1-13-1989/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

14. novembril 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-1989 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi J.D ja B.N-i süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav B.N

elukoht: XXX; isikukood: 37207045212;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu

20.10.2010. a otsusega KarS § 424 järgi KarS § 74 alusel 2- aastase katseajaga; karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 25.11.2011. a määrusega tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

RESOLUTSIOON

vandeadvokaat Roman Levin

J.D

Elukoht: XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud vandeadvokaat Mare Laur

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.N KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada B.N-ile mõistetud 4 kuu pikkune vangistus 240 (kakssada nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata B.N-i üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdi tunnistada J. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline D karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o 96 (üheksakümmend kuus) eurot.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J. ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku D kuritegu.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.N-ilt ja J.D-lt solidaarselt võlaõigusseaduse § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel (kolmkümmend) eurot

senti A.V. (Swedbank arvelduskonto nr XXX) kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha (nelisada kaheksakümmend) eurot, toimikust koopia tegemise kulu senti,

postikulu (neli) eurot senti ja riigi õigusabi kulud (kuussada neli) eurot senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (üks tuhat kaheksakümmend 1089

üheksa) eurot senti tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on B.N kohustatud tasuma esimese üheteistkümne kuu jooksul igakuiselt vähemalt (üheksakümmend) eurot ja kaheteistkümnendal kuul

(üheksakümmend üheksa) eurot ja senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha

(nelisada kaheksakümmend) eurot, toimikust koopia tegemise kulu senti, postikulu

(neli) eurot 14 senti ja riigi õigusabi kulud (viiskümmend seitse) eurot senti.

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud (viissada kakskümmend kaheksa) eurot riigi kanda.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (kakssada kaheksakümmend

üheksa) eurot senti tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates

kohtuotsuse jõustumisest on J.D kohustatud tasuma esimese üheteistkümne kuu jooksul igakuiselt vähemalt (nelikümmend viis) eurot ja kaheteistkümnendal kuul

(nelikümmend seitse) eurot ja senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui J.D ja B.N ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

B.N ja J.D süüdistatakse selles, et 16.11.2010 kella 19:00-20:30 vahel tungisid nad grupis koos akna kaudu valdaja tahte vastaselt A.V. kuuluvasse korterisse Tartu XXX. Sellega panid B.N ja J.D toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise grupi poolt.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 266 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.N-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada B.N-ile mõistetud 4 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 240 tundi (120 päeva eest)

üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 18 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

KarS § 266 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör J.D-le karistuseks rahalist karistust 30 päevamäära, s.o 96 eurot.

Rakendades KarS § 73 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud rahaline karistus kohaldamata ja karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui J.D ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

J.D-lt ja B.N-ilt kuulub solidaarselt väljamõistmisele tsiviilhagi A.V. kasuks summas 30.36 eurot.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.N ja J.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.N ja J.D süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu A.V. on esitanud tsiviilhagi 30.36 euro nõudes. Süüdistatavad on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad kahju tekitanud isikud hüvitise maksmise eest solidaarselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele solidaarselt J.D-lt ja B.N-ilt.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

B.N-i menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 528 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76.80 eurot, toimiku paljundamise kulu 45 senti, kutsete saatmise kulu 4.14 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot).

J.D menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 528 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 57.60 eurot, toimiku paljundamise kulu 45 senti, kutsete saatmise kulu 4.14 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

480 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

B.N ei tööta, ta teenib elatist juhtutöödega. Ta palub anda võimaluse tasuda menetluskulusid ositi 25 euro kaupa kuus. Kohus leiab, et B.N-i taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja anda talle võimalus tasuda menetluskulud maksimaalse 12 kuu pikkuse perioodi jooksul. Arvestades menetluskulude suurust kokku 1089.39 eurot, tuleb tal tasuda igakuiselt vähemalt 90 eurot.

J.D on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Ta kasvatab üksi kahte alaealist last ning teenib miinimumpalka. Igakuiselt saaks ta tasuda 30 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist. Kohus leiab, et taotlus J.D menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud, arvestades tema sissetulekute vähesust ja vajadust ülal pidada kahte last. Eeltoodu alusel tuleb jätta riigi kanda kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud ning anda ülejäänud menetluskulude tasumiseks aega 12 kuud.

Ingeri Tamm Kohtunik