2-13-32976/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11. november 2013. a, Tallinn,

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-32976

Tsiviilasi

XXXavaldus kinnisasjale juurdepääsuõiguse nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alan Biin,

e-post alan@biin.ee

Puudutatud isik I: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht

XXX

Puudutatud isiku I seaduslik esindaja: XXX, e-post XXX

Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: Enn Talp,

e-post enn.talp@gmail.com

Puudutatud isik II: Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse

kaudu, Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199)

Puudutatud isiku II lepinguline esindaja: Tarmo Sulg,

e-post ppka@tallinnlv.ee, tarmo.sulg@tallinnlv.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Määrata kinnistult nr XXX (asukoht XXX, edaspidi „valitsev kinnisasi”),

tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele (XXX, Tallinn,

registriosa nr XXX) XXX tänava (registriosa nr XXX, asukoht Tallinn, edaspidi

„koormatav kinnisasi”) kaudu järgmistel tingimustel:

2.1.

juurdepääs on määratud valitseva kinnisasja igakordse omaniku, tema

pereliikmete ja külaliste kasuks;

2.2.

juurdepääs on tagatud sõidukitega kogumassiga kuni 30 tonni;

2.3.

valitseva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse

eest tasuma koormatud kinnisasja igakordsele omanikule 17,69 eurot

aastas, alates juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisest; tasu

tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette.

3. Tuvastada

XXXOÜ

kohustus

anda

nõusolek

selleks,

et

kanda

kinnistusraamatusse XXX tänava kohta avatud registriosa nr XXX III jakku

2-13-32976

2 (8)

märge: „Kinnistu on koormatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju

jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu (XXX XXX) igakordse omaniku

kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 11. novembri 2013. aasta

määruse resolutsiooni punktile 2.”.

4. Rahuldada avaldaja taotlus täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks ja

võtta tsiviilasja toimikusse 25. oktoobri 2013 taotluse lisa nr 1.

5. Rahuldada puudutatud isiku II taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks ja võtta tsiviilasja toimikusse 25. oktoobri 2013 seisukoha lisad

nr 1-5.

6. Kohtu algatusel võtta toimikusse kinnistu registriosa nr XXX, XXX, XXX ja

XXXväljavõte kinnistusraamatust ja Maanteeameti 8. novembri 2013 vastused

kohtu küsimustele.

7. Jätta 11. juuli 2013. aasta määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu

kehtima kuni käesoleva määruse jõustumiseni.

8. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

9. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui

määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(edaspidi „avaldaja”) esitas 10. juulil 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule

avalduse, milles märkis XXXOÜ (edaspidi „puudutatud isik I”) andmed. Avaldaja taotleb

määrata kindlaks aadressil XXX asuvale kinnistule (katastritunnus XXX, registriosa nr XXX,

edaspidi „avaldaja kinnistu”) piiranguteta juurdepääsutee avalikult kasutatavalt XXX alt

mööda XXX tänavat (katastritunnus XXX, samanimelise kinnistu registriosa nr XXX,

edaspidi „XXX kinnistu”) sõidukitega kogumassiga kuni 30 tonni; tuvastada puudutatud

isiku I nõusolek XXX kinnistu registriossa III jakku märkuse kandmiseks, mille kohaselt

avaldaja kinnistu igakordne omanik omab piiranguteta juurdepääsu õigust oma kinnistule

kohtumääruse tingimustel; määrata kindlaks, et avaldaja kinnistu igakordne omanik on

kohustatud juurdepääsuõiguse eest kinnisasjale tasuma XXX kinnistu igakordsele omanikule

igakuiselt 0,91 eurot.

2. Avalduses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse

taotluse 11. juuli 2013. aasta määrusega, millega kohustada puudutatud isikut I lubama

avaldajale kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kasutada Harju

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasja (XXX

tänav, Tallinn) avaldajale kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Harju Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu

registriossa

nr

XXX

(XXX

XXX,

Tallinn),

ehitusmaterjalide ja ehitustehnika veoks ning prügi äraveoks veokitega kogumassiga kuni 30

tonni.

2-13-32976

3 (8)

3. Puudutatud isik II (Tallinna linn) esitas 2. septembril 2013 oma seisukoha avalduse osas ja

puudutatud isik I 5. septembril 2013. Avaldaja esitas 16. septembril 2013 oma seisukoha

puudutatud isiku I seisukohale. Kohus võttis 16. oktoobri 2013 määrusega asja materjalide

juurde dokumentaalsed tõendid, määras menetlusosalistele lõplikud tähtajad seisukohtade ja

tõendite esitamiseks ning neile seisukoha esitamiseks. Samuti teatas kohtulahendi avalikult

teatavaks tegemise aja.

4. Avaldaja ja puudutatud isik II esitasid 25. oktoobril 2013 täiendavad tõendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Avaldaja on Tallinnas XXX tänava XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) omanik.

Avaldajale kuuluv elamumaa kinnistu on hoonestamata kuid avaldaja soovib alustada

kinnistule elamu ehitamist ning talle on selleks väljastatud Tallinna linna poolt ehitusload.

Avaldajale kuuluvalt kinnistult puudub väljapääs avalikult kasutatavale teele või tänavale.

Lähimaks ja ainsaks piirkonna avalikult kasutatavaks tänavaks on XXX (registriosa nr XXX).

Avaldajale kuuluvalt kinnistult pääseb XXX ainult mööda XXX tänavat (registriosa nr XXX).

XXX tänava vastasküljelt lõpeb XXX (XXX registriosa nr XXX, XXX registriosa nr XXX ja

XXX) tühermaaga kus puuduvad teed või tänavad.

6. XXX tänava omanik (puudutatud isik I) ei luba XXX tänavat kasutada sõidukitega, mille

kogumass on üle 3,5 tonni. Märgitu tähendab seda, et avaldajal puudub reaalne võimalus

ehitada oma krundile elamut, sest ehitajal on vajadus krundile pääseda veokitega massiga

kuni 30 tonni (ekskavaator, betoonisegistid, ehitusmaterjalide veokid, pinnasevedu). XXX

tänava omanik nõuab iga veoauto läbisõidu eest 100 euro suurust tasu, kusjuures läbisõidu

eelduseks seab võimatuid tingimusi nagu näiteks läbisõidust etteteatamine 30 päeva.

Tulenevalt XXX kinnistu tehnovõrkude projektist oli ette nähtud ehitada tänav välja

normaalkoormusega A grupi veoautodele. A-grupi veoauto teljekoormus on 100kN ehk sellel

tänaval võiksid sõita praktiliselt kõik veoautod kogumassiga kuni 40 tonni ilma, et need teed

kahjustaksid. Olukord, kus elamumaa omanikud ei saa ehitada elamuid ja vedada välja prügi

põhjusel, et planeeringuga ettenähtud ainsa juurdepääsu tänava omanik on kehtestanud

ebamõistliku tasu ei ole vastuvõetav.

7. Avaldaja on nõus XXX tänava omanikule hüvitama proportsionaalse osa tee alla jääva maa

maamaksust ja kandma proportsionaalse osa tee hooldekuludest järgmiselt: XXX tänava

maamaksu suurus on 692 eurot aastas; lumetõrje maksumus on ca 115,20 eurot kuus ja ühes

aastas on lumekoristus vajalik viie kuu jooksul ehk kogusummas 576 eurot; teeäärte niitmine

toimub ca 2 korda suve jooksul ning kulu on ca 40 eurot. Seega teehoolde kogukulu ja

maamaks on kokku summas 1 038 eurot aastas. Avaldaja andmetel on kinnistu või

korteriomandite omanikke, kes XXX pääsemiseks peavad kasutama XXX tänavat kokku 95

isikut. Paljud neist tegelikult tänavat kasutavad või kasutada soovivad ei ole avaldajale teada.

Kulud peaks jagunema 95 kinnisasja omaniku vahel ja ühele isikule peaks langema

kulutusteosa summas 10,92 eurot aastas.

8. Avaldaja leiab, et liiklusmärk ja selle paigaldamise õiguslikud alused ei ole käesoleva

vaidluse esemeks. Puudutatud isik I ostis XXX tänava pankrotihaldurilt, teades, et see on

ettenähtud liikluseks ja see on ainsaks juurdepääsuteeks 95 kinnisasja omanikule. Seega oli

puudutatud isik teadlik kohustusest võimaldada juurdepääsu. Tänav on planeeritud

elamukruntide juurdepääsu eesmärgil ja seega ei oma tähtsust asjaolu, kas tee kandevõime on

välja ehitatud projektile vastavalt või mitte.

9. Puudutatud isik I leiab, et avaldus on alusetu. Puudutatud isik I on alates

16. veebruar 2012 XXX tänava omanik ning alates sellest hetkest on kinnistu piiridele

paigaldanud liiklusmärgid nr 313A, mis keelab sõita C-kategooria sõidukitel, traktoritel ja

2-13-32976

4 (8)

liikurmasinatel, mis on raskemad kui 3 tonni. Liiklusmärkide paigutamine on kooskõlastatud

Tallinna Transpordiametiga. XXX tänav pole välja ehitatud vastavalt selle kohta koostatud

projektile ja kehtestatud normidele ja seega pole veoautode liikluseks sobiv. Tee kasutamine

on ohtlik liigniisketes tingimustes ja niiskunud olekus võib autoliikluse tagajärjeks tekkida

kandevõime kaotus ja teekonstruktsiooni lagunemine. XXX tänav ei pea praegusel ajal

vastama Rannamõisa tee 9B kinnistu tehnovõrkude projektile. Puudutatud isik I ei ole

piiranud avaldajal juurdepääsu oma kinnistuni tavapäraste vahenditega (jalgsi, sõiduautoga jm

kinnistut teenindaval transpordil). Avaldajal on võimalik veoautoga pääseda oma kinnistuni

avalikult kasutatavale teele mööda Vihu tänavat. Tegemist on osaliselt pinnasteega ja osaliselt

asfaltteega, mis on veoautodega läbipääsetav ja kus ei ole veoautodele läbisõidukeeldu.

Samuti ei ole tsiviilkohtul pädevust kohustada puudutatud isikut I kinnistu piiridele

paigutatud liiklusmärke nr 313A eemaldamiseks muuhulgas AÕS § 156 alusel, vaid avaldaja

peab selleks pöörduma halduskohtusse. Puudutatud isik palub lõpetada käesolevas asjas

menetlus.

10. Puudutatud isik II toetab avaldust. Avaldajal puudub oma kinnistult väljapääs avalikult

kasutatavale teele. Vihu tänav lõppeb maa-alaga, kus puuduvad teed ja tänavad ning hetkel

ainsaks võimaluseks avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemiseks on XXX

tänav. XXX tänava talvise ja suvise teehoolduse maksumus koos käibemaksuga on

1 680,57 eurot aastas. Avaldajale kuuluv kinnistu asub detailplaneeringu seletuskirjas

märgitud planeeritaval alal ning seega kehtib avaldaja kinnistule planeeringuga ette nähtud

juurdepääs kinnistult XXX ja XXX kaudu Rannamõisa teele.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas kogutud tõenditega ning leiab, et avaldus

juurdepääsu määramiseks tuleb rahuldada. Juurdepääsutasu määrab kohus suuremata avaldaja

taotletust, seega kuulub avaldus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud jäävad iga

menetlusosalise enda kanda.

12. Kohus leiab, et menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid on seotud nende

esitatud väidetega ja menetlusosalised ei ole esitatud dokumentaalsetele tõenditele ka vastu

vaielnud. Seega võtab kohus menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid toimikusse.

Kohus võtab asja materjalide juurde järgmised dokumentaalsed tõendid: puudutatud isiku II

25. oktoobri 2013 seisukoha lisad nr 1-5 ja avaldaja 25. oktoobri 2013 taotluse lisa nr 1.

13. Avaldaja taotleb oma kinnistutele (tlk 7, 105) juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt

puudutatud isiku kinnistu (tlk 9-10) kaudu ja vastava asjaõiguse või märke kandmist

kinnistusraamatusse. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p 13¹ ja § 618¹ lg 1 järgi hagita menetluses. Menetlusosalistel ei ole

vaidlust kinnistute omandiõiguse üle.

14. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub

vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus

nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu

määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise

tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis annaksid

alust täiendavalt kohaldada AÕS § 156 lg 2 või 3, seega tuleb avaldus lahendada sama

paragrahvi esimeses lõikes viidatud normide põhjal. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu

puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

2-13-32976

5 (8)

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 21. mai

2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20).

15. Nii avaldaja kui ka puudutatud isiku I seisukohtadest tulenevalt on avaldaja kinnistule

avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs mööda puudutatud isiku I kinnistut tagatud jalgsi ja

tavapäraste vahenditega nagu sõiduautod ja kinnistut tavapäraselt teenindavate autodega k.a

prügiveoautod. Vaidlusküsimus puudutab eelkõige asjaolu, kas avaldajal on õigus kasutada

puudutatud isiku I kinnistut veoautodega, mille mass on kuni 30 tonni, sh eesmärgiga oma

kinnistul elamu ehitamiseks (tlk 40-43).

16. Esiteks tuleb selgitada välja, kas avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt on

võimalik muul viisil ehk puudutatud isiku I kuuluvat teed kasutamata. Puudutatud isik I on

seisukohal, et avaldajal on võimalik kasutada XXX (tlk 92). Puudutatud isik I selgitab, et

tegemist on osaliselt pinnaseteega ja osaliselt asfaltteega. Puudutatud isik II seisukohast

tulenevalt lõpeb XXX maa-alaga, kus puuduvad teed ja tänavad. Avaldaja esitatud tõenditest

on näha, et XXX ei ole täielukult väljaehitatud ja asfaltkattega tee puudub (tlk 104, 141-158).

Puudutatud isik II on seisukohal, et nimetatud tee on veoautodega läbitav. Kohus tuvastab

eelviidatud tõendite põhjal, et alternatiivne kohane ja piisav viis avalikult teelt avaldaja

kinnistule pääsemiseks puudub.

17. Puudutatud isiku I sisuline vastuväide XXX tänava tee kasutamise vastu seisneb selles, et

tee ei ole välja ehitatud nõuetekohaselt (tlk 78-90) ja paigaldatud liiklusmärgid keelavad

liiklemist XXX tänaval (tlk 91). Avaldaja hinnangul on tlk 78-90 esitatud XXXarvamus

asjakohatu, kuna isik ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, puuduvad andmed tema hariduse ja

kogemuse kohta ning andmeid käesoleva vaidluse kohta. Kohus nõustub avaldajaga, et

käesoleva vaidluse esemeks ei ole liiklusmärk ega selle paigaldamise õiguslikud alused, vaid

asjaõigusseadusest tuleneval alusel vaidlus selle üle, kas ja mis tingimustel on isikul õigus

kasutada teisele isikule kuuluvat kinnisasja avalikult kasutatavale teele pääsemiseks või mitte.

Puudutatud isik väidab, et XXX tänav ei pea praegusel ajal vastama Rannamõisa tee 9B

kinnistu tehnovõrkude projektile. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku I selline väide

tõendamata. Avaldaja on esitanud XXX tehnovõrkude projekti (tlk 16-31), mille kohaselt on

selle piirkonna tänavate (v.a XXX) katendite Evaj=180 M pa ja normkoormuseks A grupi

veoauto (tlk 28 p 6). XXX tänav asub Rannamõisa tee 9B detailplaneeringu alal (tlk 119, 133-

136). Maanteeamet vastas kohtu päringule, et viidatud parameetritest mingeid piiranguid teel

liiklevatele veokitele ei tulene ja A grupi veokitele projekteerides võivad kõik Eestis lubatud

liiklusvahendid katendil liigelda (tlk 162). Sellest järeldab kohus, et ka avaldaja taotletud kuni

30 t massiga veokid võivad puudutatud isiku I kinnistut läbida. Avaldaja on piisavalt

põhjendanud vajadust ehitusetegevuse otstarbel selliste sõidukitega oma kinnistule

pääsemiseks.

18. Avaldajale kuuluv kinnistu asub detailplaneerinu seletuskirjas märgitud planeeritaval alal

ning juurdepääs kehtib avaldaja kinnistule planeeringuga ette nähtud juurdepääs XXX ja

XXX kaudu Rannamõisa teele (tlk 124-132). Avaldaja on esitanud kohtule poolte

kirjavahetuse (tlk 11-14), milles puudutatu isiku I nimel vastav XXX, kes tutvustab ennast kui

puudutatud isiku volitatud esindajana (tlk 11). Seega ei ole puudutatud isiku vastuväited

asjakohased tõendi tähelepanuta jätmisele (tlk 68 p 1.1.6), seda enam kui vastus oli

kooskõlastatud puudutatud isiku I lepingulise esindaja (tlk 14) ja tsiviilasjas 2-11-50534

(juurdepääsu nõue XXX tänava tee kaudu) vaatlusel osales kui puudutatud isiku nõustaja (tlk

141). Nimetatud kirjas on puudutatud isik I teinud avaldajale pakkumise (tlk 13), milles

sisuliselt on andnud nõusoleku tee kasutamiseks 3-25 tonniste liikurmasinatega oma eramu

ehitamiseks sõltuvalt ettemaksust summas 10 000 eurot kuus ning liikurmasina ühekordse

läbisõidutasu 100 euro eest 30 päevase etteteatamisajaga. Nimetatud tõendist on näha, et

2-13-32976

6 (8)

puudutatud isik on olnud nõus XXX tänava tee kasutamisega avaldaja poolt sh ka

veoautodega kuni 25 tonni sõltuvalt juurdepääsu tasust. Sellest järeldab kohus, et puudutatud

isik on ka ise pidanud võimalikuks avaldaja taotlusele sisuliselt vastavas ulatuses ja

koormusega puudutatud isiku I kinnistu läbimist.

19. Kuna XXX tänav on 100% transpordimaa (tlk 9) samamoodi nagu ka XXX on 100%

transpordimaa (tlk 135 p 1.1.49) ja detailplaneeringu kohaselt on rajatud kinnistutele

juurdepääsu väljaehitamiseks (tlk 119 p 1, 120 p 1.2) mis kohtu hinnangul peab mh hõlmama

ka kinnistutel elamute ehitamise võimalust. Seega ei saa olla põhjendatud olukord, kus

teeomanik ei ehita juurdepääsu teed vastavalt seaduses sätestatud nõuetele (tlk 23 p 5.1) ja

piirab selle kasutamist ulatuses, mille tagamine on tema kohustus. Teeseadusest ei tulene, et

teeomanik vabaneb oma kohustustest, kui tal on kohustus taluda kõrvalkinnistu omaniku

juurdepääsuõigust. Kohus ei nõustu puudutatud isiku tõlgendusega, et teeohutuse eesmärgil

tuleks XXX tänava teel liiklust vajadusel keelata ilma seda seaduses sätestatud nõuetele korda

tegemata. Teeseadusest § 37 lg 1 p 2 tuleneb ka teeomaniku kohustus hoidma tee kehtestatud

nõuetele vastavas seisundis. Puudutatud isik I ei ole kohtule esitanud tõendeid asjaolude kohta,

mis välistaksid puudutatud isiku I vastutusest. Tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt

tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist (TeeS § 37 lg 3), st juurdepääsust ei saa

keelduda sellega seonduvate võimalike kulutuste tõttu.

20. Lõpuks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu suurust. Puudutatud isik I ei ole

vaatamata kohtu nõudmisele avaldanud, kui suurt tasu ta soovib saada. Olukorras, kus teeniva

kinnisasja omanik, vaatamata kohtu ettepanekule, ei avalda, kui suurt tasu ta soovib

juurdepääsu määramise eest saada, peab kohus ise koguma tõendeid, et määrata kindlaks

õiglane juurdepääsu tasu (Riigikohtu 16. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12

p 11 viies lõik esimene lause). Riigikohtu senise praktika järgi on eratee omanikul õigus

nõuda teed juurdepääsuna kasutavalt isikult tasu AÕS § 156 lg 1 järgi. Teeomanikul on

sellisel juhul õigus nõuda tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega

seotud kulutusi (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 28 ja

16. novembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 14 teine lõik). Juurdepääsutasu

suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi tuleb arvestada eelkõige TeeS-s

sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi. Näiteks peab teel olema

TeeS § 10 lg 1 järgi võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Eratee

omanik korraldab TeeS § 25 lg 4 järgi tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud

looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Teetööde tehnoloogia ja kvaliteet peavad

TeeS § 30 lg 1 järgi vastama liiklusohutus- ja keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta

esitatavatele nõuetele. TeeS-st ei tulene, et teeomanik vabaneb nendest kohustustest, kui tal

on kohustus taluda kõrvalkinnistu omaniku juurdepääsuõigust ja õigus nõuda selle eest tasu

AÕS § 156 lg 1 alusel. Eratee omaniku tasunõuet juurdepääsu taotlenud tee kasutaja vastu tee

kasutamise eest ei välista asjaolu, et tema ja/või mõni muu isik kasutab sama teed. Sellisel

juhul tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel võtta arvesse iga isiku osa tee kasutamisel,

kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks.

21. Riigikohus on märkinud, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed

kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse

vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast

hüvitisest (vt 12. oktoobri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 12). Kohtu

hinnangul ei ole puudutatud isik I tõendanud kinnistu väärtuse vähenemist. Kohus tutvunud

menetlusosaliste seisukohtadega ja esitatud tõenditega tuvastas, et käesoleval juhul ei ole

täheldada kinnisasja väärtuse vähenemist selliselt, mis tingiks tasu maksmist.

2-13-32976

7 (8)

22. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooni-

otsus (vt Riigikohtu 27. septembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 24).

23. Puudutatud isikul on õigus nõuda juurdepääsu tee kasutamisega seotud kulude katteks

hüvitist (TeeS § 37 lg 3). Puudutatud isik II on esitanud kohtule seisukoha, et XXX tänava

teelõigu talvised ja suvised hoolduskulud moodustavad ligikaudu 1 680,57 eurot aastas.

Puudutatud isik I ja avaldajad ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Avaldaja on nõus

maksma puudutatud isikule tee kasutamise eest igakuiselt 0,91 eurot arvestusega, et 95

kinnistu omaniku kasutab XXX tänava teed juurdepääsuks (tlk 15). Puudutatud isikud ei ole

vaielnud vastu tee kasutajate arvu osas. Kohus lähtub avaldaja esitatud andmetest ja eeldusest,

et tee kasutamise koorumus jaguneb kõigi kasutajate vahel võrdselt.

24. Kohus ei arvesta juurdepääsu tasu määramisel maamaksu summaga. Maamaksuseaduse

§ 3 kohaselt maksab maamaksu üldjuhul maa omanik. Seega on tegemist omandi

maksustamisega. Juurdepääsu seadmisel ei muutu koormatava kinnistu omandisuhe. Kohus ei

tuvastanud, et koormatava kinnistu väärtus oleks vähenenud. Samuti ei tuvasta kohus, et

koormatava kinnistu omanikel oleks käesoleva kohtuasja asjaoludel nende maa kasutamise

võimalused kohtu määratava juurdepääsu tõttu senisest sedavõrd erinevad, mis annaks alust

kaaluda maamaksu kohustusega arvestamist juurdepääsu eest määratava tasu arvutamisel.

25. Eelneva põhjal lähtub kohus lähtub teehoolduskulude suuruse määramisel puudutatud

isiku II esitatud andmetest. XXX tänava teelõigu teehoolduskulud moodustavad ühe aasta

lõikes 1 680,57 eurot, seega jääb avaldaja kanda 17,69 eurot aastas ( = 1 680,57 eurot / 95)

ehk iga kuu 1,47 eurot ( = 17,69 eurot /12). Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette, sest

sel viisil saavad koormatava kinnistu omanikud seda mõistlikult kasutada teehoiu kulude

katmiseks.

26. Avaldajad taotlevad juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemist.

Juurdepääsuõigust reguleeriv AÕS § 156 paikneb seaduse kolmanda peatüki („Kinnisomand”)

kolmandas jaos pealkirjaga „Kinnisomandi kitsendused”. AÕS § 53 lg 1 sätestab, et

kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 62 alusel kantakse

kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi kehtib seadusjärgne

kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse

korral

kantakse

kitsendus

selle

kehtivuse

tuvastamisel

kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse

jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks

muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63¹

lg 7 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. KRS § 34¹ lg 1 sätestab, et

kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul kahjustab juurdepääsu kohta koormatava

kinnistu registriossa tehtav kanne selle kinnistu omanike õiguseid. KRS § 34¹ lg 8 kohaselt

võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend,

millega

on

tuvastatud

nõusoleku

andmise

kohustus.

Samuti

näeb

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eelneva põhjal tuvastab kohus

koormatava kinnistu omanike kohustuse anda nõusolek kohtu määratud juurdepääsuõiguse

kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväited

kinnistusraamatusse kande tegemise kohta.

2-13-32976

8 (8)

27. Avaldaja esitatud skemaatiline kaart (tlk 8) ei oma asja lahendamisel tõenduslikku

tähendust, sest samad andmed nähtuvad ülevaatlikumalt ja selgemalt teistelt tõenditelt, ning

kohus jätab selle tõendi TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata.

28. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.

29. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav

kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja enda kanda. Kohtuvälistest kuludest

on menetlusosalised taotlenud õigusabikulude teiste menetlusosaliste kanda panemist. Kohus

leiab, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset

õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et

õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei

oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et

kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum

õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise

(Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Kohus

järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on

põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda.

30. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast,

kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks

nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele

alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates

jõustumisest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik