4-13-7035/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-7035

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. novembril 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-7035 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

A.J-i kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 22.10.2013 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,008079 Kvalifikatsioon: LS § 223 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 27.06.2013 kell 09:28 Viru tn 19, Tallinn Kaebuse esitaja

A.J (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXXOÜ) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus menetlustalitus

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.10.2013 otsus väärteoasjas nr 2302,13,008079 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista A.J-ile LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, so 340 (kolmsada nelikümmend) eurot.

3. Võimaldada A.J tasuda mõistetud rahatrahv 340 (kolmsada nelikümmend) eurot osade kaupa 10 (kümme) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 34 (kolmkümmend neli) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15)

kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.10.2013 otsuses

väärteoasjas nr 2302,13,008079 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas), märkides viitenumbri 10220135254960 ja selgitusse „rahatrahv väärteoasi nr 4-13-7035, A.J “.

4. Menetluskulud (ekspertiisi tegemisega seotud kulud, Ekspertiisiakt nr 13E-PõI0200)

summas 61 eurot tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.10.2013 otsuses väärteoasjas nr

2302,13,008079 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas), märkides viitenumbri 10220135254960 ja selgitusse „menetluskulud, väärteoasi nr 4-13-7035, A.J“. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval kassatsiooniteate esitamisest.

Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.

Asjaolud ja menetluse käik

24.10.2013 laekus Harju Maakohtule A.J-i kaebus Politseija Piirivalveamet,

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.10.2013 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,008079. Nimetatud otsusega karistati A.J LS §

223 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 (viissada) eurot. Esitatud kohtule kaebuses A.J tunnistab oma süüd, selgitab õnnetuse asjaolusid ning palub kergendada temale määratud karistust. 01.11.2013 lõppeb tema tööleping praeguses töökohas ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, üks on 3 aastane ja teine 9 kuune.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise, mille eest on seadusandja ette näinud maksimaalse karistusena rahatrahvi kuni 300 (kolmsada) trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kergendavate asjaoludega, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, seetõttu on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus on määratud õigesti ja õiglaselt ja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Samas ei vaidle vastu, kui kohus muudab otsust rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja võimaldab menetlusalusel isikul tasuda rahatrahvi ositi.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud A.J-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli AB1313453 (VT tl 24) kohaselt 27.06.2013 kell 09:28 juhtis A.J

Viru tn 19, Tallinnas mootorsõidukit Citroen (registreerimismärk XXX) sõites õuealal, tagurdades ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas otsa sõiduki taga seisnud jalakäijale. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja tervisekahjustused XXX. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 17 lg 3, § 35 lg 2 p 1, § 49 lg 1 ning pani toime LS § 223 lg 1 rikkumise.

LS § 17 lg 3 kohaselt parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustu pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 35 lg 2 p 1 kohaslt peab juht andma teed jalakäijale tagurdades. LS § 49 lg 1 kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on teki

tatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduk juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Väärteosündmus on tõendatud 27.06.2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (VT tl 1), fototabeliga (VT tl 5-8), skeemiga (VT tl 4), indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (VT tl 3), teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (VT tl 12), AS Ida-Tallinna

Keskhaigla vastusega (VT tl 20,22), ekspertiisiaktiga nr 13E-PõI0200 (VT tl 17-

19) ning 23.09.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on A.J tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on nimetatud väärteo õigesti kvalifitseerinud ning A.J on LS § 17 lg 3, § 35 lg 2 p 1, § 49 lg 1 rikkudes toime pannud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo.

Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebusest selgub, et A.J mõistab oma rikkumist. A.J-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvesta takse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud karistuse

vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja A.J-ile LS § 223 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 223 lg 1 järgi 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 (kolmsada nelikümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt A.J-i ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohus on seisukohal, et A.J-i sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul s o

34 (kolmkümmend neli) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik