1-13-8671/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.oktoobril 2013 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1-13-8671 (12240104527)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu juuresolekul Inga Kaljus , tõlk

Kriminaalasi

I.L

süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri

prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa

Süüdistatavad

I.L

isikukood XXX,

kodakondsuseta, keskharidus, emakeelvene keel, töökoht xxx, elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud:

1.

07.12.2007 Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 20 päeva, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks,

2. 13.10.2010 Vi -

ru Maakohtu otsusega KarS § 391 lg 1

§ 25 lg 1,2 järgi vangistusega 4 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 6 kuud

3. 28.08.2012 Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega kuud katseajaga aastatat,

lisakaristusena mõisteti juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks. Riigikohtu 12.06.2013 otsusega tühistati

Viru Maakohtu otsus osas, millega mõisteti I.L õigeks KarS § 329 järgi, muus osas jäi kohtuotsus muutmata. Tartu Ringkonnakohutu 19.07.2013 otsusega mõisteti I.L süüdi KarS § 329 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti KarS

§ 424 ja § 329 järgi karistuseks 9 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust katseajaga2 aastat, lisakaristusena mõisteti õiduki mootors juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks

Viibis kahtlustatavna vahi all 11.05-13.05.2013 kokku 3 päeva Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 12.10.2012.

Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban

RESOLUTSIOON

J 238, 306, 309 lg 3, 311, 312, 313, 315 uhindudes KrMS §

kohus O t s u s t a s:

I.L süüd tunnistada KarS § järgi i (06.08.2012 episood). Mõista karistuseks 6(kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendada I.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 (kahe) kuu

4 (neli) kuud vangistust. võrra, mõistes karistuseks

KarS § 65 lg 1 alusel, lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 4 (neli) kuud vangistust kaetuks raskeima Viru Maakohtu 28.08.2012 tud kohtuotsusega mõiste karistusega 6 (kuus) kuud liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. vangistust, ning mõista

I.L süüdi tunnistada KarS § 424 järgi (11.05.2013 episood). Mõista karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendada I.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 (nelja) kuu

8 (kaheksa) kuud vangistust. võrra, mõistes karistuseks

KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Viru Maakohtu 28.08.2012 kohtuotsusega mõi vangistust täitmisele, suurendada käesoleva stetud karistus 6 (kuus) kuud

kohtuotsusega mõistetud ka kohtuotsusega mõistetud ristust Viru Maakohtu 28.08.2012 karis akandmata osa, 6 kuud, liitkaristuseks tuse är võrra ning mõista I.L-ile (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.05-13.05.2013 kokku 3 päeva.

Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks I.L vanglasse saabumise aeg.

Tõkend –

– tüh elukohast lahkumise keeld

istada I.L kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani ta tema poolt I.L-ile taotlus ja määra

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 96 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 80

16 eurot). eurot, käibemaks

Välja mõista I.L-ilt riigituludesse menetluskulud:

480 eurot sundraha,

72 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest,

14 eurot ekspertiisi tegemise eest,

96 eurot kaitsjatasu kohtu

likul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 662,40 eurot tasumine ositi 10 jooksul ehk igakuiselt tuleb tasuda 66,24 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Esimene makse peab olema tehtud summas 66,24

eurot ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 30.10.2013 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantsele 14.11.2013 is kättesaadav alates

Kohtuotsus jõustub

15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti -

kättesaadavusest ehk juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni 30.11.2013 kohtuotsuse peale.

Süüdistus

I.L on antud kohtu alla ja ava süüdistatakse KarS §424 järgi kvalifitseerit kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles alkoholijoobes liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 tähenduses (vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktile nr 2131T tuvastati veres alkoholisisaldus 2,49+/-0,06 mg/g etanooli) 06.08.2012.a. kella 22:30 paiku, Kohtlaxxx reg nr xxx. Järvel Järveküla tee 60 juures juhtis mootorsõidukit Peale selle tema olles alkoholijoobes liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 tähenduses (Alkomeetriga

Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARDF-0054 kontrollimise tulemusena väljahingatavas õhus oli 0,79 mg/l alkoholi) 11.05.2013.a. kella 00:50 paiku, Tallinn- Narva mnt 169 km-

l juhtis mootorsõidukit Audi 80 reg nr 058BBE.

Seega pani I.L toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS

Kohtuistungil

tunnistas süüdistatav I.L oma süüd, avaldas kahetsust, oli nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud, jäi varem antud üluste juurde.

I.L süü KarS § 424 järgi 06.08.2012 episoodis on tõendatud järgmiste tõenditega.

Asjaolu, et I.L juhtis 06.08.2012 kella 22.30 paiku Kohtla-Järve linnas

Järveküla tee 60 ootorsõidukit maja juures m xxx reg. nr-ga xxx alkoholijoobe seisundis, tõendavad süüdistatava süü omaksvõtvad ütlused, mille kohaselt oli ta enne sõiduki d

juhtimisele asumist tarvitanud alkoholi, õlut. Sõidukit asus süüdistatav juhtima seetõttu, et parkida auto enda maja juurde e (k.1, lk.5). , mitte jätta baari juurd

Samuti kinnitab I.L Eesti poolt sõiduki alkoholijoobes juhtimist

Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakt nr 2131T (k.1, lk 1-2), mille kohaselt tuvastati

I.L veres etanoolisisaldus 2,49+/- ka 0,06 mg/g kohta. Isiku süü on tõendatud tunnistaja Indrek Hindreuse ütlustega, kes on kirjeldanud I.L poolt juhitava sõiduki kinnipidamise asjaolusid ja asjaolu, et juba sõidukis oli tunda alkoholilõhna.

Tunnistaja on selgitanud, et esmalt paluti I.L alkoholi test läbida, millest ta keeldus, seejärel toimetati ta ekspertiisi tegemiseks Kohtla Järve EMO - - (k.1, lk.5) sse

Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu tulemuse kohaselt tuvastati I.L veres etanooli saldus 2,49+/-0,06 mg/g .1, lk.1-2). I.L si (k

kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni, mida kinnitab vastav otsus (k.1,lk.3).

I.L süü KarS § 424 järgi 11.05.2013 episoodis on tõendatud järgmiste tõenditega.

Asjaolu, et I.L juhtis 11.05.2013 kella 00.50 paiku Tallinn-Narva mnt 169 kmxxx reg nr xxx l mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, tõendavad süüdistatava süüd omaksvõtvad ütlused, mille kohaselt ta jõi 10.05.2013 kell 22.00 ära 200 gr viina peale mida otsustas sõita Jõhvi. Kell oli umbes 00.20 11.05.2013. Sõitis mööda Tallinn

-Narva mnt ja Toila pöörde lähedal, kus on kiirusepiirang 70 km/h, ei tulnud juhtimisega toime, viskas auto vastu piiret ja pärast vastassuunaanda, kus põrkas kokku vastu sõitnud autoga. Tunnistab oma süüd auto juhtimises alkoholijoobes ja avarii toimepanemises (k.2 lk. 43- 46).

Samuti kinnitab I.L

poolt sõiduki alkoholijoobes juhtimist

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 11.05.2013 (k.2, lk.7), mille kohaselt mõõdeti alko lõplikuks tulemiks 0,79 mg/l. Juht nõustus alkomeetri meetriga

näiduga.

Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendamist leidnud ka joobeseisundis tunnistaja xx xx ütlustega (k 2, lk.1), kelle sõnul . oli ta 11.05.2013 patrullteenistuses koos liikluspolitseinik xx xx, kusagil kell 00.50 paiku said teada, et on toimunud liiklusõnnetus kahe autoga

Tallinnxx Narva maanteel. Sündmuskohal viibisid mõlema sõiduki juhid. Sõiduauto juhiks osutus I.L . Tunnistaja on selgitanud, et esmalt paluti I.L puhuda indikaatorvahendisse, mille näit näitas, et ta oli alkoholijoobes. Isik toimetati seejärel Jõhvi politseijaoskonda, kus ta puhul tõenduslikku alkomeetrisse. Rahu tn 38 asuva Ida prefektuuri ruumides tuvastati tema väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST alkoholisisalduseks 0,88 mg/l, mille hulka arvati mõõtemääratus 0,09 mg/l ja lõplikuks lugemiks loeti 0,79 mg/l I.L on ja

protokolli allkirjastanud .2, lk.7,10). duki juhtimiselt (k I.L kõrvaldati sõi kuni kainenemiseni, mida kinnitab vastav otsus (k.2, lk. 36). Isiku süü on tõendatud samuti tunnistaj ütlustega (k 4), kelle ütluste kohaselt a xx xx .2, lk.2-

sattus ta oma sõiduautoga xxx 11.05.2013 avariisse Tallinn-Narva mnt 169 km-l.

Tunnistaja on selgitanud, et avarii põhjustas registrimärgiga xxx xx purjus juht.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund nimetatud seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Sama seaduse ja paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht siis kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

I.L asus sõidukit juhtima teadmisega, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud.

Seega pani I.L teo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda.

Eelnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud I.L poolt 06.08.2012 kella

22.30 paiku Kohtla-Järvel Järveküla tee 60 maja juures mootorsõiduki xxx reg nr xxx ja 11.05.2013 kella 00.50 paiku Tallinn-Narva mnt 169 kmxxx reg nr xxx l mootorsõiduki

juhtimine joobeseisundis, millise tegevusega täitis ta KarS § 424 sätestatud kuriteokoosseisu.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud I.L poolt KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning I.L tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Süüdistatav I.L on täisealine ja teo

toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest.

Karistus

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1- -06).

Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-26- olukorras, kus

03 5.märtsist 2003 märkinud, et aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaks õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega

Kuna alkoholijoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega.

Süüdistatavale inkrimineeritud s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel I.L-ile

- peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld kui ka eripreventiivset mõju.

KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. I.L näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna.

Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus kuriteos on keskmine. Ta pani kaks episoodi juhtimist joobeseisundis. Mais 2013 episoodis realiseerus kuriteost tulenev oht, isik ei tulnud juhtimisega toime olles joobeseisundis ja põhjustas liiklusõnnetuse. Kohus leiab, et kuigi isiku süü on keskmise suurusega, ei ole välistatud siis karistuse mõistmine alla ki

keskmise määra. Kohtuistungil väljendas süüdistatav siiralt kahetsust ja märkis, et liiklusõnnetuses osalemine pani ta mõtlema oma käitumisest väga tõsiselt. K s võtab ohu

öeldu kui märgi, et süüdistatava isiku puhul on võimalik käitumise korrigeerimine vangistusega, mis

võiks olla lõplikult 1 aasta.

I.L on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas kahel korral kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, milline asjaolu on KarS § 424 järgi

kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Varasemalt on I.L karistatud Viru

Maakohtu 13.10.2010 otsusega KarS § 391 lg 1 § 25 lg 1,2 järgi vangistusega - , mis

asendati üldkasuliku tööga. Viimati karistati I.L Viru Maakohtu 28.08.2012 otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat. Ka väärteokorras on isikut karistatud kahel korral joobes juhtimise eest rahatrahviga.

Rahatrahvid on tasutud. Kohus leiab, et I.L ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke.

Karistustest hoolimata jätkab I.L mootorsõiduki joobes juhtimist, mis omakorda näitab süüdistatava hoolimatut suhtumist oma eelmistesse karistustesse ning ka seda, et eelnevad karistused ei ole süüdlasele avaldanud soovitud mõju. Varasemad kergemaliigilised meetmed (vangistusest vabastamine tingimisi, vangistuse asendamine

ÜKT-ga) ei ole mõjutanud I.L edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.

I.L iseloomustab ka asjaolu, et antud kuriteo 11.05.2013 episoodi pani ta toime katseajal. pidi olema teadlik, et pannes toime katseaja Süüdistatav I.L kestel uue kuriteo pöörat mõistetud akse Viru Maakohtu 28.08.2012 otsusega tingimuslik

vangistus täitmisele. Sellele kõigele vaatamata ei jätnud ta temale inkrimineeritud tegu toime panemata.

I.L näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduvad karistused liiklusalaste rikkumiste eest annavad signaali, et I.L ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga

– selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. I.L l ilmselge ning teadlik käitumises väljendub kohtu hinnangu

vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et I.L ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses.

Kohtu hinnangul on I.L suhtes käesolevaks ajaks kõik muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Nagu kohus juba e uue elnevalt märkis, pani I.L

kuriteo toime katseajal. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veend

umust, et süüdistatav I.L on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks

õiguskorrale. suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes I.L temale reaalse vangistuse.

Arvestades eeltoodut ja karistust kergendava asjaolu esinemist tuleb I.L karistada 06.08.2012 episoodi eest reaalse vangistusega 6 sanktsiooni alammäära lähedase

kuud, millest 1/3 maha arvatakse.

Kuna käesolevas kriminaalasjas käsitletav 06.08.2012 kuriteoepisood on toime pandud I.L poolt enne Viru Maakohtu 28.08.2012 kohtuotsust, tuleb I.L-ile mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel.

11.05.2013 kuriteoepisoodi eest tuleb I.L karistada sanktsiooni alla keskmist määra reaalse vangistusega 1 aasta, millest 1/3 maha arvatakse. Kuna 11.05.2013 kuriteoepisood on toime pandud Viru Maakohtu 28.08.2012 otsusega temale määratud katseajal, siis tuleb temale mõistetavat vangistust suurendada Viru Maakohtu 28.08.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristus mõista KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 11.05-13.05.2013 tuleb arvestada karistusaja hulka.

Karistuse kandmise alguseks luge

da kohtuotsuse jõustumisel vanglasse saabumise päev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. -

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kuriteo toimepanemise korral lisakaristusena võtta ära juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. akohtu 28.08.2012 kohtuotsusega (jõustus Viru Ma

26.07.2013 Tartu Ringkonnakohtu 19.07.2013 otsusega) on I.L juhtimisõigus ära võetud kaheks aastaks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Seega tuleb I.L-ilt KrMS § 175 lg.1 p. 3,4,5,9 ja § 180 alusel välja mõista menetluskulud, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulud, tasu osutatud õigusabi eest, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest on 72 eurot ja kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest on 96 eurot. Joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu on 14 eurot.

Kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu on 0,45 eurot. Kuna I.L näol on tegemist täisealise, töövõimelise isikuga, tuleb tal menetluskulud tasuda endal täies ulatuses ning kohus ei pea vajalikuks neid osa a. Arvestades liselt riigi kanda jätt

süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid võimaldab kohus menetluskulud tasuda osade kaupa 10 jooksul k

ohtuotsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu