Legislator Case Law & Legislation
2-13-14071/30 AI generated

2-13-14071/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-13-14071/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-13-14071/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
compensation for loss of earnings compensatory benefits reduction of salary repayment of short-time compensation suitable wage gross wage
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. november 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-14071

Tsiviilasi

XXX(XXX) hagi OÜ XX vastu töövaidluses

(töövaidlusasi nr 4.4-2/2981)

Tsiviilasja hind

12 968,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Indrek Teppo,

e-XXX indrek@nordicconsulting.ee

Kostja: OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rajar Miller,

e-XXX rajar.miller@sirel.com

Kostja seaduslik esindaja I: juhatuse liige XXX

Kostja seaduslik esindaja II: juhatuse liige XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29. oktoobril 2013, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja Indrek Teppo, kostja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rajar Miller ja kostja seaduslik

esindaja juhatuse liige XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt OÜ XXX (registrikood XXX) hageja XXX (isikukood XXX)

kasuks välja töötasu 12 968,57 eurot (brutosumma).

3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-XXX aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-13-14071

2 (4)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-XXXi

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX (edaspidi „hageja”) esitas 27. märtsil 2013 e-kirja teel kohtule avalduse tema

ja OÜ XXX (edaspidi „kostja”) töövaidluse kohtus lahendamiseks. Sellega soovis hageja

osaliselt vaidlustada Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 28. veebruari 2013. aasta

otsust töövaidlusasjas nr 4.4-2/2981, millega hageja avaldus jäi rahuldamata. Hageja täpsustas

oma avaldust ja esitas 12. aprillil 2013 hagi saamata jäänud palga 12 968,57 eurot

(brutotöötasu) nõudes

2. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasja

toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde.

3. Kohus võttis hagiavalduse 16. aprilli 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas

2. mail 2013 vastuse hagile ja hageja esitas 13. mail 2013 arvamuse kostja vastuse kohta.

Kostja esitas 21. mail 2013 täiendava vastuse.

4. Kohus selgitas 7. oktoobri 2013. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest

tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.

Pooled esitasid kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavad seisukohad.

5. Kohus kuulas pooled ära 29. oktoobri 2013 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Hageja (töötaja) nõuab kostjalt (tööandja) saamata jäänud palka brutosummas

12 968,57 eurot. Hageja toob hagi alusena esile, et kostja ei maksnud perioodil 1. august 2011

– 23. november 2012 välja kogu töölepingu järgset töötasu, vaid üksnes osa. Pooltel oli

kokkulepe töötasu maksmiseks brutosummas 37 634 krooni ehk 2 405,25 eurot kuus. Hageja

väidete kohaselt tuli talle maksta eelviidatud perioodil töötasu 35 418,69 eurot, aga maksti

üksnes 22 450,12 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel oli pooltel suuline kokkulepe töötasu

vähendamiseks. Hageja nõue ei ole ka kooskõlas hea usu põhimõttega, sest töötamise ajal

hageja töötasu juurde ei nõudnud. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-13-14071

3 (4)

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− hageja

töötas

kostja

juures

töölepingu

alusel

1. jaanuarist 1997

kuni

23. novembrini 2012 liftitööde juhataja ametikohal;

− hageja

oli

kostja

juhatuse

liige

kuni

20. aprillini 2011

ja

osanik

kuni

30. novembrini 2012, tema osa suurus oli 25,97%;

− 2. juuli 2009 töölepingu dokumendis (TVK tlk 50–55) on hageja kuupalgana märgitud

37 634 krooni;

− pooled leppisid perioodiks 1. maist 2011 kuni 31. juulini 2011 kokku hageja osalises

tööajas ja töötasu vähendamises summani 1 683,74 eurot kuus (TVK tlk 56);

− 1. augustist 2011 kuni 23. novembrini 2012 arvestas kostja hagejale töötasu

brutosummas 22 450,12 eurot (TVK tlk 38–40) ja maksis sellele vastava palga ka

välja (tlk 22 ja 41–43);

− samuti ei vaidlusta kostja hageja esitatud töötasu arvestust (tlk 17), välja arvatud

kuupalga määr.

10. Hageja nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 teine lause, mille

kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu, koosmõjus sama seaduse § 28 lg 2 p-ga 2,

mis sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja

ajal. Kuigi pooled sõlmisid töölepingu enne TLS jõustumist, tuleb TLS § 131 lg 1 alusel ka

enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldada alates 2009. aasta 1. juulist TLS-s

sätestatut. Hageja nõue käsitleb perioodi pärast nimetatud kuupäeva. Hageja väidab, et pooltel

oli kokkulepe kuutöötasu maksmiseks brutosummas 37 634 krooni, mis euro kasutusele

võtmise seaduse § 5 lg-te 1 ja 2 järgi vastab 2 405,25 eurole kuus. Hageja lähtub oma nõudes

ilma sentideta kuupalga määrast 2 405 eurot.

11. Töötasu ja selle maksmise tingimused on TLS § 5 lg 1 p 5 järgi töölepingu oluline

tingimus ja peavad seega sisalduma töölepingu dokumendis. TLS § 29 lg 2 näeb ette, et kui

töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei

suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel

sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Pooled on üksmeelsed selles, et

nende vahel oli kokkulepe töötasu suuruse osas, aga on erimeelsed selle kokkuleppe sisus.

Hageja väide töölepingus sisalduva töötasu kokkuleppe kohta on tõendatud töölepinguga

(TVK tlk 54), kostja väide teistsuguse sisuga kokkuleppe kohta on tõendamata. Kostja väide

töötasu alaliselt vähendamise kokkuleppe kohta juba enne 1. maid 2011 ei ole kooskõlas

viidatud kuupäeva töölepingu lisaga (TVK tlk 56). Kui töötasu oleks jäädavalt juba alandatud

enne nimetatud kuupäeva, siis puudunuks vajadus kõnealust lisa vormistada. Istungil osalenud

kostja juhatuse liige XXX avaldas, et töölepingu lisa andis hagejale tema. Vastavalt

äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-le 1 täidab juhatuse liige oma kohustusi korraliku ettevõtja

hoolsusega. Seega pidi kostja juhatus töölepingu lisa sõlmides omama ülevaadet hagejaga

seni sõlmitud palgakokkulepetest. Kohus leiab, et töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja

töölepingu kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus. Seetõttu peab töölepingu

muudatuse kirjalikult vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja (vrd

Riigikohtu 11. jaanuari 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12 kolmas lõik).

Kokkuvõtvalt tuvastab kohus, et pooltel oli kokkulepe alates 1. augustist 2011 taas töölepingu

järgse töötasu ehk kuupalga 2 405,25 eurot maksmiseks.

2-13-14071

4 (4)

12. Kohus ei nõustu kostjaga nagu saaks poolte käitumisest töölepingu täitmise ajal järeldada

hageja kui töötaja loobumist osast töötasust. Nõustumine palga osaliselt hiljem maksmisega ei

tähenda saamata jäänud palga nõudest loobumist. Töösuhte poolte kokkulepet või selle

puudumist ei tõenda asjaolu, et töötaja ei pöördunud kohe pärast palga saamist kostja poole

selgituse saamiseks. Seaduses sätestatud aegumistähtaja sees saab määrata täiendava hea usu

põhimõttest lähtuva uue tähtaja, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada,

üksnes erandlike asjaolude esinemisel (Riigikohtu 2. juuni 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-70-03, p 13, ja 7. aprilli 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09, p 14). Kohus

selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval juhul ei tuvasta. Erinevalt palga nõudest on viivise

nõude puhul võimalik selle vastuolu hea usu põhimõttega nõude hilise esitamise tõttu (nt

Riigikohtu 14. juunil 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 23, ja 13. märtsi

2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09, p 15 esimene lõik). Siiski olukorras, kus töötaja on

samaaegselt tööandja juhatuse liige, võib olla töötasu osalise maksmata jätmise küsimuse

õigeaegselt lahendamata jätmine tuua kaasa nõudeõiguse kaotamise (Riigikohtu 24. novembri

2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05, p 24). Käesolevas asjas nähtub poolte väidetest,

et hageja nõue tuleneb perioodist, mil hageja enam ei olnud kostja juhatuse liige. Kohus leiab,

et juhatuse liikme nõudeõiguse võimalik piirang ei ole üle kantav osaühingu osanikule, kellel

on ca veerand osanike häältest. Sellisel osanikul puudub juhatuse liikme (või enamusosaniku)

puhul esinev kontroll ettevõtte tehtavate otsuste üle. Järelikult ei tulene hageja käitumisest ega

hea usu põhimõttest, et ta oleks kaotanud õiguse nõuda töölepingus kokku lepitud tasu

maksmist. Teistsugust järeldust ei saa teha ka asjaolust, et varem hageja sai väiksemat palka

(tlk 109), aga selle kohta ei ole nõuet esitanud.

13. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega nagu võinuks kostja maksta hagejale kirjalikus

töölepingus kokkulepitust väiksemat töötasu põhjusel, et teised juhtivtöötajad said väiksemat

tasu. Õige on hageja väide, et tulenevalt erinevast kvalifikatsioonist ja vastutusest võivad

juhtivtöötajate töötasud olla erinevad. Hageja on tõendanud, et tal oli kohane kvalifikatsioon

liftitööde juhataja ametikohal töötamiseks (tlk 120–126) ja kostja on möönnud, et teistel

juhtivtöötajatel kõnealuse valdkonna tunnistusi ega registreeringuid tarvis ei olnud (tlk 127

pöördel). Kostja on kohtule selgitanud, et teiste juhtivtöötajatega ei sõlmitud kokkuleppeid

tööaja ja töötasu ajutiseks vähendamiseks (ibid). Juhatuse liikme XXX ja hageja töötasud olid

töölepingute sõlmimise ajal juba erinevad (vastavalt tlk 97 ja TVK tlk 54). Võttes arvesse

eespool p-s 12 viidatud Riigikohtu seisukohta juhatuse liikme palganõude teatava eripära

kohta, ei ole hageja ja J. Abel ka enam samasuguses olukorras pärast hageja väljaarvamist

kostja juhatusest. Neil kaalutlustel ei saa hagejale makstava töötasu suurust määrata selle

põhjal, millist tasu said teised kostja juhtivtöötajad.

14. Kuna ükski kostja vastuväide hageja nõutava kuupalga määra kohta ei ole edukas ja palga

arvestust ei ole kostja vaidlustanud, siis tuleb hagi tervikuna rahuldada.

15. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata TVK toimikus

olevad tõendid, millele pooled käesolevas hagiasjas lahendatava nõude osas tugineda ei

soovinud (vt 29. oktoobri 2013. aasta istungi protokoll, tlk 128 pöördel); samuti tlk 99–105 ja

112–117, sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

16. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 12 968,57 eurot.

17. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagejal ei tulnud hagi esitamisel tasuda riigilõivu, seetõttu puudub vajadus kohaldada TsMS

§ 162 lg 5.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik