3-13-1320/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

15.11.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1320

Haldusasi

U.M. kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 05.06.2013 ettekirjutuse nr

8/2013 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — U.M, esindaja vandeadvokaat Paul Keres;

vastustaja — Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu).

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja menetluskulude jaotamine

Resolutsioon

1. Lõpetada haldusasja nr 3-13-1320 menetlus.

2. Jätta kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõistmata.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada U.M. kaebuselt

tasutud 15-eurone riigilõiv, kandes 15 eurot U.M.

arvelduskontole nr 221007149853 (Swedbank).

4. Saata määrus menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu

kaudu

päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses (tl 16–17) on U.M. kaebus (tl 3–7) Jõelähtme Vallavalitsuse

05.06.2013 ettekirjutuse nr 8/2013 tühistamiseks. Kaevatava ettekirjutuse punktiga 4 kohustati kaebajat

koheselt peatama Harjumaal Jõelähtme vallas X külas xxx kinnistul asuva ehitise (ehitisregistri kood

xxxxxxx) kasutamine elamiseks ning viima hoone vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega,

rekonstrueerides ehitise ehitusloa väljastamise aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt ja taotlema

rekonstrueeritud ehitisele uue kasutusloa. Ühtlasi määrati ettekirjutuse punktiga 5, et kui kaebaja

ettekirjutust ei täida, rakendatakse tema suhtes sunniraha 800 eurot.

2. Ühes kaebusele esitatud sisulise vastusega edastas vastustaja Jõelähtme Vallavalitsus kohtule 17.09.2013

korralduse nr 538 „Kasutusloa väljastamine“ (tl 60). Viidatud korraldusega on Jõelähtme Vallavalitsus

väljastanud Harjumaal Jõelähtme vallas X külas xxx kinnistul asuva ehitise (ehitisregistri kood xxxxxxxx)

kasutusloa ehitise kasutamise otstarbe muutmisel suvilaks. Vastustaja esitas kohtule ka Jõelähtme

Vallavalitsuse 31.10.2013 otsuse kaevatava ettekirjutuse osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta (tl 63).

Viimasest

nähtub,

et

vastustaja

tunnistas

Jõelähtme

Vallavalitsuse

05.06.2013

ettekirjutuse

nr 8/2013 osaliselt, s.o punktis 4 toodud nõude peatada koheselt ehitise kasutamine elamiseks osas,

kehtetuks.

Muuhulgas märgib vastustaja, et ei pea võimalikuks kaebaja õigusabikulude hüvitamisega nõustuda, kuna

vastustaja ei nõustu kaebuse väidetega ettekirjutuse õigusvastasuse kohta. Samuti ei ole ehitisele kasutusloa

väljastamine ja sellega ehitise kasutusotstarbe muutmine olnud tingitud käesolevas haldusasjas

menetletavast kaebusest, vaid kaebaja poolt kasutusloa taotluse esitamisest koos täiendavate tõenditega.

Sellises olukorras kaebaja menetluskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus

ning see oleks vastustaja suhtes ka ebaõiglane (tl 53).

3. Kohus küsis 01.11.2013 kohtunõudega kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise osas ning palus

kaebajal teatada, kas tal on menetluskulude nõuet (tl 64–65). Juhul, kui kaebaja taotleb menetluse

jätkamist, palus kohus esitada kirjalik põhistus, millest nähtuks, miks ja milliste kaebaja õiguste kaitseks on

vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine vajalik.

Kaebaja teatas (tl 74–75), et tal puudub huvi asja edasise menetlemise vastu, kuna ta on vastustaja

17.09.2013 ja 31.10.2013 haldusaktidega kaebusega taotletud eesmärgid saavutanud. Ühtlasi teatas

kaebaja, et tal on seoses kohtumenetlusega tekkinud menetluskulud, mille väljamõistmist ta vastustajalt

taotleb.

Taotluse kohaselt on kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahel otsene

põhjuslik seos. 17.09.2013 ja 31.10.2013 haldusaktide andmiseni viisid kompromissiläbirääkimised, mida

pooled pidasid käesoleva asja lahendamise eesmärgil. Kompromissiläbirääkimiste tulemusena sai kaebaja

esmakordselt teada temale avatud menetluslikest võimalustest hoone kasutusotstarbe muutmiseks

lihtsusatud korras, s.o üksnes kasutusloa väljastamisega. Antud juhul aga pidi kaebaja selleks kasutama

professionaalset õigusabi. Vastustaja oleks halduses kehtiva uurimisprintsiibi ja selgitamiskohustuse valgel

pidanud juba enne 05.06.2013 ettekirjutuse tegemist välja selgitama selleks vajalikud asjaolud ning

õiguslikku olukorda kaebajale vajalikul määral selgitama. Ehitistega seonduvad vaidlused on kohaliku

omavalitsuse tegevuses tavapärased, mistõttu peaks kohaliku omavalitsuse ametnikel olema põhjalik

õigusalane ettevalmistus taoliste küsimuste lahendamiseks. Kaebaja on läbivalt soovinud vaidlusaluse

hoone kasutusotstarvet muuta. Kaebaja ja vastustaja ehitusnõuniku vahel toimus 2011. aasta novembrikuus

ja detsembrikuus suhtlus hoone kasutusotstarbe muutmise teemal, millest nähtus selgelt, et kaebaja soovis

hoonele kasutusotstarvet, mis võimaldaks seda kasutada suvilana. Vastustaja ehitusnõunikult ei saanud

kaebaja mingit kasulikku informatsiooni selleks vajalike toimingute kohta, kusjuures läbisegi anti mõista,

et hoone kasutusotstarvet saab muuta vaid läbi kasutusloa või rekonstrueerimise, vajalik on

detailplaneeringus kehtestada üldplaneeringust erinev hoonete vahekaugus või hoone kohta tuleb sootuks

koostada projekt, mis hiljem osutus kasutuks. Hoonet on viimati ümber ehitatud ja kohandanud suvekuudel

ajutiseks elamiseks 1980-ndate aastate lõpus. Seega on vastustaja juba väärteomenetluse läbiviimisel ja

enne 05.06.2013 ettekirjutuse tegemist sisuliselt teadlik kõikidest asjaoludest, mis viisid kasutusloa

väljastamiseni 17.09.2013 ja ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni 31.10.2013. Ometi jäeti õiguslik

olukord ja kaebaja õiguslikud võimalused selgitamata, mis tingis, et õigusteadmisteta kaebaja õigused jäid

menetluses kaitseta ja menetlus päädis vaidlustatud ettekirjutusega. Kui vastustaja oleks täitnud oma

menetluslikud kohustused, puudunuks vajadus käesoleva kohtumenetluse järele ning hoone kasutusotstarve

oleks muudetud ilma ettekirjutuse tegemiseta. Kaebuse esitamine ja õigusabi kasutamine on seega otseses

seoses ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisega. Menetlusökonoomia huvides on kaebaja saanud tasulist

õigusabi üksnes kaebuse esitamisega seoses. Vastustajaga peetud läbirääkimistel kasutatud õigusabi eest ei

ole tasu nõutud.

Menetluskuludena määratleb kaebaja riigilõivu kaebuse esitamisel summas 15 eurot ja lepingulise esindaja

kulusid (tasu advokaadi õigusabi eest) summas 600 eurot (tl 75, 81–82).

4. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming

sooritatud. HKMS § 152 lõikes 2 sätestatakse, et ülalnimetatud alusel ei lõpeta kohus menetlust, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja

ei taotle asjas menetluse jätkamist ning kohus ei pea seda kaebaja õiguste kaitseks ka vajalikuks. Seega

lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.

5. HKMS § 108 lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva

seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest. Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja poolt kasutusloa väljastamine ega kaevatava

korralduse osaline kehtetuks tunnistamine tingitud käsitletavast kohtukaebusest, mistõttu tuleb kaebaja

menetluskulud vastustajalt väljamõistmata jätta.

Kaebajale koostati kaevatav ettekirjutus 05.06.2013, põhjusel, et kaebaja kasutas Jõelähtme vallas X külas

xxx kinnistul asuvat majapidamishoonet elamuna (tl 12). Kaebaja on pidanud ettekirjutust õigusvastaseks

ja esitanud selle tühistamiseks kohtule 15.06.2013 kaebuse (tl 3–7). Kuna kaebaja soovis kõnealuse

majapidamishoone kasutusotstarvet muuta, esitas ta 30.07.2013 Jõelähtme Vallavalitsusele kasutusloa

taotluse, mille menetlus päädis 17.09.2013 korralduse nr 538 andmisega (tl 44). Viidatud korraldusega

väljastas vastustaja kaebajale kasutusloa ehitise laut-kuur kasutamise otstarbe muutmiseks suvilaks.

Kasutusloa

väljastamisega

muutus

aga

sisutühjaks

vallavalitsuse

05.06.2013

ettekirjutuse

nr 8/2013 nõue peatada ehitise kasutamine elamiseks. Kohtu hinnangul tingis kaevatava ettekirjutuse

osaliselt kehtetukstunnistamise just kasutusloa väljastamine, mitte aga kohtukaebus. Sealjuures ei oma

käesoleva haldusasja menetluse lõpetamisel menetluskulude väljamõistmise küsimuse juures vähimatki

tähtsust asjaolud, kas vastustaja täitis oma menetluslikke kohustusi enne kaebuse esitamist korrektselt või

mitte, või tõik, et kaebajalt nõuti õigusabi eest tasu üksnes kaebuse koostamise eest. Tähtsust omab üksnes

asjaolu, kas vastustaja tunnistas kaevatava haldusakti kehtetuks otseselt kohtule kaebuse esitamise faktist

tingituna või mitte. Kohtu hinnangul ei ajendanud vastustajat ettekirjutust osaliselt kehtetuks tunnistama

mitte kohtukaebus, vaid väljastatud kasutusluba. Seetõttu, arvestades HKMS § 108 lõikes 6 sätestatut, ei

mõista kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulusid.

6. HKMS § 104 lg 5 punkti 4 järgi tagastatakse kaebajale tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu summas 15 eurot (tl 15).

Toimikust

nähtuvalt

on

riigilõivu

eurot

14.06.2012

tasunud

U.M.

(maksja

konto

nr

221007149853),

selgitusega

riigilõiv

U.M.

kaebuselt.

Riigilõiv

tasuti

Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Tallinna Halduskohtu kohtuasjade toimingute

viitenumbriga 2900072673.

7. Et kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, kuulub tasutud riigilõiv kaebajale

tagastamisele. Kaebaja on menetluskulude nimekirjas käsitlenud ka kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

(tl 75). Kohus loeb, et kaebaja sooviks, lisaks õigusabi kulude väljamõistmisele, on ka riigilõivu

tagasisaamine. Kohus on riigilõivu laekumist kontrollinud (tl 15). Kohus leiab, et riigilõiv tuleb tagastada

15-euroses summas U.M. arvelduskontole nr 221007149853 Swedbank pangas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik