4-13-6235/9 · Tartu Ringkonnakohus

4-13-6235

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2013 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-13-6235 Kohtukoosseis Mati Kartau Kohtuasi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus Toomas Ziljovile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. oktoobri 2013 määrus asenduskaristuse määramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Toomas Ziljovi (Ziljov) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Häli Jürimäe määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. oktoobri 2013 määrus osaliselt. 2. Määrata Toomas Ziljovile mõistetud arest 16 päeva kandmisele ositi kahe päeva kaupa nädalavahetustel (laupäev, pühapäev). Asenduskaristuse ärakandmise ajaks määrata kaks kuud alates 23. novembrist 2013. Sellest tulenevalt tühistada maakohtu määrus osas, kus kohustati Toomas Ziljovi ilmuma aresti kandmisele 5. detsembril 2013 kell 09.00. 3. Rahuldada Toomas Ziljovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Häli Jürimäe määruskaebus osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ida Prefektuuri 29.09.2010 otsusega väärteoasjas nr 240210001821 määrati Toomas Ziljovile LS § 7422 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1800 krooni ja LS § 7412 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 3000 krooni. Otsus jõustus 27.10.2010. Ida Prefektuuri 24.08.2010 kiirmenetluse otsusega nr 10220992744655 väärteoasjas

nr 244010007290 määrati T. Ziljovile LS §7464 lg 1, §747 alusel karistuseks rahatrahv

50 trahviühikut summas 3000 krooni. Otsus jõustus 08.09.2010. Ida Prefektuuri 25.08.2010 kiirmenetluse otsusega nr 10220992744723 väärteoasjas nr 244010007323 määrati T. Ziljovile LS § 747 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut summas 1800 krooni. Otsus jõustus 09.09.2010. Kõik nimetatud rahatrahvid on T. Ziljov jätnud maksmata.

2. Täitemenetlused 095/2011/323, 095/2011/324 on võlgniku T. Ziljovi suhtes algatatud 11.01.2011 ning täitmisteated on kätte toimetatud 10.02.2011. Täitemenetlus 095/2010/3536 on võlgniku suhtes algatatud 30.11.2010 ning täitmisteade on kätte toimetatud 08.12.2010. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud korduvad registripäringud vara ja sissetulekute kohta. Võlgnikul puudub kinnisvara ja väärtuslik vallasvara. Arestitud on võlgniku kontod krediidiasutustes, millelt laekumised seni puuduvad. Võlgniku sissetulekuks on Maksuameti andmetel miinimumpalk, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada rahatrahvide jäägi summas 613,55 eurot asendamine.

3. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 23.09.2013 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahve õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 30.11.2010 täitemenetluse väärteoasjas nr 240210001821 ning 11.01.2011 väärteoasjades nr 244010007290 ja nr 244010007323, mille käigus ei ole raha õnnestunud saada. 10.09.2013 teatas kohtutäitur eelnimetatud rahatrahvide täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 240210001821 rahatrahvi summas 306,78 eurot, väärteoasjas nr. 244010007290 rahatrahvi summas 191,73 eurot ning väärteoasjas nr. 244010007323 rahatrahvi summas 115,04 eurot asendamine arestiga.

4. Kohus leidis, et Politseija Piirivalveameti taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

4.1. T. Ziljovile oli Ida Prefektuuri 29.09.2010 otsusega karistuseks määratud rahatrahv kokku

80 trahviühikut, millele vastab 8 päeva aresti, 24.08.2010 otsusega 50 trahviühikut, millele vastab

5 päeva aresti, 25.08.2010 otsusega 30 trahviühikut, millele vastab 3 päeva aresti. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole menetlusalune isik 29.09.2010, 24.08.2010 ja 25.08.2010 otsusega määratud rahatrahve kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.

4.2. Määratud rahatrahvid asendas maakohus KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 16 päeva. Kohus leidis, et süüdlase taotlus aresti kandmiseks ositi tuleb jätta rahuldamata. KarS § 66 lg 1 näeb tõepoolest ette, et tööalastel põhjustel võib kohus määrata aresti kandmine ositi. Kohus leiab, et süüdlane ei ole kohtule esitanud veenvaid argumente, et aresti kandmine tervikuna asetaks ettevõtet või süüdlase ennast põhjendamatult raskesse olukorda. Määruses leiti, et ei ole esitatud andmeid, et süüdlase mitteosalemine ehituses tooks süüdlasele või ettevõttele märkimisväärset kahju. Samuti ei ole uue töötaja palkamine, kasvõi osalise tööajaga (16 päevaks) ettevõttele ebamõistlikult koormav.

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Ziljovi kaitsja, kes palub tühistada Viru

Maakohtu 23. oktoobri 2013 kohtumäärus väärteoasjas nr 4-13-6235 ja rahuldada T. Ziljovi taotlus karistuse kandmiseks ositi, s.o et aresti all viibimine ei kestaks kauem kui 2 päeva korraga. Alternatiivselt on kaitsja esitanud taotluse asendada rahatrahvi tasumine üldkasuliku tööga.

5.1. T. Ziljov selgitas kohtule, et ta on äriühingu juhatuse liige, tegeleb igapäevaselt aktiivselt ettevõtte juhtimisega ja peab tagama äriühingu igapäevase funktsioneerimise, mistõttu ta ei saa tööalast seisundit arvestades viibida aresti alla 16 järjestikust päeva. Seetõttu taotles T. Ziljov karistuse kandmist ositi, s.o mitte rohkem kui 2 päeva järjest. Kuigi kohus on viidanud ettevõtte võimalusele palgata T. Ziljovi asemele uus töötaja 16 päevaks, ei ole äriühingul võimalik seda objektiivsetel põhjustel teha. T. Ziljov on juhatuse liige ja uue isiku palkamine T. Ziljovi asemele tähendab sisuliselt uue juhatuse liikme leidmist 16 päevaks, keda ei ole võimalik vajalikul määral kurssi viia 13 aastat tegutsenud ettevõtte majandustegevusega. Juhatuse liikme vahetamine või lisamine 16 päevaks ei ole äriühingu seisukohalt otstarbekas. Tegevjuhi leidmine antud juhul ei ole ettevõtte seisukohast piisav, et tagada operatiivne tegutsemine ja majandustegevuse toimimine.

5.2. Lisaks on T. Ziljovi tervislik seisund selline, mis välistab aresti all viibimise 16 järjestikust päeva. Vastavalt T. Ziljovi arstitõendile on tal hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne arteriaalne hüpertensioon, tema ravi vajab korrigeerimist ja ta peab viibima arsti jälgimise all, sh käima esialgu kaks korda nädalas arsti juures kontrollis. Hüpertooniatõve võimalikeks komplikatsioonideks on hüpertensiivne kriis. Kuigi arestimajas tuleb arestialusele arstiabi osutada, on de facto vastavate kohustuste täitmine sageli problemaatiline ning arestialused ei saa sageli õigeaegset ega piisava kvaliteediga tervishoiuteenust. Seega võib õigeaegse ravi saamata jäämise korral olla oht määruskaebuse esitaja elule ja tervisele. Sealjuures on arstitõendist nähtuvalt vajadus kontrollida ja jälgida T. Ziljovi tervist seoses ravi korrigeerimisega.

5.3. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks välistati PPA ja kohtu poolt rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

T. Ziljov leiab, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja nimetatud asenduskaristus on eelkirjeldatud asjaolusid (T. Ziljovi tervislikku ja tööalast seisundit) arvesse võttes antud juhul proportsionaalsem kui aresti kohaldamine.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada ning rahuldada osaliselt

T. Ziljovi kaitsja määruskaebus. Ringkonnakohus peab põhjendatuks T. Ziljovile mõistetud karistuse asendamist arestiga, kuid leiab, et aresti on võimalik kanda ositi nädalavahetustel (s.o laupäev ja pühapäev), motiveerides oma seisukohta järgnevalt.

7. Kohus peab põhjendatuks T. Ziljovile mõistetud rahatrahvi asendamist arestiga ning nõustub sealjuures maakohtu määruses toodud põhjendustega. Kuna T. Ziljov on juba oluliselt viivitanud talle määratud rahatrahvide tasumisega, tuleb tagada karistuse võimalikult efektiivne ning kiire täideviimine, milleks arest annab käesoleval ajal parema võimaluse kui üldkasulik töö. Ei ole asjakohane kaitsja väide, nagu maakohus oleks üldkasuliku töö välistanud, kuna maakohus pole selle kohaldamist isegi kaalunud. T. Ziljov ei ole maakohtu istungil avaldanud nõusolekut rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga, seega ei saanud maakohus üldkasuliku töö küsimust ka arutada.

8. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohtu poolt asenduskaristusena mõistetud aresti on võimalik

T. Ziljovil kanda ositi. Karistuse ositi kandmise eesmärk on karistuse täiendav individualiseerimine. KarS § 66 annab menetlejale võimaluse arvestada süüdlase isiklikku olukorda. Sätte eesmärk on neutraliseerida karistuse kandmise võimalikke negatiivseid mõjusid, mh töökoha kaotust.

8.1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud seisukohaga, et aresti kandmine järjest

16 päeva jooksul võib kahjustada äriühingu toimimist, mille juhatuse liige T. Ziljov on. Kaitsja on ringkonnakohtule esitanud dokumendid, mis kinnitavad, et T. Ziljov on tõepoolest OÜ Pesulux juhatuse liige ning tegemist on toimiva ettevõttega. Määruskaebuses on toodud välja adekvaatsed põhjendused, miks ei oleks otstarbekas võtta nii lühikeseks perioodiks tööle uut inimest, kes tegeleks

T. Ziljovi kohustuste täitmisega. Ringkonnakohus nõustub kaitsja selliste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks rahuldada T. Ziljovi maakohtu istungil esitatud soov kanda aresti nädalavahetustel.

8.2. Kohus peab aresti järjestikust kandmist takistavaks oluliseks faktoriks ka T. Ziljovi tervislikku seisundit. Kaitsja on kohtule esitanud arstitõendi, mille järgi on T. Ziljovil diagnoositud hüpertooniatõbi ning tõendi kohaselt vajab T. Ziljov vähemalt kaks korda nädalas arstlikku jälgimist. Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Ziljov tervislik seisund takistab tal aresti kandmist järjestikuse pikema perioodi jooksul ning nõustub kaitsjaga, et nimetatud asjaolu on piisavalt oluline, et seda arvestada ositi karistuse kandmise määramisel.

9. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 196 lg 2, § 147 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 23. oktoobri 2013 määruse osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras T. Ziljovile mõistetud aresti kandmisele järjestikusel perioodil ja rahuldab määruskaebuse osas, milles taotletakse karistuse kandmist ositi kahe päeva kaupa nädalavahetustel. Karistus tuleb ära kanda kahe kuu jooksul. Kuna käesolev määrus jõustub selle tegemisest, siis sellest tuleneb ka vajadus tühistada senine karistuse kandmisele asumise kuupäev, so 05.12.2013 ja asendada see uue tähtajaga, so 23.11.2013.

Mati Kartau Kohtunik