 104 lg-s 4

sätestatust erinevalt, seega on kehtiv erandlik kohtualluvus kohtualluvuse kokkuleppe näol.

TsMS § 69 lg 4 esimene lause sätestab, et erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu

ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et

OÜ MP Inkasso saab oma nõude esitada vaid Harju Maakohtule.

Kohus ei nõustu OÜ MP Inkasso väitega, et menetlusökonoomikast lähtuvalt ja seetõttu, et nii

dokumendid kui ka võimalikud tunnistajad on Tartus, peaks nõudeid lahendama ühes

menetluses Tartu Maakohtus. Pooled on kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel avaldanud

soovi lahendada asi kindlas kohtus. Arvestades kokkulepet kohtualluvuse kohta ning lähtudes

TsMS § 69 lg-st 4 ei saa Tartu Maakohus OÜ MP Inkasso nõuet käesoleval juhul menetleda.

TsMS § 375 lg 1 kohaselt võib kohus määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks,

kui ta leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine

võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on

liidetud põhjendamatult. Kuna OÜ MP Inkasso on esitanud oma nõude vastuhagina tsiviilasja

nr 2-13-3647 raames ja see on põhjendamatult Tartu Maakohtus menetlusse võetud, tuleb

OÜ MP Inaksso nõue Harju Maakohtule edastamiseks antud tsiviilasjast eraldada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. MP Inkasso OÜ esitas Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2013 määruse peale määruskaebuse,

milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja teha uus määrus, millega jätta

tsiviilasjad eraldamata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on menetlusökonoomika seisukohalt igati põhjendatud vastustaja ja määruskaebuse esitaja

kõigi vaidluste lahendamine ühe tsiviilasja raames. Samuti on kõik poolte vaidlust

puudutavad küsimused on seotud Tartu linnas asuvate isikutega (Advokaadibüroo Aivar Pilv

Tartu osakond ja MP Inkasso OÜ). Tartus asuvad ka kõik dokumentaalsed tõendid ning

võimalikud tunnistajad. Olulisim on menetlusökonoomika printsiibist tulenev põhimõte, mille

kohaselt on eelkõige oluline kohtuasja kiirema läbivaatamise tagamine ja menetluse

lihtsustamine, s.t. menetlusosaliste, tunnistajate jt. kontsentreeritus kohtu tööpiirkonnas;

2) ei oma tähtsust asjaolu, et Harju Maakohus on võtnud menetlusse AS Advokaadibüroo

Aivar Pilv põhjendamatu hagiavalduse MP Inkasso OÜ vastu. Viimatimärgitud hagi sisuks on

nõuded, mis on juba tasaarvestatud. Harju Maakohtus on samade poolte vahel menetlus

alanud oluliselt hiljem, kui käesolevas tsiviilasjas, kus kohus on juba aktiivselt asunud

eelmenetlus läbi viima.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

6. AS Advokaadibüroo Aivar Pilv vaidles määruskaebusele vastu.

Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1) on määruskaebus nõuetekohaselt motiveerimata. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja

ühtegi menetlusõiguse või materiaalõiguse normi, mida kohus oleks rikkunud. Seetõttu ei

vasta määruskaebus TsMS § 662 lg-s 2 nimetatud nõuetele, ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

täies ulatuses rahuldamata;

2) kuulub OÜ MP Inkasso vastuhagi lahendamisele Harju Maakohtus, sest poolte vahel on

sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Hagi ja vastuhagi aluseks on kaks täiesti erineva sisuga

lepingut. OÜ MP Inkasso eksitab kohut teadlikult ja pahatahtlikult väitega, et kaks vaidlust on

justkui omavahel seotud või sarnased;

3) on hageja nõude suurust arvestades tegemist lihtmenetlusega. Kohtumenetlus on kestnud

juba 9 kuud. Ka menetlusökonoomika põhimõttest järelduvalt on mõistlik ja otstarbekas

Advokaadibüroo Aivar Pilv 5. märtsi 2013 hagi OÜ MP Inkasso vastu menetleda

eraldiseisvalt;

4) ei ole vastustaja andnud ega anna ka tulevikus nõusolekut kohtualluvuse muutmiseks

selliselt, et OÜ MP Inkasso vastuhagi võiks menetleda Tartu Maakohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjade eraldamise osas tuleb OÜ MP Inkasso määruskaebus

jätta läbi vaatamata ja tagastada määruskaebuse esitajale. Vastavalt TsMS § 660 lg-le 1 võib

maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

Hagide liitmise ja eraldamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsustustega menetluse

juhtimisel ja korraldamisel, mille peale seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust.

Vastavalt TsMS § 664 lg-le 2 kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti

menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna

OÜ MP Inkasso OÜ määruskaebus on hagi ja vastuhagi eraldamise osas maakohtu poolt

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse selles osas läbi vaatamata

ja tagastab selle esitajale.

8. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus määruskaebust eraldatud vastuhagi kohtualluvuse

määramise osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb vastuhagi kohtualluvuse määramise osas jätta

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2010 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruses toodud põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu

määruses toodud põhjendusi täies ulatuses üle ei korda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et poolte vahel 9. veebruaril 2009

sõlmitud käsunduslepingu p-s 6.2 (tlk 182) märgitud kokkuleppe näol on tegemist

kohtualluvuse kokkuleppega. Kokkulepitud kohtualluvus on TsMS § 104 lg 4 kohaselt

erandlik. Ringkonnakohus märgib, et kokkuleppega määratud kohtualluvust saab muuta

TsMS § 107 kohaselt siis, kui pooled seda ühiselt enne esimese kohtuistungi toimumist või

kirjalikus menetluses seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist taotlevad. Käesoleval

juhul toimiku materjalidest nähtuvalt sellist taotlust kohtule esitatud ei ole, mistõttu puuduvad

alused vastuhagi menetlemisel poolte vahel 9. veebruaril 2009 sõlmitud käsunduslepingus

sisalduvast kohtualluvuse kokkuleppest kõrvale kaldumiseks.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ainuüksi menetlusökonoomika

kaalutlused ei anna alust seaduses sätestatust kõrvale kaldumiseks. OÜ MP Inkasso on

kohtualluvuse kokkuleppe ise vabatahtlikult sõlminud. Seega pidi OÜ MP Inkasso

9. veebruari 2009 käsunduslepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et lepingu alusel

tekkinud vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks asjas lõpplahendi tegemisel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/