1-12-6124/67 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-12-6124

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

12.novembril 2013

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-6124 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör

Jaanika

Kõrgmaa Asja läbivaatamise kuupäev 12.11.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.S-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu E.S, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON

Kohus j

uhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata E.S-i .

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 29.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.S-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

E.S Viru Maakohtu 15.08.2012

274 lg 1, on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS §

§ 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise . algus 01.01.2012 29.12.2013 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

tal E.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . xxx Alates ed

Vangistuses on läbinud programmi 14.09.2012 on hõivatud tööga ja alates 02.09.2013 jätkas põhihariduse omandamist. Vabanedes soovib isik elama asuda ema juurde aadressile xxx. Kuid kinnipeetava lähedased ei soovi, et ta asuks elama antud aadressile, kuna elades antud aadressil, varastas ta korterist kõike mida oli võimalik maha müüa ning lõhkus korteris olevat inventari. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks toimetulekutoetus, oli arvel töötukassas. Ametlik töökogemus puudub.

Toimetulekut mõjutasid sõltuvusainete tarvitamine ja võlad. Alkoholi hakkas isik tarvitama 10 aastaselt. Korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes. Narkootikumide tarvitamisega alustas

14 aastaselt. Sõltuvust eitab. Vargusi sooritas narkootikumide hankimiseks. Isikul on esinenud vägivaldset käitumist nii alkoholijoobes kui ka kainena. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda, reaalset vangistust kannab 2.korda. isik sooritas kuriteo katseaja jooksul. Motivatsioon vabaneda kuritegelikkust käitumisest nõrk.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda xxx xxx xxx Kodukülastust antud aadressile teostada ei saanud kuna telefonivestlusest Sxxx Gxxx selgus, et lähedased ei soovi, et E.S asuks vanglast vabanemise korral ema juurde aadressile xxx. Korter aadressil xxx kuulub Sxxx Gxxxa abikaasa vanematele, kes kategooriliselt keelduvad E.S antud aadressile elama lubamast, kuna kinnipeetav, elades antud aadressil, varastas korterist kõike, mida oli õimalik maha müüa ning v

lõhkus viimaseks korteris olevat inventari. Rahvastikuregistri andmetel on E.S-i aadressiks xxx. xxx võimalus

Seega kinnipeetava pöördumisel poole on E.S

taotleda sotsiaalpinda. Kinnipeetaval on algharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole E.S

kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. kuus korda E.S

kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise e

esmärgil. KarS § 75 lg 1 sätestab käitumiskontrolli nõuded, mida süüdimõistetu on kohustatud järgima. Nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Lisaks kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 on kindla elukohaga seotud veel p 3, 4, 5). E.S puudub kindel elukoht.

Prokurör avaldas, et kuna isikul puudub alaline elukoht, ei ole käitumiskontrolli määramine põhjendatud ega praktiliselt võimalik.

E.S avaldas, et ta ei ole kriminaalhooldusest huvitatud. Ta läheb ikka elama Sillamäe kesk 59-20, talle ei ole teada, et keegi oleks selle vastu.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esita E.S-i tud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega tahtliku kuriteo eest karistatud kaheaastase vangistusega, ning varasemalt oli ta karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Seega E.S on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87¹ lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki E.S i – isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

E.S on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglas viibib 2. korda. Enamus E.S-i poolt toimepandud kuriteod on varavastased (muuhulgas röövimine), kuid on ka toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja viimasel korral vägivalla võimuesindaja suhtes. Isikut on kahel korral karistatud tingimusliku karistusega, viimasel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo, röövimise. Käesoleval ajal kannab karistust varguse, kehalise väärkohtlemise ja vägivallas võimuesindaja suhtes.

Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et E.S i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

KarS § 87 1 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on

-

kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate

küsimuste lahendamisel.

Vanglast vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde aadressile xxx. Kuid kinnipeetava asuks vanglast vabanemise korral elama ema lähedased ei soovi, et E.S

juurde xxx

- 20 kuulub Sxx Gxxx abikaasa vanematele, kes . Korter aadressil Sillamäe Kesk 59

kategooriliselt keelduvad E.S antud aadressile elama lubamast, kuna kinnipeetav, elades antud aadressil, varastas korterist kõike, mida oli võimalik maha müüa ning lõhkus korteris olevat inventari. Seega E.S puudub kindel elukoht.

Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab eelkõige KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust.

Nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5).

E.S elukoha puudumisel käitumiskontrolli teostamine ei ole võimalik.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse E.S-i käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ / Kohtunik Inna Kirsipuu