1-13-8544/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

1-13-8544

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2013.a. kell 14.20, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8544 (13260101627)

Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks Kriminaalasi

N.H

süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Meelis Juursoo

Süüdistatav

N.H

, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel: eesti keel; töökoht: juhutööd; elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 14.05.2012. a Tartu

Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistus 3 kuud tingimisi katseaeg 3 aastat; väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld, alates 22.05.2013. a.

Kaitsja Kaja Kiilo RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.H KarS § 424 järgi ning ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 14.05.2012a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista N.H-le lõplikuks liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada N.H-le karistuseks mõistetud 10 kuu pikkune vangistus 600 (kuuesaja) tunni üldkasuliku tööga.

2

KarS § 69 lg 3 alusel määrata N.H-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks)

aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on N.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata N.H Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada N.H suhtes kohtuotsuse –

– jõustumisel.

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista N.H-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringuakti teostamise maksumused kokku 49 (nelikümmend üheksa) eurot;

 kaitsjatasu 69,60 (kuuskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) eurot;

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et N.H on õigus tasumisele

kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kaheteistkümne) kuu jooksul alates ( kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank

AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-8544, N.H, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale

3

on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus N.H süüdistatakse selles, et tema 27. aprillil 2013. a kella 13.30 ajal juhtis Võru maakonnas Rõuge vallas Nursi külas mootorsõidukit Mercedes-Benz 190D registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes s.o joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 291-T nähtub, et N.H verest leiti etanooli 3,29 (+/- 0,07) mg/g. Antud teoga rikkus N.H Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes.

Seega pani N.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.H-le karistuseks 7 (seitsme)-kuulist vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 14.05.2012.

a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 3 (kolme) kuu vangistuse võrra, mõista N.H-le liitkaristuseks 10 (kümne) kuuline vangistus. KarS § 74 lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 600 (kuuesaja) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2(kahe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata N.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldus-osakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav N.H aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav N.H , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo,

selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt

kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid.

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

N.H menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (21,60 ja 24,00) 45,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 24,00 eurot, so kokku 69.60 eurot ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringuakti teostamise maksumused (14,00 ja 35,00) kokku 49 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

N.H on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning selgitas, et saab

menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi

menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades N.H sissetulekut, käib N.H-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades N.H varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel N.H-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik