1-13-6592/23 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6592 (13240100926) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. oktoober 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav S.N, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 1. oktoobri 2013 otsus väljamõistetud menetluskulude osas

muutmata ja süüdistatava S.N-i määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 01.10.2013 otsusega tunnistati S.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust.

2. Maakohus mõistis KrMS § 180 lg 3 alusel S.N-ilt välja menetluskuluna sundraha 800 eurot tasumisele ositi kümne kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest 80 eurot ühe kuu jooksul. Ülejäänud menetluskulud (0,45 eurot toimiku paljundamise kulu, 340,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses ning 48 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses) jättis maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

3. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse süüdistatav S.N, taotledes kohtukulude riigi

kanda jätmist või vähendamist. Kaebuse kohaselt ei suuda süüdistatav 80 eurot ühes kuus

maksta, kuna ta ei saa tervisliku seisundi tõttu töötada. Isegi kui ta töötaks, ei oleks S.N ikkagi võimeline maksma kohtukulusid kohtu poolt määratud tähtajal ja summas. Seda põhjusel, et vangla maksab 0,60 eurot tunnis ja ühes päevas saab töötada 2 tundi.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Enne kaebuse sisulist lahendamist märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. S.N-i kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud

asjaolule. Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud

ühtegi asjaolu, mis annaks alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks.

Seetõttu on kohus seisukohal, et S.N-i kaebus kuulub KrMS § 189 lg 3 alusel lahendamisele määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.

5. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsustuse kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi kanda

jätmise ning ülejäänud osas ositi maksmisele muutmata ning S.N-i määruskaebuse rahuldamata. Vastavasisulist seisukohta põhistab ringkonnakohus järgnevalt.

6. Reeglina mõistab kohus kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja ühe korraga tasutava

maksena. Olukorras, kus kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava

maksevõimet, võib kohus KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ning kolmanda lause alusel määrata menetluskulude kandmise ositi. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid menetluskuludest. osa

6.1 Läbivaadatavas asjas on S.N esiteks taotlenud temalt maakohtu otsusega välja

mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist, mis on aga eelosundatust johtuvalt

võimatu. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada süüdistatava alternatiivset

taotlust välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. S.N-i puhul on maakohus

KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes jätnud kriminaalmenetluse kulud osaliselt riigi kanda ning ülejäänud osas määranud tasumise ositi kümne kuu jooksul. Maakohtu istungi protokollist (tl

165) nähtuvalt on kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning

väljamõistetavad menetluskulud jätta ositi aasta jooksul kandmisele. Maakohus on pidanud

kaitsja taotlust kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks osaliselt põhjendatuks ning

ringkonnakohtul puuduvad etteheited sellele kaalutlusotsustusele, leides, et S.N-i

maksevõimet on kohus arvestanud. Tuleb lisada, et määruskaebuses on S.N

põhjendanud oma taotlust esiteks kehva terviseseisundiga, jättes selle asjaolu aga täielikult

tõendamata. Teise asjaoluna on süüdimõistetu toonud madala palga vanglas, mis ei saa

ringkonnakohtu hinnangul iseenesest anda alust kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi

kanda jätmist. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu otsustust kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta.

7. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb S.N-i määruskaebus jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus