1-13-504/150 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-504

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-504 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk

Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kaitsja

Z.L, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.08.2012 ja lõpp 13.04.2014 v.-adv. Arri Tooming

RESOLUTSIOON

Jätta . vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z L

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming

OÜ (asukoht Tallinna 21, 44311 Rakvere) kasuks 48 (nelikümmend kaheksa eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 8 eurot) eurot v. adv. Arri Toominga poolt määratud korras -

süüdimõistetu . kaitsjana osutatud õigusabi eest. Z L

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista . ilt Z L-

menetluskuluna kaitsjatasu

48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.L vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab Z.L karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja

10.09.2013

199 lg 2 p kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS §

4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.02.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ja mõisteti .L ile Z - liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 17.08.2012. Viru Maakohtu Narva kohtumaja

22.02.2013 kohtuotsusega tunnistati .L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja Z

talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. .L Z tunnistati süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti -

Z - .L ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati Z.L vangistusega 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.07.2012.a kuni 26.07.2012.a, s.o 3 (kolm) päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.08.2012. .L ile valitud tõkend, Z - vahistamine, jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

Kinnipeetav Z.L on kriminaalkorras karistatud 5-l korral

. Kuritegude dünaamika

on sarnane. Varasemalt on sooritanud röövimise, kasutades vägivalda. Korduvalt on kinnipeetav sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, samuti on ta kuriteo toime pannud Murru Vanglas (tarvitas narkootilist ainet). Varasemalt on kuritegude toimepanemisel olnud soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Karistusregistri andmetest näh väärtegude tuvalt on Z.L toimepanemise eest karistatud 13-l korral, sealhulgas on teda korduvalt nii NPAL karistatud väärteokorras S § 15

kui ka AS § 71 järgi.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle

1 aasta 2 kuu ja

kanda jääb veel üle

5 kuu vangistust.

Vanglas läbitud taasühiskonnastavate tegevuste raames on kinnipeetav läbinud

sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine.“ Toimunud on vestlused psühholoogiga.

Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (07.03.2013 – 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine, 04.02.2013 täieliku läbiotsimise ajal avastati 5 sigaretti Bond).

Ennetähtaegse vabanemise korral perega ämma N. N soovib isik elama asuda koos oma

korterisse aadressil xxxx. N. N - on nõus tütrepere elama asumisega korterisse. Tegemist on 2 toali ei ole. Kinnipeetav oli 2003.a suunatud se kõigi mugavustega korteriga, millel võlgnevusi Tapa Erikooli. Murru Vanglas lõpetas isik 9. klassi, õppis Töötukassa kaudu kõrge profiiliga treialiks. Võimalusel on motiveeritud edasi õppima. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult autojuhina. Isiku abikaasa N. S xxxx. Pere sissetulekuks on abikaasa töötab

töötasu 500 eurot, xxxx 140 eurot, xxxx 70 eurot, lastetoetus 50 eurot ja vanglast laekuvad alimendid 35 eurot. Ema, abikaasa ja ämm on nõus .L vabanemisel Z materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole isikul kindlat töökohta. Isiku töökogemused on vähesed. Vabaduses sai kinnipeetav xxxx. Isikul on tasumata hagisid summas 641,28 eurot.

Z.L lähivõrgustiku moodustavad abikaasa N S, poeg G S xxxx tar (sündinud ), tü

A S xxxx), ema J S, isa A S (elab xxxx), vanaisa V S

N. Omavahel (sündinud ja ämm N

suheldakse kokkusaamiste, telefoni ja kirjavahetuse teel. Lähedased toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav väidab, et ei suhtle enam kriminaalse taustaga isikutega. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkosõltuvus. Narkootikumide tarvitamist alustas isik 12. aastaselt. Varasemalt tarvitas isik narkootikume korra kuus, hiljem nädalas paar korda. Murru Vanglas karistuse kandmise ajal on kriminaalkorras karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kinnipeetav väidab, et nüüd

ei ole ta tarvitanud sõltuvusaineid juba aastaid. Sõltuvusravile ei ole kinnipeetav nõus minema, kuna läbis rehabilitatsiooni juba 2008.a. Varasemalt on esinenud vägivaldset käitumist. Kinnipeetaval on head suhted elukaaslasega, ta väärtustab perekonda.

Ko Olles rduv kriminaalkorras karistatus näitab isiku suhtumist ühiskonnas kehtivasse korda.

22.08.2003 16.12.2004 kriminaalhooldusel, ei allunud katseajal kohustusele mitte tarvitada –

sõltuvusaineid. 25.06.2008 katseaeg möödus probleemideta. Kriminaalhooldusesse suhtub isik positiivselt. Isik väidab, et on varasemast käitumisest õppinud ning on valmis ennast muutma. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 45%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise %. Viru Vangla toetab Z.L

tõenäosus sama aja jooksul on 33

tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus otsustab Z.L vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada tema suhtes 4,7

KarS § 75 lg 2 p 2, sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Z.L on kriminaalhooldusele määratud 2 l korral. .L i oli määratud krim Z - - inaalhooldusele 22.08.2003 -

16.12.2004. Nimetatud katseaeg lõppes erakorralise ettekandega, kuna isik ei elanud kindlaksmääratud kohas ning ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Z.L vabanes tingimisi enne tähtaega vanglast 25.06.2008 ja katseaeg möödus probleemideta. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata.

Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas.

Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks tal soovitav läbida sotsiaalprogramm „Õige Hetk“.

Juhul kui kohus peab otstarbekaks Z.L vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pa ,8 nna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused.

Z.L avaldas kohtuistungil soovi vangistusest t ingimisi enne tähtaega vabaneda.

Vabanedes t u al garanteeritud töökohta ei ole, kuid 90% tõenäosusega leiab ta töökoha 2 ku jooksul peale vabanemist Z.L . Tööle läheb ta kas lukksepaks või autojuhiks. väitel ei ole ta pärast 2008.a kordagi sõltuvusaineid tarvitanud. Lähedased ootavad teda.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 3

3 oma seisukoha

elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa .L tingimisi enne tähtaega Z

vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 03.09.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega

vabastamine , leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne ei ole põhjendatud. .L varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja Z

iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega 22.02.2013 nr 1-13-504 mõisteti .L Z

süüdi ja karistati 1 aasta 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-7570 määrati temale KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 26.09.2013. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral (Narva Linnakohtu 22.08.2003 kohtuotsusega ning Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12.06.2008 kohtumäärusega 1 2008) antud võimalust oma karistust vabaduses

kanda. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja sõltuvusainete tarvitamisega (neli väärteokaristust NPALS § 15/1/ järgi ja kolm karistust AS

§ 70 alusel; ), mida võib Harju Maakohtu 24.08.2006 kohtuotsusega karistati KarS § 331 järgi pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. .L on näidanud oma Z varasema

käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised, vangistusest tingimisi vabastamine eelnimetatud kohtumäärusega ja käitumiskontrollile allutamised ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka uuesti karistusest tingimisi vabastamisel. kehtiv Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- aegse vabastamise oluliseks tingimuseks

06 on vangistusest ennetäht vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle piisavat positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vabanedes tingimisi enne tähtaega ei ole .L kindlat töökohta Z

ja eriala, tema töökogemused on vähesed. Antud asjaolud iseenesest suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta Z.L

tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja palus kohtul kaaluda .L vabastamist. Karistuspraktika kohaselt lähtub Z kohus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel peamiselt süüdimõistetu käitumisest karistuse kandmise ajal. Riigikohus on märkinud, et ennekõike nähtub see individuaalse täitmiskava täitmisest ja .L puhul võime täheldada, et temale koostatud Z

täitmiskava on täidetud, kõik ühiskonnastavad tegevused on läbitud. .L Z

isikuomadusi analüüsides nähtub, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ohtlikkus ja risk tema puhul puuduvad. See on esitatud taotluste hulgas mitte väga tavaline nähtus. .L Z

on üks kehtiv distsiplinaarkaristus karistuse kandmise ajal ja see on seotud suitsetamise eeskirjade rikkumisega. Uue kuriteo toimepanemise risk 2 aasta jooksul on 45%, see on oletustel põhinev järeldus, mis on vastuolus materjalides toodud seisukohtadega.

Tegelikult .L puhul kuritegelikku hoiakut täh Z eldatud ei ole. Z.L on

mitu eriala, mille tõttu on tal võimalik leida lähima 2 kuu jooksul tööd. Tal on tugev sotsiaalvõrgustik, lähedased ootavad teda.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru kaitsja,

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, ei kuulu

et süüdimõistetu .L Z

vangistusest tingimi Kinnipeetavat Z.L on 5-

si enne tähtaega vabastamisele. l

korral kriminaalkorras karistatud, reaalne vanglakaristus on talle mõistetud 4 viimase kohtuotsusega. Sealjuures väärib märkimist, et .L on karistatud Murru Vanglas Z

karistust kandes toime pandud kuriteo eest Kuritegud KarS § 331 järgi. e dünaamika on jäänud

samaks (peamiselt varavastased kuriteod). Isikut on 2-l korral allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Esimesel korral pöörati karistus täitmisele kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel, samuti p i kinnipeetav katseajal toime uue esimese raskusastme kuriteo an

KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Teist korda allutati Z.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile seoses tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamisega 25.06.2008.

Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ja .L Z

on jätkanud Käesoleval ajal kannab .L uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Z

karistust KarS § 199 lg 2 p järgi kvalifitseeritavate kuritegud 4,7,8,9 ja 266 lg 2 p 1 e

toimepanemise eest, sealjuures väärib märkimist kinnipeetav on süüdi , et tunnistatud kokku

15-s varguses, millistest valdav enamik on toime pandud grupi poolt ja väga lühikese ajavahemiku jooksul. aega ei

Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne täht vastaks kohtu hinnangul ühiskonna ootustele ja riivaks otseselt arvukate kannatanute õiglustunnet. Vangistuse kandmise ajal ei ole .L olnud seaduskuulekas, sest tal Z

on Viru Vangla andmetel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 on vangistusest ennetähtaegse -1-1-91-06 vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. .L puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kuriteod, Z

mille eest kinnipeetav praegu karistust kannab on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et materiaalse kindlustatuse korral, samuti edasisel suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandli võimaldavad süüdimõistetute tingimisi kud asjaolud

ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Z.L suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus

õigusabi osutamiseks 48 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik