Legislator Case Law & Legislation
2-13-10093/9 AI generated

2-13-10093/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-13-10093/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

2-13-10093/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
objection to debt enforcement withdrawal following settlement withdrawal of opposition repayment of public subsidies dispute settlement satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-13-10093; BIGBANK AS versus Ljudmilla Bogdanova; hagi võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 13005,51 eurot Kohtunik Kalev Kuningas Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja Janika Simmul Kostja Ljudmilla Bogdanova (isikukood xxxxxxx; aadress xxxxx xxx xx-xx, xxxxx xxxxxxxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

2. Kostja tunnistab tingimusteta:

2.1 hageja nõuet summas 13 995,01 eurot, mis moodustub alljärgnevatest summadest:

2.1.1. 7 283,49 eurot tagastamata krediidisumma,

2.1.2. 1 620,97 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

2.1.3. 5 008,67 eurot viivis 14.11.2013.a. seisuga,

2.1.4. 81,88 eurot lepingu sõlmimise tasu.

2.2. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 370,87 eurot, millest 275 eurot on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning 95,87 eurot hageja õigusabikulud. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kulu kandnud poole enda kanda.

3. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 550 eurot, millest 275 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK AS-i Swedbanki arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse “lep nr 0600491/16st, tsiviilasi nr 2-13-10093, riigilõivu osaline tagastamine".

4. Kompromisslepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja punktis 2.1. märgitud nõuet 4 629,13 euroni.

5. Hageja ning kostja on kokku leppinud kostja võla tasumises maksegraafiku alusel, tasudes lepingust nr 0600491/16st tuleneva võlgnevuse summas 4 629,13 eurot ja menetluskulud 370,87 eurot, kokku 5 000 eurot hageja arveldusarvele nr 1120092793 Swedbankis, märkides viitenumbriks 206004911627, alljärgnevalt:

2

5.1. tasudes 2013.a. detsembrikuust kuni 2016.a. oktoobrikuuni igakuiselt hiljemalt 25. kuupäevaks 139 eurot,

5.2. tasudes võla jäägi hiljemalt 25. november 2016.a. ühekordse maksena.

6. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 5 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, kaotab punktis 4 nimetatud nõude vähendamine kehtivuse ning hagejal on õigus nõuda lepingu punktides 2.1 ja

2.2. märgitud, kuid tasumata summade kohest tasumist ning õigus pöörduda lepingu punktides

2.1 ja 2.2. märgitud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole. Täiendavad otsustused

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 275 eurot BIGBANK AS-i kontole nr 1120092793 Swedbank AS-s (selgitusse märkida lep nr 0600491/16st, tsiviilasi nr 2-13-10093, riigilõivu osaline tagastamine), mis laekus BIGBANK AS-i kontolt nr EE717575460000100876 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699.

2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.4 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 Kompromisslepingu kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7).

3 Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja tasutud riigilõivust 550 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 275 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik