1-13-504/157 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-504

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-504 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk

Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid .H vangistusest tingimisi B enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kaitsja

B XXX .H , isikukood , Eesti Vabariigi

kodanik, , elukoht xxxx põhiharidus Karistuse kandmise algus 01.08.2012 ja lõpp 01.08.2014 v.-adv. Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Jätta .H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu OÜ

(asukoht Keskväljak 10, Paide) kasuks 163,32 72713 (ükssada kuuskümmend kolm eurot

ja 32 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 27,22 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu .H B kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista .H lt B -

menetluskuluna kaitsjatasu

163,32 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti (ükssada kuuskümmend kolm eurot ja 32

Reinsalu poolt

osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .H B

vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab .H karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja B

22.02.2013

199 lg 2 p 4,7,8,9 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 (kolm) aastat vangistust. .H tunnistati süüdi B

KarS § 266 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS §

64 lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti .H le B -

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja .H karistati vangistusega 2 (kaks) aastat. B

Karistuse kandmise alguseks loeti 01.08.2012. .H le valitud tõkend, B - vahistamine, jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

Kinnipeetav .H on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, karistuseks on talle B

mõistetud reaalsed vangistused. Kuritegude dünaamika on sarnane, varavastased kuriteod.

Planeerituse ja kavandamise muster on korduv. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Varemalt on soodusteguriks olnud narkootikumide tarvitamine.

05.08.2013 on algatatud isiku suhtes kriminaa lmenetlus KarS § 266 lg 1 tunnustel.

Karistusregistri andmetest näh väärtegude tuvalt on .H toimepanemise eest B

karistatud 7-l korral, sealhulgas on teda korduvalt NPAL karistatud väärteokorras S § 151

järgi

ja ühel korral LS § 7419

lg 1 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 ja kanda jääb veel üle

aasta 3 kuu

8 kuu vangistust.

Vanglas läbitud taasühiskonnastava tegevuse raames on toimunud vestlused psühholoogiga, samuti on toimunud vestlus kriminaalhooldusametnikuga.

Kinnipeetaval on üks kehtiv – distsiplinaarkaristus (24.04.2013 noomitus, korraldustele allumatus).

Isik soovib vabanemisel asuda elama a ressile xxxx ad , kus elavad isiku õde, õemees ja nende 2 alaealist last. Õe sõnul on nad valmis andma elamispinna .H le seniks, kuni B -

leiavad talle sobiva üürikorteri või munitsipaaleluruumi. Õde on kindel, et nad saavad seni hakkama 2-toalises korteris (üldpind 48 m2). Korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Peale põhihariduse omandamist Narva 12. koolis asus isik koheselt tööle isa juurde, kes õpetas mitmeid töid tegema. Ametlikud dokumendid õpitud ametite kohta puuduvad. Isik on motiveeritud omandama eriala. Kinnipeetava riigikeele tase on A1 ja ta soovib jätkata riigikeele omandamist. Isik on süstemaatiline varguste toimepanija juba aastaid. Toimetuleku legaalseid viise isik nimetada ei suutnud, ta teab vaid, et varguste ja vangistuste periood on kestnud juba 1996. aastast. Vabanemisel garanteeritakse xxxx. isikule töökoht

Lähedastest õde A , õemees V – (sündinud elab kinnipeetaval xxxx H H ja nende 2 last V

xxxx) ja M d xxxx). Vanemad on surnud. Endise elukaaslasega on kinnipeetaval (sündinu

suhted väid etava väite (sündinud etavalt katkenud. Kinnipe l on tal poeg N T xxxx), isaduse

tuvastamiseks käib kohtumenetlus. Lapse emaga isik suhtleb, kui asjaolud selleks sunnivad. Kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Isik lõpetas alkoholi tarvitamise 15-aastaselt, kuna tal on probleemid tervisega. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkosõltuvus.

Narkootikumide tarvitamist alustas kinnipeetav 13-aastaselt. Heroiini proovis peale esimest vangistust 1999. aastal. Enne seda oli proovinud kanepit, millest loobus ca kuu aja möödudes, misjärel asus tarvitama amfetamiini. Isik ise ennast narkosõltlaseks ei pea. Raha narkootikumide ostmiseks sai isik varastatud asjade müügist. Kinnipeetav on varasematel vangistuse perioodidel osalenud Convictuse töös, ent endale vajalikke järeldusi teinud ei ole. Kinnipeetav ei mõista, et on olemas seos eluviisi ja kuritegeliku käitumise vahel. 21.08.2013 andis isik nõusoleku osaleda sõltuvusravil. Enne vangistust sai isik töövõimetuspensioni 70%.

Isik mõistab, et probleemid on olemas ja et nende lahendamiseks peab leidma alternatiive varasemasele käitumisele, ent kõik jääb siiski vanaviisi. Kinnipeetav kordab tehtud vigu, proble

emide sihipäraseks lahendamiseks puudub tal tahtejõud. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid. Ta mõistab ametiisikute rolli, on valmis alluma kriminaalhoolduse nõuetele.

Kinnipeetavat ei ole varemalt kriminaalhooldusele määratud. Isik on arvamusel, et kuritegeliku maailmaga suhtlemisest loobumiseks ei ole tal tahtejõudu. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 61%. Viru Vangla teeb ettepaneku vabastada .H B

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga, käitumiskontrollile allutamisega. Juhul, kui kohus otsustab .H vangistusest B

tingimisi ennetähtaega KarS § vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes

75 lg 2 p 2,4,5,7,8

sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamu kinnipeetav on vallaline, lapsi tal ei ole. ses märgib, et

Õde suhtleb kinnipeetavaga telefonitsi, ta ei ole käinud kokkusaamistel. Õe sõnul koosneb kinnipeetava suhtlusring vabaduses peamiselt isikutest, kelle eluviis ei erinenud eriti .H B eluviisist. Enne vangistust elas .H üürikorteris, mida üüris talle õde. B

xxxx direktor S V kinnitas telefonivestluses, et kindlustab kinnipeetavale töökoha oma ettevõttes set töötajat, kes töötas tema juures xxxx. Ta teab ja tunneb kinnipeetavat kui korrekt enne vangistust. Õe sõnul oli .H le enne vangistust määratud B - xxxx.

Rahvastikuregistris on .H kindla elukohata. Kinnipeetavat on korduvalt B

kriminaalja väärteokorras karistatud. Tema kuritegelik käitumine on muutusteta 1996.

aastast. Juhul kui kohus peab ot siis starbekaks .H vabastada ennetähtaegselt, B riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p

2,4,7,8 lisakohustused. sätestatud

B H . avaldas kohtuistungil soovi vangistusest t ingimisi enne tähtaega vabaneda.

Ta teab, mida tähendab kriminaalhooldusele allumine. Talle selgitati, et tuleb täita kõiki kontrollnõudeid. Kinnipeetav ei pea ennast narkosõltlaseks, kuid soovib ikkagi läbida ravikuuri. Isik väitis, et endise suhtlusringi mõjul kuritegude toimepanemine oli minevikus.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta soovi tingimisi enne ei võtta osa .H B

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt

21.08.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega „seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga“, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Prokurör leiab, et vangistuse asendamine sõltuvusraviga KarS § 692 tähenduses ei ole samastatav KarS

§ 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustusega alluda ettenähtud ravile. .H varasem elukäik B

ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on varasemalt 10 korda kriminaalkorras karistatud varavastaste ja avaliku korra vastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimased kuriteod (kolm KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 ja üks

KarS § 266 lg 1 episood) pani ta toime pärast vahetult Viru Maakohtu Narva kohtumaja

23.11.2011 kohtuotsusega vangistuse Enne vangistust oli mõistetud ärakandmist.

kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja sõltuvusainete tarvitamisega

(diagnoositud sõltuvus; kolm väärteokaristust NPALS § 15/1/ järgi ja üks väärteokaristus varem kehtinud liiklusseaduse § 7419

e alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemis riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61 %. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised ei ole ära hoidnud tema poolt uute kuritegude toimepanemist, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – suur tõenäosus, et ta jätkab kuritegu nii on tema puhul de toimepanemist ka

käesolevast karistusest tingimisi vabastamisel. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91- oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vangistatu suhtes on Viru Vangla menetluse kriminaalasi nr 13922700168 (KarS § s

266 lg 1 tunnustel), milles kohtueelne menetlus on veel lõpule viimata. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida .H käitumist õiguskuulekuse suunas ning B

tal tuleb jätkata karistus ennetähtaegne e kandmist vangistuses. Tema vabastamine ei ole

põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ka § 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustus, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta

B.H

tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja palus kohtul kaaluda .H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vanglas B

on kinnipeetav läbinud taasühiskonnastavad tegevused. Kinnipeetaval on tugiisikud vabaduses, kelleks on õde ja õemees. Tal on vabanemisel elamispind ja garanteeritud töökoht.

Tööandja teab ja tunneb kinnipeetavat kui korrektset töötajat. Oluline on ka see, et .H B kinnitas, et isegi juhul, kui kohus teda ei vabasta, jätkab ta positiivset teed, millele ta on asunud. Tema soov seaduskuulekalt elada on sisuline, mitte formaalne.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamin e.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru kaitsja,

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, ei kuulu et süüdimõistetu .H B

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus nõustub prokuröriga selles, et vangistuse asendamine sõltuvusraviga KarS § 692 tähenduses ei ole samastatav KarS § 75 lg

2 p 5 sätestatud kohustusega alluda isiku nõusolekul ettenähtud ravile. Kinnipeetavat .H B

on 10-l korral kriminaalkorras karistatud reaalsete vanglakaristustega. Kohtu hinnangul iseloomustab ka nimetatud asjaolu kinnipeetava poolt toimepandud kuritegusid ja tema isikut, et teda pole varasemalt kordagi kriminaalhooldusele allutatud. Kuritegude dünaamika on sisuliselt olnud muutusteta (peamiselt varavastased kuriteod). .H B

on a teda on karistatud alates 1996.a. Kuriteod, mille kuritegusid järjepidevalt toime pannud j eest .H praegu vanglas karistust kannab, on toime pandud B vahetult pärast Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 23.11.2011 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmist.

Kuritegude toimepanemist on soodustanud narkosõltuvus. Eeltoodust järeldub see, et varasemad reaalsed vangla on karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav jätkanud Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kuritegude toimepanemist. Viru

kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91-

tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käeso täidetud. leval juhul ei ole see tingimus

Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et 05.08.2013 on algatatud vangistatu suhtes

Viru Vanglas menetlus kriminaalasjas nr 13922700168 KarS § 266 lg 1 tunnustel, mille kohtueelne m Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades enetlus on veel lõpule viimata. kinnipeetava .H vangistusest tingimis B i enne tähtaega, suudab ta katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, edasisel suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega (ka et

viimased vargused on toime pandud grupi poolt), ja arvestades isiku mõjutatavust

narkootikumide hankimiseks toime panna uusi raha saamise eesmärgil võib kinnipeetav kuritegusid. Kindel elukoht, samuti m , olid tal olemas ka oraalset toetust pakkuvad lähedased

enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus järjekordne

mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korr ei suudaks .H al B vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandli võimaldavad süüdimõistetute kud asjaolud

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et .H suhtes selliseid B asjaolusid ei esine.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,32 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 14. novembri 2013 .H vangistusest tingimisi B määrus en

ne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. .H ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu

B määruskaebus jätta ed rahuldamata.

Kohtumäärus jõustus 28. detsembril 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent