6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-13-7036

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-13-7036 (2315,13,005307) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

B.N-i kaebus Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant

Kairi X 01.10.2013 otsusele nr 2315,13,005307 B.N-i

karistamises LS § 224 lg 2 ja § 239 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest LS § 224 lg 2

alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 (kaheksa) kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Menetlusalune isik: B.N, ik XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON

1. Jätta B.N-i kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi X 01.10.2013

otsusele nr 2315,13,005307 B.N-i karistamises LS § 224 lg 2 ja § 239 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 (kaheksa) kuuks rahuldamata.

2. Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Xa 01.10.2013 otsus nr 2315,13,005307 B.N-i karistamises LS § 224 lg 2 ja § 239 lg 2 ettenähtud

väärtegude toimepanemise eest LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 8 (kaheksa) kuuks osas, millega B.N karistati LS § 239 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest.

3. Teha uus otsus ja mõista B.N süüdi LS § 224 lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 ettenähtud

väärtegude toimepanemises, jättes vaidlustatud otsusega B.N-i karistamise KarS

§ 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 (kaheksa) kuuks muutmata ja tühistamata.

4. Määratud põhikaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg

2 algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel.

5. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 15.11.2013. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7

päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 7 päevase teatamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral võib

kassatsioonkaebust esitada 30 päeva jooksul otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kui kassatsioonkaebust otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast 30 päeva jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 30 päevase tähtaja möödumisele järgnevast päevast.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi X 01.10.2013 otsusega nr 2315,13,005307 karistati B.N LS § 224 lg 2 ja § 239 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 (kaheksa) kuuks selles, et

menetlusalune isik 23.06.2013 kella 11.15 ajal Kalevipoja 1 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,86 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, samuti ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, olles varem karistatud sellise teo toimepanemise eest, millega rikkus LS § 33 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 239 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märgiti, et 22.06.2013 puhkas menetlusalune isik Tallinna lähedal ja tarvitas alkoholi. Magama läks kella 02.00 ajal, üles tõusid kella 09.00 paiku. Üles tõustes tundis ennast normaalselt ega tundnud, et oleks purjus või organismis oleksid mingid jääknähud. Seetõttu otsustas asuda rooli ja sõita Haaberstisse,

kus üüris korterit. Lasnamäel peeti kinni, turvavöö oli kinnitamata. Alkomeetrisse puhudes

tuvastati joove. Ei uskunud seda ja lasi võtta vereproovi, ka seal tuvastati joove. Kahetseb liikluseeskirja rikkumist. Joobes juhtimisi ei ole olnud. Otsuses on märgitud, et teda on korduvalt karistatud. On tõesti 29.03.2011 sõitnud turvavööta ja kuna ei ole olnud võimalust trahvi tasuda, siis on see registris üleval, kuid see toimus 2011 aastal. Otsuses märgitud lause korduvate karistuste kohta on väär, sest korduv oleks rikkumine siis, kui rikuks aastas mitu

korda eeskirju. Rahatrahvid kavatseb ära tasuda. On avanud firma ja loodab alustada ettevõtlusega. Elab naisega ja on kaks last, naine ei tööta. Ühte last viib iga päev Mustamäele lasteaeda. Vanemad elavas Sillamäel, ema on invaliid ning käib tihti neid abistamas. Seetõttu

taotleb kõiki asjaolusid ja siirast kahetsust arvestades võimaluse korral vähendada juhtimisõiguse äravõtmist väiksemaks perioodiks.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et tuleb tähelepanu pöörata

indikaatorvahendi kasutamise protokollile, millest nähtub, et väliste tunnuste järgi oli ta normaalne ja seetõttu tundiski ta ennast normaalselt. Sellest tulenevalt istuski rooli, kuivõrd ei

olnud ühtegi tunnust, mis viitaks joobele. Mõõtevahendit ei olnud käepärast ja ennast

kontrollida ei saanud. Kui läks üritusele, siis teadis, et tarvitatakse alkoholi, tarvitati lahjat alkoholi õlut ja kanget alkoholi. Trahvid on tasumata, ei ole ka tasuma hakanud. Tegeleb oma äriga, Eestis on keeruline äri üles ehitada. Ürituseks renditud maja oli 4 kilomeetrit Tallinnast

Lasnamäelt edasi. Asukohta ei tea, orienteerus navigaatori abil. Koha leidis sõber, kes ka renditasu maksis, hiljem maksid kõik sõbrale ära. Maja oli renditud kella 10.00ni, siis pidi asjad kokku pakkima ja lahkuma. Teadis, et kella 10.00ks pidi olema kaine. Kasutuses olnud

3

sõiduk kuulub isale. Politsei on määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 8 kuuks,

kusjuures maksimumkaristuseks on 12 kuud. Faktiliselt on teda pandud samale tasemele nende rikkujatega, kes sõidavadki joobeseisundis ja on ohtlikud. Määratud karistus on liiga

karm. Taotleb karistuse vähendamist ja mõista lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ja põhikaristusena mõista rahatrahv kohtu äranägemisel, määrates trahvi tasumise ositi.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et ei nõustu karistuse kergendamisega ega karistuse

asendamisega rahatrahviga. Väärteoprotokolli kohaselt kaebuse esitaja ei tööta, tal puudub püsiv sissetulek. Enne väärteo toimepanemist oli 5 kehtivat karistust, määratud on erinevad trahvid, mis on kõik tasumata. Samas teeb kaebuse esitaja kulutusi vaba aja veetmiseks. See

näitab kaebuse esitaja suhtumist sanktsioonidesse. Kaebuse esitajale oli teada jaanipäeva tähistamine, alkoholi tarvitamine, kuid enda kontrollimiseks midagi ette ei võtnud. Tegu on toime pandud tahtlikult ja ohtu ei pannud mitte ennast, vaid ka teiste isikute vara. Arvestades teo ohtlikkust, õiguskorra kaitsmise huvisid, suhtumist liikluskorda ja saabuvasse tagajärge, ei saa sellesse suhtuda kergekäeliselt. Karistusena tuleb juhtimisõigus ära võtta pikemaks ajaks. Maanteeameti andmetest nähtuvalt on kaebuse esitaja juhtimisõiguse saanud 2009 aastal ning

ilmselt on ta liiklusnõuded unustanud. Kaheksakuuline juhtimisõiguse äravõtmine suunab kaebuse esitaja teooriaeksamile.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud kaebuse ja väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vastavalt LS § 239 lg 2 sätetele karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest

sõidukijuhi poolt, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ja LS § 239 lg 2

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi

põhikaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Karistuse liigi valikut on kohtuväline menetleja oma otsuses põhjendanud sellega, et B.N on korduvalt

karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest ja määratud rahatrahvid on jäetud seaduses

ettenähtud tähtaja jooksul tasumata ning isik jätkab samalaadsete õiguserikkumiste toimepanemist. Seega ei ole määratud rahatrahvid mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning rikkumistest ja nende võimalikest tagajärgedest soovitud järeldusi tegema.

Esmalt peab kohus vajalikuks puudutada menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude tõendatuse ja kvalifikatsiooni küsimust ning seejärel karistuse liigi ja määra valikut.

Menetlusalust isikut karistati väärtegude kogumis LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo kui

raskeimat karistust ette nägeva süüteokoosseisu järgi. Väärteoasjas kogutud tõenditest

nähtuvalt tuvastati 23.06.2013 kell 11.28 indikaatorvahendiga menetlusaluse isiku

väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,38 mg ühe liitri väljahingatava õhu kohta.

Alkoholisisalduse määra tuvastamisest organismis tõendusliku alkomeetriga menetlusalune isik keeldus ja menetlusalune isik toimetati tervishoiuteenuse osutaja juurde tuvastamaks

alkoholisisaldust organismis vereproovi uuringuga. EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena tuvastati menetlusaluse isiku vereproovist etanooli sisaldus 0,91 +/- 0,05 mg ühe grammi vere

kohta. Laiendmääramatus 0,05 mg arvestati menetlusaluse isiku kasuks ning lõplikuks

4

tulemuseks oli 0,86 mg alkoholi ühe grammi vere kohta, mis on LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu keskmise määra lähedane.

Menetlusalust isikut on karistatud LS § 224 lg 2 sanktsiooni raames ka LS § 239 lg 2

ettenähtud väärteo toimepanemise eest, so LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo korduva

toimepanemise eest. Tuvastamaks kas tegemist on korduvusega juriidilises mõttes, so uue

samalaadse väärteo toimepanemisega ajal, kui isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, tuleb välja selgitada kas varasem karistus samalaadse süüteo toimepanemise eest on kehtiv või on see kustunud. Karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut LS § 7464 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud kohtuvälise menetleja

29.03.2011 otsusega, milline jõustus 13.04.2011. Karistusregistri andmetest saab teha

järelduse, et eelmärgitud otsusega määratud rahatrahv 240 eurot on senini tasumata.

Kohtuotsuse koostamise ajal kehtiva Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kuivõrd puuduvad andmed selle kohta, et menetlusalune

isik oleks eelmärgitud trahvi tasunud, siis Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 kohaselt

kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi kui otsuse täitmine on aegunud

vastavalt KarS § 82 sätetele. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma kui on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Vaidlusalune otsus jõustus aga 13.04.2011, so enam kui kaks aastat tagasi ja selle otsuse täitmine on aegunud, mistõttu ei saa

vaidlusalust karistust lugeda käesoleval hetkel kehtivaks ja see karistus tuleb lugeda kustunuks. See omakorda tingib menetlusalusele isikule LS § 239 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo kvalifitseerimise korduvuse tunnuseta, so LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteona.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra

arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine. See aga

omakorda peaks tingima karistuse ranguse. Samas ei saa tähelepanuta jätta väärteo intensiivsust. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud KarS § 63 lg 1 sätete alusel, st menetlusalust isikut on karistatud mitme erineva väärteo toimepanemise eest, millised on toime pandud ühe teoga. Kohus leiab, et taoline asjaolu ilmselgelt suurendab süüd kuigi karistus määratakse raskeimat karistust ette nägeva sätte järgi.

Süü kõrval arvestatakse karistuse määramisel ka karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu. Kohtuvälises menetluses on otsuse koostaja arvestanud karistust

kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Kohus leiab, et süüteo toimepanemiselt isiku kinnipidamisel süü tunnistamine olukorras, kus süü olemasolu tuvastatakse mõõtevahendiga ja isiku kinnipidamise faktiga, millega tuvastatakse ka teine liiklusnõuete rikkumine, ei ole hinnatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuivõrd tegemist ei ole

süü ülestunnistamisele ilmumisega KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses, st isik ei tulnud õiguskaitseasutusse või võimuesindaja juurde tunnistama süüd süüteos, mille toimepanemise

või toimepanija kohta seni andmed puudusid. Küll leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna oleks olnud mingil määral võimalik arvestada kahetsust, millist on avaldatud küll

alles kohtule esitatud kaebuses pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist. Kaebuse

esitamisele eelnenud kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik esitatud vastulauses pööranud põhitähelepanu oma käitumise õigustamisele ja sellist õigustamist jätkas kaebuse

esitaja ka kohtuistungil. Seega ei saa kohtule esitatud kaebuses märgitud kahetsust lugeda siiraks. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest

nähtuvalt, vaatamata menetlusaluse isiku vastupidistele väidetele, on menetlusalust isikut

korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja kõik senini määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et tal on puudunud

5

rahalised vahendid trahvide tasumiseks, kuid ta hakkab trahve tasuma. Kohus leiab, et karistusandmete põhjal tuleb siiski suhtuda kaebuse esitaja väidetesse kriitiliselt. Vaatamata

korduvatele määratud rahatrahvidele on trahvid jäetud tasumata ning menetlusalune isik

jätkab regulaarselt liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Kohtuistungil teatas kaebuse

esitaja, et ta ei ole senini asunud määratud trahve tasuma. Kohus asub seisukohale, et sissetuleku puudumine ega pere eest hoolitsemise kohustuste täitmine ei ole olnud takistuseks

liiklusalaste väärtegude toimepanemisel, kuigi selline käitumine eeldab rahaliste vahendite olemasolu juba ainuüksi transpordivahendi kasutamiseks. Selleks on aga menetlusalusel isikul olnud piisavaid rahalisi vahendeid ning kaebuse esitaja sõnade kohaselt kasutas ta oma isale

kuulunud sõidukit. Sellest saab teha järelduse, et senised rahatrahvid ei ole oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest,

sest määratud trahvid on jäetud teadlikult tasumata ja menetlusalune isik on pidanud

vajalikumaks oma rahalisi vahendeid kasutada mitte trahvide tasumiseks vaid muuks

otstarbeks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalusel isikul piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et kasutada temale mittekuuluvat transpordivahendit, tähistada pühasid ja

rentida selleks otstarbeks ka ruume. Seejuures vaatamata kaebuses väidetud trahvide

tasumisega alustamisele ei ole kaebuse esitaja ka käesolevaks ajaks asunud trahve tasuma.

Taoline menetlusaluse isiku käitumine näitab üheselt, et menetlusalusel isikul puudub

jätkuvalt soov määratud trahve tasuda ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millel on oma mõju menetlusaluse isiku käitumisele. Kohtu

arvates on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist eemaldamaks ohtliku liikleja liiklusest.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Seejuures on juhil ka

kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et kaebuse esitaja tarvitas varaste hommikutundideni teadlikult alkoholi ja asus seejärel mootorsõidukit juhtima. Seega teadis kaebuse esitanud isik

eelnevalt tarvitatud alkoholi kogust ja ilmselgelt ka selle mõju. Selle teadmise põhjal

pidanuks kaebuse esitaja ka aru saama, et ta on viinud ennast juhile keelatud seisundisse.

Sellise seisundi olemasolu tunnetamiseks või tuvastamiseks ei ole isegi alkomeetri kasutamine vajalik. Sellele vaatamata pidas kaebuse esitaja vajalikuks sõidukit juhtida ning pidas täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist, samuti kasutuses olnud võõrast vara. Kaebuse esitaja on põhjenduseks toonud selle, et üüritud pind tuli vabastada ja ta ei saanud sinna jääda ega ka autot sinna jätta. Kohus leiab, et taoline põhjendus ei ole õigusvastasust

välistavaks asjaoluks. Sellistest põhjendustest saab pigem järeldada menetlusaluse isiku subjektiivset ja üleolevat suhtumist liiklusnõuetesse ja liiklusohutusse, kuivõrd ta oli teadlik sellest, et hiljemalt kell 10.00 peab ta ära sõitma sõltumata sellest, millises seisundis ta on. Seetõttu on oluliseks karistuse määra valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse.

Sellest tulenevalt, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, üheaegselt kahe erineva väärteo toimepanemist ja sellest tulenevat suuremat

süüd, kohtuvälise menetleja otsusest tuleneva karistust kergendava asjaolu olemasolu ja raskendava asjaolu puudumist, seda, et kaebuse esitajal on varasemad rahatrahvid liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest tasumata ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud põhikaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Eeltoodule lisaks peab kohus vajalikuks

märkida, et igapäevaselt teatatakse meedia vahendusel juhile keelatud seisundis sõidukijuhtide kinnipidamisest, millest saab teha järelduse sellest, et tegemist on massiliselt

toime pandavate süütegudega. Senine kohtupraktika on asunud seisukohale, et kui mingi süüteoliik muutub massiliseks, siis tuleb määrata rangeimaid karistusi ja kohaldada rangemat

karistuse liiki, kuivõrd varem kohaldatud ja süüdlast säästvad sanktsioonid ei ole suutnud isikut mõjutada.

6

Põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada ka seda, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo (LS § 224 lg 2) toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ning sellise süüteo toimepanemisel võib selleliigilise põhivõi lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Antud väärteoasjas ei olnud enam

võimalik kohaldada menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena rahatrahvi ja kohaldada ka

lisakaristust, kuivõrd menetlusalune isik on senini määratud rahatrahvid jätnud tasumata ja rahatrahvi kui karistuse liigi kohaldamise võimalused on ennast menetlusaluse isiku suhtes ammendunud. Väärteoasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks

välistada mootorsõiduki juhtimisõiguse karistusena äravõtmise ning menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti ja kohtuistungil rõhutati seda, et menetlusalusel isikul on vaja viia last lasteaeda ja käia abistamas invaliidist ema. Kohus asub seisukohale, et kaebuse

esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning juhtimisõiguse olemasolu peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega

on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on ise teadlikult viinud ennast juhile keelatud seisundisse ja teadlikult

ning tahtlikult rikkunud liikluskorda. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus elu

korraldamisel ei tulnud kaebuse esitajale ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja koostatud otsuse kättesaamist. Need juhtimisõiguse vajalikkusele viitavad asjaolud

olid kaebuse esitajale teada nii väärteo toimepanemisele eelnenud ajal kui ka väärteo

toimepanemise ajal. Ometigi need asjaolud ei takistanud kaebuse esitajat toime panemast

tahtlikku ja ohtlikku väärtegu. Samas on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid

rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema lähedaste olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine

mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust ja tehioludest saab järeldada, et kaebuse esitanud isiku jaoks oli alkoholi tarvitamine ja sellele järgnevalt väärteo

toimepanemine olulisemad kui kaebuses toodud põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse

kohta. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et kaebusele on lisatud vaid

vaidlustatud otsuse koopia, kuid ei ole esitatud ühtegi tõendit kaebuses märgitud asjaolude

tõendamiseks. Näiteks ei ole kaebusele lisatud tõendit, millest nähtuvalt on menetlusalusel isikul eelkooliealine laps, samuti ei ole esitatud lasteaia tõendit selle kohta, et konkreetne laps

käib seal lasteaias. Samuti ei ole kaebusele lisatud arstliku komisjoni otsust menetlusaluse isiku ema terviseseisundi või puude ja sellest tuleneva abistamisvajaduse kohta. Kohtukutse edastamisel kaebuse esitajale keeldus kaebuse esitaja oma tegelikku elukohta avaldamast ja

laskis kutse saata kaebuses märgitud aadressile Sillamäel, kuigi kaebusest on üheselt aru

saada, et kaebuse esitaja sellel aadressil ei ela. Samuti väitis kaebuse esitaja kohtuistungil

jätkuvalt, et ta elab Sillamäel, kuigi väärteoasja materjalidest saab tulla teisele järeldusele. Seega esitas kaebuse esitaja nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule tõele mittevastavaid andmeid oma faktilise elukoha kohta. Taolistel asjaoludel saab kohus asuda seisukohale, et lisaks sellele, et kaebus ise on põhjendamata, on ka kaebuse põhjendused tõendamata.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Samas leiab kohus, et otsus tuleb osaliselt tühistada väärteo kvalifikatsiooni osas, so menetlusaluse isiku karistamise osas LS § 239 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, kuid kohus ei pea vajalikuks vaidlustatud otsust sisuliselt muuta või tühistada.

Märt Toming Kohtunik