4-13-7098/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtuasja number

4-13-7098

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2013, Rakvere kohtumaja

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Tõlk Tatjana Šibajeva

Kohtuasi Z.L v

äärteoasi KarS § 278 järgi

Menetlusalune isik Z.L (isikukood xxx), Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, keskharidus,

töövõimetuspensionär,

korduvalt karistatud varem väärteo toimepanemise eest Asja läbivaatamise

kuupäev ja koht 29.10.2013, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik Z.L ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Resolutsioon

Süüdi tunnistada Z.L KarS § 278 järgi ning mõista karistuseks arest (k

ümme) päeva. Aresti kandmise aja alguseks lugeda Z.L-i kinnipidamise aeg 28.10.2013.a.

Kohtuotsus saata täitmiseks Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD 1.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

28.10.2013 koostatud väärteoprotokollist nr AB13 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll 25594

selles, et 27.10.2013 kell 22.37 tegi Z.L teadvalt vale väljakutse eritalitusele, helistades korduvalt oma elukohast xxxx, häirekeskuse lühinumbrile 110 ja 112. Selliselt käitudes pani KarS § s 278 ettenähtud väärteo. Z.L toime -

KarS § 278 näeb ette vastutuse päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale

väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest.

2.

VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja poolt on lugenud menetlusaluse isiku Z.L-i

väärteo toimepanemise tõendatuks 27.10.2013 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, isiku kinnipidami ja menetlusaluse se protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga isiku ütlustega. Väärteoprotokollist ei nähtu, keda konkreetselt on tunnistajana silmas peetud.

KOHTUOTSUSE P KOHTUOTSUSE P KOHTUOTSUSE P KOHTUOTSUSE P KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED ÕHJENDUSED ÕHJENDUSED ÕHJENDUSED ÕHJENDUSED

3. , et ta ei ole vale väljakutset teinud. 21.30 tuli tagasi Kohtuistungil selgitas Z.L

poest mööda Pikk´a tänavat ja nägi, et korteri aknas põleb tuli. Vaikselt sisenes tema

trepikotta, vaikselt läks 4 ndale korrusele. Korteriukse jäta elab kõrval - b alati lahti, K S korteris, kes vabanes vanglast nädal tegi ukse lahti, sisenes korterisse. tagasi. Z.L

Kui korterist välja läks, siis tuled kustu. Kui korterisse läks, siis pani ta pani vaikselt ukse lukku. Siis see naabrimees tuli oma korterist välja ja hakkas tema korteriust jalgadega taguma.

Naabrimees tema korteriust lahti teha. Z.L helistas püüdis oma võtmetega politseisse. Politsei asub tema politseid ei tulnud ja majast 200m kaugusel, 10 minuti pärast siis helistas uuesti, kuid ikka politsei ei tulnud. Helistas veelkord ja siis öeldi, et politsei tuleb.

Siis

taht magama minna, sest pidi ta helistasin juba numbrile 112, sest aeg ju läheb ja ta is järgmisel hommikul tööle minema. jõudsin valmis teha juba boršisupi ja viina juua, kuid Ta ikka politsei ei tulnud. Möödus juba 2 tundi, politseid ikka veel ei ole, kui uuesti helistas, siis pandi toru hargile. Z.L on kõik fikseeritud, terve päeva sündmused. Kohtuistungil päeval mõtles, kuidas asi täpselt oli. Kui ju ütles, et ta helistas politseisse, siis ta teda tahetakse tappa. P tema olitsei tuleb ainult siis kohale, kui kaupluses vitriin lõhkuda, kuid kõne peale ei tule. Z.L ütles politseile, et tulgu fotoaparaadiga ja pildistagu minu korteriust, seal on ju jalajäljed alles. ka politseile sellised ütlusi nagu täna kohtus. Ta and is Ta tahab ta kutsubki elada ja sellepärast politsei. Politsei läks naabri korterisse ja teine politseinik valvas, et tema saaks trepist alla minna.

4. muutis kohtus enda ütlusi väljakutse tegemise asjaolude Kohus tuvastas, et Z.L

kohta. Nimelt on menetlusaluse isik Z.L andnud kohtuvälise menetleja juures ütlusi, ma korteris on käinud , kuna ta avastas toast kingalusika ja nägi, et toas põleb et te K S

tuli. Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et väljakutse tegemise põhjuseks oli oht tema elule, kuna naaber tema korteriust jalgadega taguma. Kohus tuli oma korterist välja ja hakkas märgib, et kuna m on oma ütlusi olulises enetlusaluse isik Z.L osas muutnud, ei pea

kohus neid ks ning lei

usaldusväärse ab, et ütluste muutmine on kantud soovist õigustada teadvalt vale väljakutse tegemi , väites, et väljakutse häda või st tegemine oli seotud - ohuolukorraga. Kohus märgib, et menetlusalune isik on väitnud, et politseile helistamise vahel kohtuistungil võttis ta viina ja tegi boršisuppi, mistõttu ei pea kohus usaldusväärseks menetlusaluse isiku kartust enda elu ja tervise

t. Kohus ei pea elulise pärast ja väljakutse tegemise õigustatus lt usutavaks menetlusaluse isiku tegevust ja et isik, kes kardab teise isiku ütlusi selles suhtes,

rünnet, teeb politseile helistamise vahel valmis supi ja võta kinnitas b viina. Z.L kohtuistungil, et tal ei ole mingeid suhteid S.

K. S katus K. Ta väitis, et „läheb ära“ kui ta viina võtma hakkab kinnitas, et ta ei teadnud, kas K. S on tema korteris, kui . Z.L tuld oma korteris

põlemas nägi.

5. Kohus uuris asitõendi vaatlusprotokolli ja vaatluse esemeks olnud CD plaati. Failide avamisel on kuulda venekeelse meesterahva kõnet, kes ütleb oma ja nimeks Z.L helistamiskohaks xxxx. Ta nõuab politseid enda juurde. Häirekeskuse töötajad selgitavad, et patrull on hõivatud ning saabuvad esimesel võimalusel. Z.L helistas 20 korda, tema kõnetoon on agressiivne ning ta karjub häirekeskuse töötaja peale.

6. Kohus kontrollib, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused. 7. muse KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendu kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Z.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Kohus leiab, et Z.L on oma tegevusega realiseerinud KarS § 278 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu teadvalt vale väljakutse häirekeskuse , tegi , helistades

lühinumbritele 110 ja 112. Z.L helistades korduvalt häirekeskuse lühinumbrile

110 ja 112 on esitanud jaolu õigusrikkumise as sid teadlikult ebaõigesti. Kohus tuvastas, et Z.L ei nimetatud ühtegi õiguserikkumise asjaolu, mis põhjusel ta häirekeskusesse helistab. Ta vaid nõudis politseid enda juurde ja karjus häirekeskuse töötajate peale.

8. -s 278 sisaldub kaks - KarS § alternatiivset süüteokoosseisu teadvalt vale väljakutse

tegemine ja teadvalt vale väljasõidu põhjustamine. Väljakutse on igasugune optiline või akustiline teadaanne, millega taotletakse eritalituse kohaletulekut seoses häda või - ohuolukorraga, näiteks õigusrikkumise toimepanemisega. Seega on vale väljakutse tegemine spetsiifilise teokirjeldusega formaalne delikt, kuna süüteokoosseisu realiseerituse aspektist on tähtsusetu, kas sellele järgneb ka faktiliselt mõne eritalituse väljasõit. Seevastu väljasõidu põhjustamine on tagajärjedelikt, mis eeldab erinevalt väljakutse tegemisest suvalist tegu

(näiteks õnnetusjuhtumi või õigusrikkumise lavastamist), mille tulemina toimub eritalituse väljasõit. Sellisel juhul tuleb tuvastada ka põhjuslik seos teo ja väljasõidu vahel.

Politsei teadvalt vale väljakutsega on muuhulgas tegemist siis, kui isik teatab politseile, et toime on pandud õigusrikkumine, teades tegelikult, et seda toimunud ei ole, või esitab õigusrikkumise asjaolusid teadlikult ebaõigesti. l analüüsides asjas kogutud Kohtu hinnangu

tõendeid on Z.L esitanud õigusrikkumise asjaolusid teadlikult ebaõigesti kui ei selgitanud väljakutse põhjust.

9. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et Z.L-i tegu vastab KarS § 278 süüteokoosseisule, kuna teadvalt vale väljakutse. Z.L tegi

10. Kohus leiab, et Z.L tegutses otsese tahtlusega vale väljakutse tegemiseks.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik Z.L pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus tuvastas, et kui Z.L helistades korduvalt oma elukohas xxxx häirekeskuse lühinumbrile 110 ja 112 teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda.

Z.L-i ütlustest nähtub, et ta pidas oluliseks, et politsei tuleks tema elukohta, põhjendamata väljakutset. , et K. S kippus tema elu Kohtuistungil selgitas Z.L

kallale, mistõttu helista korduvalt häirekeskuse lühinumbritele

s ta . Seega Z.L teadis, et ta teeb vale väljakutse ja leidis selleks põhjusel alles kohtuistungil.

11. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Z.L-i väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

12. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et KarS §-s 278 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Z.L .

13. -

. Vastavalt KarS § s 278 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni trahviühikut või aresti

KarS § 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kui 30 päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Z.L-i karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et õiguskorra huvidest lähtuvalt on otstarbekas karistada väärteo toimepanijat arestiga, kuna eelnevad väärtegude toimepanemiste eest määratud karistused pole väärteo toimepanijat mõjutanud. märgib pani toime avaliku võimu Kohus , et kuna Z.L

teostamise

s tuleb vastase süüteo, kuid on seda liiki väärteo toime pannud esmakordselt, sii

Z.L-i karistada Arvestades süüteo eest arestiga sanktsiooni alla keskmist määra. eeltoodut, on kohus seisukohal, et Z.L -s 278 tuleb süüdi tunnistada KarS § järgi ning karistuseks mõista arest 10 päeva.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro

kohtunik

07.03.2014 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 12. novembri 2013 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsio

on jätta rahuldamata.