2-13-1354/34 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

12. november 2013.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-1354 Tsiviilasi A.i hagi C. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 3500.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja A., isikukood xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja B., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Kostja C., isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht Xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, töökoht Xxxxxxxxxxx 6.11.2013.a avalil kohtuistung RESOLUTSIOON

Tuvastada, et A. (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd on registreeritud xxxxxxxxxxx Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, xxxxxxxxxxx) põlvneb C.ist (C., isikukood xxxxxxxxxxx). Kohtuotsus saata pärast selle jõustumist Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda v.a. riigilõiv põlvnemise tuvastamise nõudelt, mis jätta kostja kanda. Välja mõista C.`ilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas

250 (kakssada viiskümmend ) eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber kõigil 2900078473. Makse selgitusse märkida „Riigilõiv tsiviilasi nr 2-13-1354“ Makse nõuetekohasel tasumata jätmisel tuleb tasumata summalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Saata kohtuotsus peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Tsiviilasi nr 2-13-1354

2 (3) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud

Hageja on esitanud seadusliku esindaja B.i kaudu Pärnu Maakohtusse hagiavalduse C. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja on oma isadust tunnistanud aga on keeldunud vabatahtlikult ennastu isana kandma lapse sünniakti. 6.11.2013.a toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ning tunnistas, et on A.i bioloogiline isa.

Kohtuotsuse põhjendused

Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna kohtuistungil kostja võttis õigeks, et tema on A.i isa (õigeksvõtt protokollitud), puudub kohtul alus kahelda kostja isaduses. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et A. põlvneb C.ist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Elatise nõudes menetlus jätkub.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas ja põlvnemisasjas poolte endi kanda. Hagejale on antud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja vabastatud riigilõivu tasumisest põlvnemise tuvastamise nõudes. TsMS § 190 lg.3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb tasumata riigilõiv jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigituludesse vastavalt TsMS § 190 lg.3. TsMS § 190 lg.7.1 järgi tuleb riigilõiv kostjalt riigituludesse välja mõista summas 250 eurot. Vastavalt TsMS § 179 lg.5 tuleb riigilõivu tasumiseks anda tähtaeg 15 päeva lahendi jõustumisest.

Tsiviilasi nr 2-13-1354

3 (3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik