1-13-5760/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-5760

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2013. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-13-5760 (12257000248) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Tõlk Gerda Raidla Galina Kozelkova Kriminaalasi L.R

213 lg 1 etluses süüdistus KarS § järgi üldmen Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

L.R - elukoht *, isikukood xxx, *,

*haridus, emakeel *keel, * * , , kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaa Peep Rajavere t

RESOLUTSIOON

1. L.R KarS

213 lg 1

vangistusega 8 Süüdi mõista § järgi ja karistada (kaheksa) kuud.

2. suhtes Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta ärakandmata 8-kuune vangistus L.R tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui L.R 18 kuulise katseaja (kaheksateistkümne) jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3. katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Määrata

L.R

Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 tulenevaid kontrollnõudeid - :

3.1. ama oma alalises elukohas *; el

3.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

3.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

3.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.Kat 12.november 2013. a. seaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

.Kui L.R katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §

75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. e

6. Tühistada L.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

7. L.R-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud Välja mõista /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-13-5760, menetluskulu

/:

- sundraha 480 eurot; (nelisada kaheksakümmend) - (viissada neli määratud kaitsjale makstud tasu 504 ) eurot;

- koopiate tegemise kulu 45 senti;

- tunnistajale makstud tasud 82 eurot 07 senti. ( ) kaheksakümmend kaks

Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata tasumata menetluskulu kogusummas 1066 eurot 52 senti (üks tuhat kuuskümmend kuus) tasumisele osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 87,52 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu kuupäevaks 10. , järgnevad 11 osamakset

summas 89 eurot järgnevate kuude 10.kuupäevaks Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse . otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu

8. Seoses kannatanu V G tsiviilhagist loobumisega lõpetada menetlus V G nõudes G T vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 400 eurot hüvitamiseks. 9.Asitõend CD-plaat jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõi Pärnu guse kasutamise soovist Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamise Pärnu Maakohtu st. Apellatsioon tuleb esitada

Haapsalu kohtumajja umenetluse kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil koht poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu

10 päeva jooksul kohtuotsuse Maakohtu Haapsalu kohtumajja kuulutamise . st

SÜÜDISTUS L.R süüdistatakse selles, et tema, saades kannatanu elukohas täpsemalt tuvastamata ajal oma valdusesse V G kuuluva Swedbank AS pangakaardi koos pangakaardi koodidega, võttis pangakaardi PIN koodi kasutades omavoliliselt, kannatanu teadmata 07.11.2012 kella 14:31 ajal

Haapsalu Posti 41a asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist V G kontolt nr * -eurot, välja 400. mille jättis enda valdusesse ning ei edastanud raha V G, pöörates selle enda kasuks.

Sellise tegevusega pani L.R toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel, s.o arvutikelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 213 lg 1 järgi. KOHTUS KOHTU SEISUKOHT UURITUD TÕENDID ja KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. KarS § 213 lg 1 näeb kuriteona ette varalise kasu saamise

arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu järeldused

Süüdistatav L.R on kohtus kinnitanud, et tema seda kuritegu toime ei ole pannud. Asitõendit, videosalvestust vaadates tunnistas, et sellel on tema, kuid see salvestis on aastast 2011.

Prokuröri taotlusel avaldas kohus ka tl 30, millel on L.R dokument, et oleks võimalik võrrelda, kas salvestisel on L.R, kuid kohus veendus kohtuistungil, et salvestisel on süüdistatav. Asitõendi vaatlusprotokolli /tl 34-36/ kohaselt ja kohus veendus ka salvestist ise vaadates, et L.R sularahaautomaadi juurd 7.11.2012 kell 14.29:00 ja lahkus sealt kell 14.32.12. läks e

Tl 44 on tõend selle kohta, et Swedbank AS poolt politseile väljastatud Mirasys tarkvaraga salvestatud (07.11.2012) ning eksporditud (19.03.2013) videomaterjal on autentne ja seda pole kolmandate isikute poolt mingil moel töödeldud.

Asjatundja K L kinnitas kohtuistungil, et videosalvestis on vaadatav nii kuupäeva ja kellaaja märkega kui ka ilma, salvestise sisu on üks. Salvestisel olevat kellaaega ja kuupäeva muuta ei saa. Salvestisel olev roheline tuli on tootja firma poolt kinnitus, et tegemist on autentse salvestusega, et midagi pole lisatud. Veel selgitas K.L, et salvestisel on näha 3 automaati, vasakpoolne on raha sissemakse automaat, keskmine raha väljavõtmise automaat ja parempoolne makseautomaat. Asitõendi vaatamisel veendus , et autentsust kinnitav roheline tuli põles. kohus

Kohus viibis leiab

, et asitõendi ja asjatundja K.L ütlustega on tõendamist leidnud, et L.R

7.11.2012 kell 14.29-14.32.12 Haapsalus Posti 41A Swedbank sularaha väljavõtmise automaadi juures. Asjatundj a a ütluste kohaselt on selle kohas üks sul raha väljavõtmise automaat. Seega süüdistava väide, et salvestisel on küll tema, kuid aasta varem, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Eeluurimisel on L.R öelnud, et kui ka sel päeval pangas käis, võis võtta raha enda või tema poolt hooldatava E V kontolt. Swedbank on vastanud /tl 25/, et 07.11.2012 puudusid L.R arvelduskontol toimingud. Sama kinnitab ka L.R konto väljavõte /tl 33/. Swedbank on edastanud E.V arvelduskonto väljavõtte perio 27/. E.V konto väljavõtte odil 01.11.-10.11.2012 /tl 26-

kohaselt 07.11.2012 tema kontolt raha ei ole võetud, on laekunud 100 eurot, kuid konkreetselt isikult, mitte makseautomaadi kaudu. Seega on kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud süüdistatava versioon sellest, mida ta süüdistuses näidatud ajal ja kohas tegi. Kohtuistungil kinnitas süüdistav, et ei ole eeluurimisel rääkinud, et võis 07.11.2012 raha võtta enda või E.V kontolt, rääkis uurijale, mida tavaliselt pangas teeb. Samuti kinnitas, et on juba eeluurimisel rääkinud, et tema on sellel salvestisel, kuid aastal 2011. Kohus uuris prokuröri taotlusel süüdistatava eeluurimisel antud ütlusi ja ütluste /tl 51-52/ st tuleneb selgelt, et L.R on öelnud, et kui ka sellel päeval s.o 07.11.2012 pangas käis, võis võtta raha enda või E.V kontolt, mitte ei ole rääkinud, mida ta tavaliselt pangas teeb. Samuti esineb erinevus süüdistatav kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes sell kohta, kas ta on näinud, et kannatanu on e pangakaardi oma kotist võtnud – uurimisel on seda kinnitanud, kohtus eitas seda. eel Samuti andis süüdistatav kohtuistungil ütlusi, et viimati käis pangas telleri juures toiminguid tegemas 25.07.2013. Kohtule on esitatud L.R konto väljavõte perioodist 21.03.2011-25.07.2012 /tl 48-50/. Kohus leiab, et esitatud tõend ei näita seda, kas peale 25.07.2012 L.R on pangas telleri juures käinud või mitte. Ja kohus leiab, et see asjaolu, kas L.R on käinud pangas telleri juures või mitte, ei oma käesolevas kriminaalasjas tähtsust. Videokaamera salvestuselt on näha, et L.R 07.11.2012 käis telleri laua juures, ulatades tellerile mingid paberid, milledele teller pilgu peale heidab ja siis need G.Talabejeva`le tagastab. L.R oli telleri juures vähem kui minuti, salvestiselt on näha, et teller ei kasuta arvutit, toimub vaid jutuajamine ja on üldteada asjaolu, et jutuajamisest kontole jälge ei jää. Eeltoodust lähtudes leiab et süüd statava L.R ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb kohus, i tõendite kogumist välja jätta ja seda seetõttu, et ta on andnud eeluurimisel ja kohtus erinevaid ütlusi ning ei ole esitanud selliste erinevuste kohta usutavat põhj . Samuti ei ole tema ütlused endust

kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega – pangakontode väljavõtted ei kinnita tema ütlusi ning videosalvestis ja asjatundja ütlused kinnitavad, et just tema viibis pangas sularaha automaadi juures süüdistuses näidatud ajal.

Kaitsja leidis, et ka kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kannatanu on eeluurimisel ja kohtuistungil andnud erineva täpsusega ütlusi – kohtuistungil on mäletanud konkreetse päeva sündmusi oluliselt täpsemalt kui uurija juures, mil sündmustest oli möödunud vähem aega. Kannatanu selgitas seda asjaolu kohtustungil sellega, et uurija küsis tema käest, millised olid suhte d süüdistatavaga kuni seniajani, selle päeva kohta konkreetselt ei küsitud.

Kohus, võrrelnud kannatanu kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlusi, leiab, et kannatanu on üldjoontes andnud ühesuguseid ütlusi, vastuolusid ütlustes ei esine. Asjaolu, et kannatanu kohtuistungil rääkis 07.11.2012 päevast täpsemalt, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks.

Kannatanule on kohtuistungiks meenunud L.R käitumine 07.11.2012 ja seda teadmist ta kohtule ka esitas. Samas ei oma konkre

etselt süüdistuse seisukohalt kannatanu ütlused süüdistatava käitumise kohta ka tähtsust, mäletamise järgi oletanud, mis ja kuidas võis sest kannatanu on oma toimuda, kuid kindlat teadmist sellest, kuidas ja millal süüdistatav tem kätte s a pangakaardi oma ai, tal ei ole.

Kannatanu V.Grigorjeva * L.P ja on kohtus kinnitanud, et tema juures käisid vaid tema süüdistatav, kes teda juba aastaid abistas. Nii kannatanu kui * L.Plukk on kinnitanud, et L.P

07.11.2012 kannatanu juures ei käinud, tuli 08.11.2012, et aidata kannatanul pangakaart ära vahetada. Tl 32 on selle kohta, et V.G pangakaart suleti 08.11.2012 kell 16.26 Swedbank tõend – põhjus uuendatud kaard väljastamine. L.P kinnitas, et oli 07.11.2012 tööl. *

Kannatanu kinnitas, et süüdistatav 07.11.2012 tema juures käis. Samuti on kannatanu rääkinud, et süüdistatav teadis tema pangakaardi PIN-koodi, kuna andis talle oma pangakaardi kasutada, et saaks vajalikke asju osta, samuti palus teinekord, et süüdistatav võtaks tema pangakontolt sularaha välja. Tl 21-24 on Swedbank esitanud vastuse, et 07.11.2012 võeti V.G pangakaardiga sularaha välja kell

14.31 sularahaautomaadist HAN00444 (Posti 41A Haapsalu) ja on esitatud videokaamerate salvestused. Nagu kohus eelpool tõdes, on videosalvestuselt näha, et 07.11.2012 viibis kell 14.29-

14.32.12 selle sularahaautomaadi juures L.R.

V.G kontode väljavõtte kohaselt ühel kontol ei ole 07.11.2012 toiminguid olnud, /tl 26, 28-29/ kontolt nr 221043322799 on 07.11.2012

kell 14.31 välja võetud 400 eurot (HAN00444). Asjatundja K L on öelnud, et kui võtta konto väljavõte inimese kontolt, siis seal on baaskellaeg, see tuleb samast, kus võetakse videosalvestise kellaeg. Asjatundja ki konto väljavõte, mis on nnitas, et G esitatud politseile, seal on kellaaeg sama, mis on videosalvestisel.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et L.R oli isikuks, kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas võttis V.G pangakaardiga tema välja 400 eurot. Kuigi V.G kontolt

teinekord oli lubanud L.R oma pangakaardi sularaha väljavõtmiseks kasutada, siis seekord tal selleks luba ei olnud, süüdistatav võttis kannatanu pangaarvelt raha välja kannatanu teadmata V.G ei viinud. ja väljavõetud raha süüdistatav Kohus leiab, et süüdistuses tuleb välja jätta asjaolu, et süüdistav sai oma valdusesse koos t kannatanu

pangakaardiga ka pangakaardi koodid, sest kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatavale olid kannatanu pangakaardi koodid teada juba eelnevalt, sest ta oli kannatanu palvel eelnevalt korduvalt tema pangakaarti kasutanud. Seega süüdistatavale oli juba eelnevalt teada kannatanu pangakaardi PIN- -koodi kood, kuid 07.11.2012 ei olnud süüdistataval kannatanu luba PIN kasutamiseks, et raha kontolt välja võtta.

Kohus on kuriteo ime pannud kavatsetult. Kohus leiab, et see tuleneb leiab, et L.R to kuriteo objektiivsest küljest L.R oli kannatanu teadmata võtnud kannatanu pangakaardi, .

sisestas automaadis talle teadaoleva PIN-koodi ja see võimaldas tal pangaautomaadist saada kannatanu raha 400 eurot, millist raha ta kannatanule ei edastanud. Sellise tegevuse eesmärk saab olla ainult üks - varalise kasu saamine andmete ebaseadusliku sisestamise teel.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leid nud, et L.R

on toime pannud teo, mis talle süüdistuses süüks arvatakse (välja jättes süüdistusest sõnad „koos pangakaardi koodidega“) ja see tegu vastab KarS § sätestatud

213 lg 1 süüteokoosseisule. Teo õigusvastasus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks süü temale süüks arvatud kuriteo L.R toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et L.R on toime pannud s talle süüdi tuses süüks arvatud

. KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja ta tuleb süüdi mõista KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

213 lg 1 KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse viieaastase vangistuse. või kuni Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätestatud alustest aristamise alus on isiku süü, lg 1

- k mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Prokurör leidis, et esineb KarS § 58 p 3 sätestatud karistust raskendav asjaolu – kuritegu on toime pandud kõrges eas isiku suhtes. Kohus nõustub prokuröriga, et esineb KarS § 58 p 3 sätestatud karistust raskendav asjaolu L.R pani kuriteo toime*-aastase V.G suhtes, kes oma –

vanusest tingitud tervisliku seisundi tõttu ei saanud enam iseseisvalt oma korterist lahkuda ja seetõttu oligi usaldanud oma pangakaardi PIN-koodi L.R-ile. Samas L.R . Prokur on toime pannud ühe kuriteo, mille tagajärjed ei olnud rasked ör leidis, et arvestada tuleb karistuse mõistmisel ka sellega, et kannatanu oli p* ja 400 eurot oli tema jaoks kindlasti suur summa ja seega kuriteoga tekitatud varaline kahju on keskmise suurusega. Kohus leiab, et käesoleva kuriteo puhul ei ole tegemist kuriteoga, mille tagajärg oleks raske, L.R on ühel korral kannatanu usaldust petnud ja kuriteoga tekitatud kahju ei ole suur. Kohus ei nõustu prokurör seisukohaga, et kuriteo raskuse arvestamisel tuleb lähtuda kannatanu sissetulekust. i

Kriminaalõiguses on üldpõhimõte, et nii kuritegude kui väärtegude eristamisel kui ka kuritegude puhul näiteks ol lise või suure kahju arvestamisel lähtutakse konkreetsest seaduses sätestatud u

piirist, mitte kannatanu sissetulekust. et L.R on Lähtudes eeltoodust leiab kohus, süü keskmi . sest väiksem

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri registriteate / 7/ kohaselt on L.R karistamata isik.

tl See tähendab seda, et ei ole edaspidi suurt ohtu, et ta paneks toime uusi kuritegusid.

Õiguskorra kaitsmise seisukohalt tuleb arvestada sellega, et kuritegu oli toime pandud tuttava inimese suhtes ja see ei riiva sikute turvatunnet. oluliselt kõrvaliste i Kohus leiab, et L.R ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, milleks on rahaline karistus, sest tegu on toime pandud kavatsetult, tegu on toime pandud kõrges eas kannatanu suhtes, ära kasutades tema usaldust. Kohus leiab, et arvestades, et toime on pandud üks II astme kuritegu, mille tagajärg ei olnud raske, L.R kui varem karistamata isikut võimalik karistada on vangistusega oluliselt alla ette nähtud vangistuse keskmise määra. Samas leiab kohus, et L.R use kandmiselt tingimuslikult. Seda on võimalik vabastada karist just seetõttu, et toimepandud kuriteo tagajärjed ei olnud rasked ja L.R on karistamata isik, toime on pandud üks II astme kuritegu. Kohus leiab, et L.R tuleb vabastada vangistusest allutades käitumiskontrollile, läbi mille on võimalik suunata tegema õigeid valikuid L.R ja seeläbi õiguskuulekalt käituma. TÕKEND

L.R suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 6/, tõkend tuleb tühistada. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI

Koos süüdistusaktiga saabus kohtusse V G tsiviilhagi /tl 4/, milles V.G taotles talle kuriteoga tekitatud varalise kahju 400 euro väljamõistmist. Kohus võttis 28.08.2013 kohtumäärusega V.G tsiviilhagi menetlusse /tl 14-15/. Kohtuistungil loobus kannatanu oma tsiviilhagis esitatud kahjunõudest /tl 57/.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. Kuna kannatanu V.G loobus kohtuistungil esitatud tsiviilhagist, tuleb tsiviilhagi menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt ei ole V.G`l õigust uuesti pöörduda kohtusse hagiga L.R vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. ASITÕEND CD-plaat turvakaamera salvestustega jätta kriminaalasja juu § 126 lg 3 p 1 rde KrMS alusel. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. alusel - KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale P.Rajavere makstud tasud 108 eurot /tl 41-43/, 64,80 eurot /tl 45-47/, 331,20 eurot /tl 67-70/, kokku 504 eurot. 2. sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9

– süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev alusel , mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p ,5 palga alammäära, mis on

2 on teise astme kuriteo puhul 1 1,5x320= 480 eurot.

3. koopiate tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust ja käesolevas kriminaalasjas on see 45 senti /tl 40/.

4. on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS Tunnistajale makstud tasud § 175 lg 1 p 2 ja käesolevas kriminaalasjas on see le makstud sõidukulu ja saamata jäänud tunnistaja L.P`i 18,78 eurot päevapalk 63,20 eurot, kokku 82,07 eurot 71-72/. /tl

Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus t võimaldaks L.R menetluskulusid asuda ositi ühe aasta jooksul, kuna menetluskulud on suured.

Kohus leiab, et menetluskulude ajatamise taotlus tuleb rahuldada KrMS § 180 lg 3 alusel, sest menetluskulud on summas, mille korraga hüvitamine käib ilmselt üle jõu ja korraga hüvitamise kohustus võib seada L.R raskesse majanduslikku olukorda, mis võib takistada tema resotsialiseerumist. /

Piia Jaaksoo

Kohtunik