3-13-1767/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1767 Otsuse kuupäev 11.11.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Alar Marani kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.10.2013 Menetlusosalised Kaebaja Alar Maran Kaasatud isikud Sotsiaalkindlustusamet Põllumajandusministeerium Resolutsioon

1. Rahuldada Alar Marani kaebus;

2. Lugeda Alar Marani (ik 35109288524) töötamine Võru Maaparandusbüroos ja Põlva Maaparandusbüroos ajavahemikus 27.08.1990. a – 31.12.2009. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõttes;

3. Jätta kaebaja ja kaasatud isikute menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11.12.2013. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Alar Maran töötas perioodil 27.08.1990. a – 31.12.1990. a Võru Maaparandusbüroos Põlva Maaparandusosakonna juhatajana. 02.01.1991. a võeti ta ületoomisega tööle Põlva Maaparandusvalitsuse Põlva Maaparandusbüroo juhataja ametikohale. 01.01.2010. a nimetati asutus ümber Põllumajandusametiks ning sellest ajast hakati arvestama A. Marani avaliku teenistuse staaži kuni tema teenistusest vabastamiseni 26.06.2012. a.

2. 23.08.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse Alar Marani kaebus avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemise nõudes. Kaebuses palub A. Maran tunnistada tema töötamine Võru Maaparandusbüroo Põlva Maaparandusosakonna juhatajana ja Põlva Maaparandusbüroo juhatajana ajavahemikus 27.08.1990. a – 31.12.2009. a avalik-õiguslikuks suhteks avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 1 tähenduses.

04.09.2013. a kohtumäärusega võeti A. Marani kaebus menetlusse.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja leiab, et ta on perioodil 27.08.1990. a – 31.12.2009. a teinud sisuliselt riikliku järelevalve tööd. Maaparandusbürood olid ENSV Ministrite Nõukogu Riiklikule Maaparanduse ja Veemajanduse Komiteele allunud riigiasutuste järeltulijad.

4. Võru Maaparandusbüroos Põlva Maaparandusosakonna juhatajana töötamise ajal oli kaebaja ülesandeks uue asutuse, Põlva Maaparandusbüroo töölerakendamine 02.01.1991. a koos kõigi vastavate toimingutega (ruumide leidmine, kvalifitseeritud kaadri leidmine, asutuse eelarve koostamine, Põlva maakonda jäävate pooleliolevate tööde jätkamine jne).

Põlva Maaparandusbüroos töötamise ajal oli kaebaja ülesandeks kõigi maaparandusvaldkonda jäävate küsimuste lahendamine, kus täideti avalikku võimu ehk riikliku järelevalve ülesandeid: 1) järelevalve maaparandussüsteemide, hüdrotehniliste ehitiste ja vihmutussüsteemide ekspluatatsiooni üle ning ettekirjutuste tegemine süsteemide valdajatele; 2) parandatud maade sihipärane kasutamine, nende kasutamise intensiivsus, maareformi läbiviimisel ja kinnistute piiride muutmisel maaparandussüsteemide töö tagamine; 3) maaparandusalaste uurimusja projekteerimistööde korraldamine; 4) muldade lupjamisel riigieelarveliste vahendite sihipärase kasutamise ja kvaliteedi kontroll; 5) vee paisutuskõrguste määramine ja kontroll (ka raudtee ja riiklike maanteede puhul); 6) maaparandussüsteemide registri pidamine (algselt maaparandussüsteemide passid); 7) maareformi käigus maaparandussüsteemide ja –hoonete üleandmine maaomanikele; 8) talude rajatavate maaparandussüsteemide, teede, elektrija sideliinide rajamiseks ning puurja šahtkaevude rajamiseks riigi eelarvest eraldatud vahendite jaotamine ja kontroll.

Lisaks büroode põhimäärusest tulenevatele ülesannetele tuli kaebajal täita Põllumajandusministeeriumist saadud korraldusi, kus täideti avaliku võimu ülesandeid. Näitena võib tuua enne PRIA moodustamist tehtud tööd: 1) aastatel 1997 – 2000 korrastati maaparandussüsteeme Eesti riigi poolt võetud laenude abil, mille jaotamist ja sihipärast kasutamist kontrollisid maaparandusbürood; 2) alates 2005. a delegeeriti maaparandusbüroole Põllumajandusministeeriumi korraldusel PRIA hallatavad riikliku arengu ja maaelu arengukava meetmed 3.4 ja 1.8 (riiklik järelevalve); 3) põllumassiivide arvelevõtmine, mille alusel moodustati riiklik register.

Maaparandusbüroo juhatajana töötades oli kaebaja põllumajandusele tekitatud looduskahjude hindamiskomisjoni esimees Põlva maakonnas. Samuti viis ta läbi väärteomenetlusi ja tegi ettekirjutusi rikkumiste osas. Peale 01.01.1996. a oli kaebajal sama amet ja tööülesanded, mis enne.

Kaebaja soovib võrdset kohtlemist metsandustöötajatega, kes ei olnud samuti avalikus teenistuses 01.01.1996. a jõustunud ATSi alusel, kuid kelle töötamist on hiljem käsitletud avaliku teenistusena.

5. Kaebaja palub tunnistada tema töötamine 27.08.1990. a – 31.12.2009. a Võru Maaparandusbüroo Põlva Maaparandusosakonna juhatajana ja Põlva Maaparandusbüroo juhatajana avalik-õiguslikuks suhteks ATS § 1 tähenduses. Tema huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks on see, et avaliku teenistuse staaži pikkus määrab tulevikus tema pensionilisa suuruse.

Sotsiaalkindlustusameti seisukoht

6. Alar Maran on taotlenud tunnistada tema töötamine Võru Maaparandusbüroos ja Põlva Maaparandusbüroos juhatajana perioodil 27.08.1990. a - 31.12.2009. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse (ATS) mõistes. ATS jõustus 01.01.1996. a. ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. ATS § 163 lg-st 1 tuleneb kohustus vormistada kahe kuu jooksul alates ATS jõustumisest töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumisest.

Alar Marani tööraamatu kannete 24-26 kohaselt asus ta 27.08.1990. a tööle Võru Maaparandusbüroo Põlva maaparandusosakonna juhataja ametikohale, 01.02.1991. a viidi üle Põlva Maaparandusbüroo juhataja ametikohale ja sõlmiti tööleping. Tööleping lõpetati 31.12.2009. a. Seega ei nimetatud Alar Maranit ATS § 163 alusel teenistusse ja ta jätkas töötamist töölepingu alusel.

Kaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada ebaõiget tööle vormistamist või ATS § 163 alusel teenistusse nimetamata jätmist. Sotsiaalkindlustusamet ei ole pädev asutus arvamuse andmiseks, kuna Sotsiaalkindlustusametil puudub teave nimetatud tööandjate struktuuri kohta, s.h andmed ametnike ametikohtade olemasolu kohta. Samuti puudub Sotsiaalkindlustusametil teave Alar Marani tööülesannete ja tööiseloomu kohta.

ATS § 153 alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS jõustumisest 01.01.1996. a. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS § 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996. a oli teenistuses, arvatakse §153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Asutuste ja ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1. Alar Maran ei olnud seisuga 01.01.1996. a teenistuses.

Sotsiaalkindlustusamet arvestab avaliku teenistuse aega isikule vanaduspensioni määramisel ja selle suuruse arvutamisel, lähtudes ametniku teenistuslehest, ATS-st ja määrusest. ATS-s ja määruses toodud loetelude laiendamiseks puudub Sotsiaalkindlustusametil õigus. Lähtudes eeltoodust leiab Sotsiaalkindlustusamet, et käesolevas haldusasjas on pädevaks arvamuse andjaks teine arvamuse andmiseks kaasatud haldusorgan – Põllumajandusministeerium.

Põllumajandusministeeriumi seisukoht

7. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelu punktis 12 nimetatud riiklikud valitsused hõlmavad ministeeriumi arvamusel ka maaparandusvalitsusi. 1. juunist 1990. a nimetati maaparandusvalitsused ümber maaparandusbüroodeks, mis Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses olid sisuliselt valitsusasutuse hallatavad riigiasutused. Kuna ATSi rakendusalasse hallatavad riigiasutused ei kuulunud, siis ei saanud büroode töötajaid 01.01.1996. a seisuga nimetada avalikku teenistusse hoolimata sellest, et büroodes teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid.

8. Asjakohase õigusnormi puudumise tõttu ei ole isikul oma õiguste kaitseks muud võimalust kui tuvastamiskaebusega kohtu poole pöörduda.

Põllumajandusministeerium on seisukohal, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus ATSi tähenduses, ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal kehtinud faktilise olukorra tuvastamine.

Põllumajandusministeerium leiab, et selles asjas ei oma tähtsust asjaolu, et kaebuse esitaja on maaparandusbüroos tööle asunud pärast maaparandusvalitsuste ümbernimetamist maaparandusbüroodeks 1. juunil 1990. a, sest maaparandusbürood maakondades jätkasid maaparandusvalitsuste ülesannete täitmist (Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi 24. aprilli 1990. a käskkiri nr 36).

Põllumajandusministeerium on olnud ja on seisukohal, et maaparandusvalitsustes ja hiljem maaparandusbüroodes täideti avaliku võimu ülesandeid (mis oli ka üks põhjustest, miks maaparandusbürood korraldati hiljem ümber Põllumajandusametiks), mistõttu võisid ka teatud töötajad faktiliselt täita selliseid tööülesandeid, mis eeldasid avaliku võimu volitusi ning seetõttu võib olla põhjendatud avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadel töötanud töötajate töötatud aja arvestamine avaliku teenistuse staaži hulka.

Põllumajandusministeerium on seisukohal, et avaliku võimu teostamise ülesanneteks maaparanduse valdkonnas on eelkõige riikliku järelevalve tegemise, halduskaristuste määramise ja riikliku sunni kohaldamise ülesanded.

31. märtsini 2013. a kehtinud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse kohaselt võis „juhataja” ametinimetus olla juhtide põhigruppi kuuluval ametnikul (RAPSi § 6 lg 2 p 3). Seega võib analoogiale tuginedes ametinimetuse alusel väita, et kaebuse esitaja võis täita avaliku võimu ülesandeid. Samuti on 1. aprillil 2013. a jõustunud uues ATSis (§ 7 lõike 3 punktid 2 ja 5) avaliku võimu teostamise ülesanne riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine, mida saab täita üksnes ametnik.

9. Põllumajandusministeerium on lähtudes haldusasjas nr 3-12-2639 tehtud otsusest seisukohal, et võib nõustuda kaebuse esitaja avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamisega töötamisel maaparandusbüroos ajavahemikul 27. augustist 1990. a kuni 31. detsembrini 2009. a, ja pidada tõendatuks, et kaebuse esitaja täitis nimetatud ajavahemikul avaliku võimu volitusena riikliku järelevalve ülesandeid Võru Maaparandusbüroos Põlva maaparandusosakonna juhataja ametikohal ja Põlva Maaparandusbüroo juhataja ametikohal ning seega võib pidada põhjendatuks nimetatud ametikohtadel töötatud aja arvestamist avaliku teenistuse staaži hulka.

Kohtu seisukoht

10. Käesolevas asjas on Alar Maran esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodil 27.08.1990. a – 31.12.2009. a avaliku võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.1996. a (ATS-i jõustumine) ametnik, kes teostas riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl ATS § 1 tähenduses.

11. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10-50%) sõltub kaebaja pensioni suurus ehk kaebaja huviks on saada tavalisest suuremat pensioni (suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest).

12. Kaebaja palub tuvastada, et ta täitis perioodil 27.08.1990. a – 31.12.2009. a avaliku võimu ülesandeid ja teostas riiklikku järelevalvet ning et ta oli seisuga 01.01.1996. a (ATS-i jõustumise ajal) ametnik, kes kohaldas riiklikku sundi ja kelle ülesandeks oli halduskaristuste määramine, s.o ta oli avalikus teenistuses ATS-i mõistes.

13. ATS § 153 p 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. ATS § 182 lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikoht eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töövõi ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Võru Maaparandusbüroos ja Põlva Maaparandusbüroos on toodud kaebaja seisukohtades ja esitatud dokumentides ning kohus ei korda seda.

14. Samuti on pooled ühel meelel selles, kuidas on toimunud maaparandusvalitsuste loomine, reorganiseerimine ning kinnitamine ja kohus ei pea vajalikuks seda üle korrata. Kohus nõustub Põllumajandusministeeriumi seisukohaga, et Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelu punktis 12 nimetatud riiklikud valitsused hõlmavad ka maaparandusvalitsusi. 1. juunist 1990. a nimetati maaparandusvalitsused ümber maaparandusbüroodeks, mis Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses olid sisuliselt valitsusasutuse hallatavad riigiasutused. Kuna ATSi rakendusalasse hallatavad riigiasutused ei kuulunud, siis ei saanud büroode töötajaid 01.01.1996. a seisuga nimetada avalikku teenistusse hoolimata sellest, et büroodes teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid.

Seega asjakohase õigusnormi puudumise tõttu ei ole kaebajal oma õiguste kaitseks muud võimalust kui tuvastamiskaebusega kohtu poole pöörduda.

Kohus nõustub Põllumajandusministeeriumi seisukohaga, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus ATSi tähenduses, ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal kehtinud faktilise olukorra tuvastamine. Põhimõtteliselt Põllumajandusministeerium ei vaidle vastu sellele, et kaebaja täitis oma tööülesandeid, omades avaliku võimu volitusi ja teostades tehnilist järelevalvet. Seega nendel ametikohtadel töötatud aeg tuleks arvata avaliku teenistuse staaži hulka (t.l 64 pöördel).

15. ATS § 57 lg 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile.

Enne ATS-i jõustumist (01.01.1996. a) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab kooskõlas ATS §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS § 182. Kuni 27.01.2001. a kehtinud ATS § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata üksnes ATS § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone.

27.01.2001. a jõustunud ATS-i muutmise seadusega muudeti ATS § 182 lõiget 1. Seadusemuudatuse kohaselt arvati ATS § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so. teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.

Seega on kuni viimase ajani ATS § 182 kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud, et pensionilisa saamiseks ei pea isik ilmtingimata olema teenistuses 1996. aastal.

Vastavalt ATS § 1 lg-le 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. ATS § 2 lg 2 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Tulenevalt ATS § 4 lg-st 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks ATS § 2 mõttes (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis).

16. Selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealusel perioodil avalikuks teenistuseks, pidi ta teostama maaparanduse valdkonnas (täidesaatvat riigivõimu teostanud või täidesaatva riigivõimu volitusega asutuses) riiklikku järelevalvet, määrama halduskaristusi ja kohaldama riiklikku sundi.

Eesti NSV Maaparanduse Valitsused moodustati 1957. a ja nad töötasid „Maaparanduse Valitsuse põhimääruse“ järgi kuni 30.07.1973. a.

31.07.1973. a kinnitati uus „Maaparanduse Valitsuse põhimäärus“, mis kehtis kuni 1990. aastani. Nimetatud põhimääruse p 3-4 kohaselt olid maaparanduse valitsused juriidilised isikud riigi eelarvel, nad allusid Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklikule Maaparanduse ja Veemajanduse Komiteele ja nende ülesanneteks olid oma tööpiirkonnas maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. 1990. aastal maaparanduse valitsused reorganiseeriti ja nimetati ümber maaparandusbüroodeks ning nad jätkasid maaparandusvalitsuste ülesannete täitmist maakondades (t.l 22). 01.01.1991. a moodustati Võru ja Põlva maakonnas Võru Maaparandusbüroo ja Põlva Maaparandusbüroo, mis olid juriidilised isikud iseseisva bilansiga, büroode tegevust finantseeriti riigieelarvest.

Peale 16.05.1994. a maaparandusseaduse jõustumist, allusid piirkondlikud bürood Põllumajandusministeeriumile ja nende põhiülesandeks jäi maaparandusstrateegia ja vastavate juhendite ja eeskirjade väljatöötamine ning riiklik järelevalve nende täitmise üle.

MaaParS § 16 lg 5 sätestas, et maaparandussüsteemide korrashoidu kontrollib maaparanduse järelevalve töötaja. MaaParS alusel täiendati HÕS-i ja anti volitatud maaparanduse järelevalvetöötajale õigus määrata halduskaristusi (rahatrahv) haldusõigusrikkumiste eest, kui need on toime pandud maaparandussüsteemidel. Sel ajal kehtinud õigusaktide kohaselt oli maaparanduse järelevalve töötajaks, kes tegi riiklikku järelevalvet, piirkondliku büroo töötaja.

05.08.1998. a jõustus põllumajandusministri 21.07.1998. a määrus nr 28 „Maaparandusbüroode põhimääruste kinnitamine“.

Põlva Maaparandusbüroo põhimäärusest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende ülesannete täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu maaparandustööd, korraldada kaevude puurimistöid; kinnitada muldade lupjamise plaanid; teostada järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinnaja põhjavee ressursside kasutamiseks jne.

Maaparandusbürool oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile administratiivkorras rahalisi trahve (t.l 23-25).

Seega ilmneb maaparandusvalitsuste ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik), mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. Maaparandusbürood jätkasid maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist ja nende põhiülesanne oli maaparandussüsteemide rajamise ja korrashoidmise korraldamine oma tööpiirkonnas, kusjuures bürool oli õigus nõuda maaparandussüsteemide korrashoiul maaparandust reguleerivate õigusaktide täitmist, teha kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata rahatrahve.

17. Kaebaja töötas Võru ja Põlva Maaparandusbüroos juhatajana ajavahemikus 27.08.1990. a – 31.12.2009. a (t.l 30-33), mis on sisuliselt käsitletav avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena ATS-i mõistes. Tal oli oma ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud tegevuslitsents ja volitus niisuguste teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele (ametnikele). ATS § 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

18. Maaparandusseaduse (mis jõustus 01.07.2003. a) § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo juhataja tegi riiklikku järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve toimingu tegemist esitama ametitõendi, mis kaebajal ilmtingimata oli. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996. a teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.2009. a. 16.08.2004. a põllumajandusministri määruse alusel võeti vastu uued büroode põhimäärused, mis kehtisid kuni 31.12.2009. a ja mille kohaselt bürood esindasid oma endiste ülesannete täitmisel riiki, teostades täidesaatvat riigivõimu ning riiklikku järelevalvet seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses.

Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele. Kaebaja teostas Võru Maaparandusbüroos ning Põlva Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet, aga seda said teostada ainult Vabariigi Valitsuse asutuste ametnikud. Selle vastuolu kõrvaldamiseks muudetud alates 01.01.2010. a olukorda ja Maaparandusbürood reorganiseeriti ning anti üle Põllumajandusministeeriumile.

19. 31. märtsini 2013. a kehtinud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse kohaselt võis „juhataja” ametinimetus olla juhtide põhigruppi kuuluval ametnikul (RAPSi § 6 lg 2 p 3). Seega võib analoogiale tuginedes ametinimetuse alusel väita, et kaebuse esitaja võis täita avaliku võimu ülesandeid. Samuti on 1. aprillil 2013. a jõustunud uues ATSis (§ 7 lõike 3 punktid 2 ja 5) avaliku võimu teostamise ülesanne riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine, mida saab täita üksnes ametnik.

20. Tunnistajad Piret Kind ja Ain Kirotar kinnitasid kaebaja selgitusi ja teatasid, et ta töötas Põlva Maaparandusbüroos alates 02.01.1991. a kuni selle likvideerimiseni, s.o 31.12.2009. a. Maaparandusbürood allusid otseselt Põllumajandusministeeriumile ja olid riigi poolt hallatavad. Maaparandusbüroos koostati riigi poolt finantseeritavate maaparandustööde, teedeehituste, kaevude, elektri, sideehituste tiitelnimestikku, mille juhataja (kaebaja) kinnitas oma allkirjaga ja pitsatiga. Samuti koostasid bürood infrastruktuuride, regionaalobjektide nimekirjad, mille kinnitas juhataja (kaebaja). Maaparandusbürood korraldasid riigi poolt korrashoitavate eelvoolude hooldustöid ja pidasid maaparandussüsteemide registrit, mis on avalikus teenistuses täidetavad funktsioonid. A. Marani alluvad teostasid riiklikku järelevalvet maaparandusobjektidel, täitsid objekti päevikus vastavasisulised vormid, tegid ettekirjutusi puuduste osas lähtudes tolleaegsetest ehitusnormidest, jälgisid õigusaktidest kinnipidamist. Riigi poolt jagatud rahaliste vahendite sihipäraseks kasutamiseks koostasid järelevalvetöötajad ärajäävate ja juurdetulevate tööde akte. Valminud ehitusobjektide riiklik vastuvõtmine toimus komisjoniga, mille koosseisu määras maaparandusbüroo juhataja käskkirjaga. Ehitusobjektide vastuvõtmise akte kinnitas A. Maran allkirjaga ja pitsatiga. Enne PRIA moodustamist tegelesid nad otsetoetuste taotluste vastuvõtmisega ja nende kontrollimisega. Nad võtsid arvele põllumassiive, mille alusel moodustati põldude riiklik register. A. Maran kui Põlva Maaparandusbüroo juhataja täitis avaliku võimu ülesandeid ja teostas riiklikku järelevalvet. Seisuga 01.01.1996. a olid tema ülesanded samad. Vastavalt HÕS-ile määrati vaidluse korral trahvid HÕS-i rikkumise eest. Piirkondades hinnati looduskahjustusi ning komisjonis osales riigi esindajana maaparandusbüroo juhataja ehk kaebaja. Oli hoiatuste ja ettekirjutuste süsteem, nendele reageeriti ja karistamist ei olnud vaja (t.l 80 ja 81).

21. Ülaltoodu alusel kohus kontrollis ja tuvastas üksnes avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte isiku vastavuse ametnikule esitatavatele nõuetele) kaebaja töötamisel 27.08.1990. a – 31.12.2009. a maaparandusbüroodes. Kohus peab tõendatuks, et kaebaja täitis nimetatud ajavahemikul avaliku võimu volitusega riikliku järelevalve ülesandeid Võru Maaparandusbüroo Põlva Maaparandusosakonna juhataja ametikohal ja Põlva Maaparandusbüroo juhataja ametikohal ning seega on põhjendatud tema töötamise lugemine avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõttes.

Alar Marani kaebus kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik