2-13-31381/21 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-31381 Tsiviilasi S.E.S. ja K.M.S hagi J.S. vastu igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistung Hagejad: 1) K. M. S., isikukood *, elukoht * 2) S. E. S., isikukood*, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja (lapsevanem) A. T. isikukood *, elukoht *, e-post * Hagejate lepinguline esindaja E.M., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja J. S., isikukood *, elukoht *, tel *, e-post * 22.oktoobril 2013

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt J. S. hageja K. M. S. (isikukood *) kasuks elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest *. a kuni hageja K.M.S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni * a igakuiselt 125,00 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuus.

3. Välja mõista kostjalt J. S. hageja S.E. S. (isikukood *) kasuks elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest * kuni hageja S. E. S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni *. a igakuiselt 125,00 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuus.

4. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja A. T. SEB Pank arveldusarvele nr*, selgitusse märkida „elatisraha“.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri hagejate esindajatele ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja J. S.kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

1. 26.06.2013 esitasid S.E. S. ja K. M. S. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 250 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 04.07.2013 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 08.07.2013. Võlgnik J. S. esitas 19.07.2013 nõudele vastuväite. /tlk 3-11/ 02.08.2013. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja andis S.

E. S. ja K. M. S. nõude J. S. vastu 250 euro elatise saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses /tlk 1/. 11.09.2013. a esitasid hagejad esindaja vahendusel kohtule hagiavalduse kostja vastu igakuise elatise nõudes /tlk 33-53/. 12.09.2013. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas tsiviilasjas eelmenetlust /tlk 58-61/. 22.10.2013 toimus kohtuistung /tlk 109-111/.

Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid

2. 11.09.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt palutakse kostjalt J. S. välja mõista igakuine elatisraha hageja K.M.i S. ülalpidamiseks alates * kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni *) või kuni elatise suuruse muutmiseni summas 125 eurot ning hageja S. E. S.ülalpidamiseks alates * kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni *) või kuni elatise suuruse muutmiseni summas 125 eurot. Elatis tasuda A. T. pangakontole iga kalendrikuu eest ette.

Kohtuistungil muutsid hagejad nõuet ning palusid elatise välja mõista kuni täisealiseks saamiseni igakuiselt 125 krooni kummagi hageja kohta.

3. A. S. (pärast lahutust T.) ja J. S. (edaspidi kostja) abielust sündisid K. M. S. (edaspidi hageja), sünd *, ja S. E. S. (edaspidi hageja), sünd *. Abielu lahutati *. Hagejate seaduslik esindaja A. T. asus koos hagejatega eraldi elama alates *.a, üürides alates * korterit *. Hagejad külastavad kostjat vastavalt kriisiabitöötaja juuresolekul kokku lepitud graafikule, kuid nende alaline elukoht on * korteris. Hagejad omavad sissekirjutust *, kuna ilma kostja nõusolekuta ei nõustunud Haapsalu Linnavalitsus hagejaid kirjutama hagejate seadusliku esindaja (ema) elamispinnale. Hagejate seaduslik esindaja (ema) on sõlminud üürilepingu, mille kohaselt tal on õigus asustada üüritavat elamispinda koos hagejatega. Kuna hagejad elavad alaliselt koos hagejate seadusliku esindajaga (ema), siis kannab viimane ka kõik kulutused nende ülalpidamiseks. Hagejate seaduslik esindaja (ema) töötab *, tema keskmine töötasu kuus on 631.70 bruto, 509.33 neto. Hagejate seaduslik esindaja (ema) tasub oma palgast üüri 60 eurot kuus, elektri eest 15.52 eurot kuus, Haapsalu Linnamajanduse arvete alusel kulutuste eest üüritavale korterile 86.16 eurot kuus suvel. Talvel tõstab kulutusi korterile tasu korteri kütmise eest. Lisaks tasub hagejate seaduslik esindaja (ema) hagejate lasteaia maksu ühele hagejale kuus 17 kuni 20 eurot, kokku 38 eurot ning oma telefonikulusid

16.94 eurot kuus. Hagejate ja hagejate seadusliku esindaja (ema) käsutada jääb pärast hädavajalike kulutuste tegemist kuus igaühele 97 eurot, mis ei ole piisav hagejate ülalpidamiseks ja nende vajaduste katmiseks. Sellega peab hagejate seaduslik esindaja (ema) katma kulud hagejate toidule, riietele, jalanõudele, vaba aja tegevustele.

Kostja ei kata hagejate kulutusi, ta ei ole andnud oma lastele vabatahtlikult ülalpidamist ei rahas ega ka muul viisil.

4. Lääne ohvriabikeskuse peaspetsialisti L. P. juuresolekul on kostja ja A. T. koostanud graafiku, mille kohaselt hagejad külastavad kostjat. Kostja võis võtta kindlaksmääratud päevadel lapsed hommikul ning pidi nad koju ema juurde * tooma õhtul. Samuti oli kokku lepitud, et lapsed võisid nädalavahetusel minna kostja juurde ühel nädalavahetuse päeval ning kostja oli kohustatud nad ema juurde tagasi tooma õhtul.

Kostja poolt esitatud kviitungid ei tõenda kulutusi laste ülalpidamiseks – batuudi ostmise kulutuse on teinud *, hagejad on öelnud, et nad ei ole kinos käinud, praamipiletid on lastele tasuta, kütuse ostmine on arusaamatu, kuna kostja nimele ei ole registreeritud ühtegi mootorsõidukit, küttepuude ostu tšekil puudub kuupäev ja kaheldav on, kas kostja sellise ostu üldse sooritas, kuna töötab puidufirmas ning on aastaid saanud töö juurest tasuta kütteklotse, kuna firma omanik on tema vend.

5.Hagejad on tõendanud oma eluasemeja muud kulud kohtule esitatud tõenditega. Nii on hagejate seaduslik esindaja (ema) tõendanud, et kannab kulutused eluruumi üürimisele, kommunaalkuludele, telefonikuludele, elektrile, lasteaiamaksudele. A. T. tasub kuus järelmakse summas 30 €. Seoses uude elukohta kolimisega tekkisid A. T. täiendavad kulud ning kuna ta sissetulekust ei suutnud neid katta, võttis ta 27.06.2013 pangast väikelaenu (leping *) summas 500 eurot, lisaks oli ta sunnitud vormistama laenukindlustuse. A.T. tasub igakuuliselt laenu põhiosa ja intresse ning laenukindlustust kokku summas 27 eurot.

Lahku kolides liisis A. T. arvuti. Arvuti liisimine oli vajalik eelkõige juba seetõttu, et suurem osa infost, pangamaksed jne toimuvad arvuti teel ning praegusel ajal ei ole võimalik toime tulla ilma arvutita. Samuti on arvuti kasutamiseks tema lastele.

Hagejad on esitanud kohtule nõude tõendamiseks hagejate sünnitõendid /tlk 37-38/; abielulahutuse tõendi /tlk 39/; üürilepingu /tlk 40-42/; töötasutõendi /tlk 43/; elektriarve /tlk 44/; Haapsalu Linnamajanduse AS arve teenuste eest /tlk 45/; tõendid lasteaiamaksude tasumiste kohta /tlk 46-49/; tõend telefonikulude kohta /tlk 50-51/, graafiku, mille kohaselt hagejad külastasid kostjat /tlk 89/, A. T. pangakonto väljavõtte eluruumi kasutamise kulude, telefonikulude, elektrikulude, lasteaiamaksude ja väikelaenu kulude tasumiste kohta /tlk 90- 91/, lepingud järelmaksude kohta, mis kostja ja A. T. abielu ajal vormistati A. T. (S.) nimele ning millest tal ei ole võimalik loobuda ja mille järelmakse ta peab nüüd tasuma - tolmuimeja ja kohvimasin, fotoaparaat /tlk 92-93/, järelmaksuleping arvuti liisimise kohta /tlk 94/, tõenditena kviitungid laste ülalpidamise kulutuste kohta /tlk 95-99/.

Kostja vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja seisukoht kohtus

6.19.07.2013 esitas kostja maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, milles kostja vastab, et võtab osa laste ülalpidamisest ja kasvatamisest ning hooldamisest. Kohtule on esitatud ebaõigeid andmeid. Elatise suurus on määratud ebaõigesti ja kostja majanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist lastele nõutud suuruses.

Kostja hagi ei tunnista, menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Kostja võtab osa laste hooldamisest ja kasvatamisest – viib lapsi peaaegu igal hommikul lasteaeda ja toob nad koju enda juurde, kuna laste ema töötab vahetustega. Lapsed viibivad kostja juures olulises mahus oma tegevusajast (v.a lasteaias oleku aeg ja mingil määral ka uneaeg). Laste seaduslik esindaja (ema) ei ole ajal, mil lapsed on kostja juures lastele mingeidki kulutusi teinud – kostja on tasunud laste igahommikuse lasteaeda viimisel transpordikulud, samuti üritustele viimise kulud, toidukulud, eluasemekulud, ostnud riideid, jalanõusid ja muid vajalikke esemeid, lõbustuste kulud – käinud lastega kinos, Tivaolis jms, pesnud, hooldanud lapsi. Seega ei võta kostja omaks hagejate väidet hagiavalduses, et hagejate seaduslik esindaja

(ema) kannab kõik kulud laste ülalpidamiseks ja kostja ei täida hagejate suhtes oma ülalpidamiskohustust ega ole muretsenud lastele riideid ja jalanõusid.

Kostja leiab, et esitatud hagi on tõendamata tulenevalt TsMS § 230 lg 1 – ei ole esitatud tõendeid, et hagejate esindaja (ema) on kandnud kulutusi laste ülalpidamiseks.

Kostja leiab, et ei ole vähetähtis, et laste ema alates maist 2013.a kõik ühiselt äratarvitatud pangalaenud, milles kostja kaaslaenajana on, ainuisikuliselt kostja kanda jättis ja seda olukorras, kus kostja töötasu on brutotasus väiksem (596,38 eurot) kuus, kui laste emal (631,66 eurot).

7.Kohtuistungil tunnistas kostja nõuet osaliselt. Tema palk ei võimalda maksta igakuiselt 125,00 eurot kummalegi lapsele. Kostja võttis õigeks, et lapsed elavad ema juures ja neil on kriisiabi töötaja juuresolekul graafik, millal lapsed on kostjaga. Kostja ei ole laste emale raha maksnud, kuna lapsed on ka tema juures olnud. Kostja on seisukohal, et vanemad peavad kohustusi võrdselt kandma ja ei usu, et lapse peale kuluks igakuiselt 250,00 eurot. Kostja on nõus maksma 75,00 eurot kummagi hageja ülalpidamiseks, kokku 150 eurot kuus.

Kostja esitas tõenditena kviitungid selle kohta, et kostja on ostnud lastele batuudi, riideid, jalanõusid, kinopiletid, kandnud lastega Hiiumaale väljasõiduks praamikulusid, ostnud ujumistrikood, toitu ja maiustusi, mänguasjadele patareisid, eluaseme kuludena küttepuud, kütust autole laste lasteaeda ja arsti juurde viimiseks /tlk 72-80/, palgatõendi /tlk 81/.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 1 ja 2 järgi makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite. Sellisel juhul loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Eeltoodud sättest tulenevalt loetakse hagi esitatuks alates 26.06.2013. a.

9. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

10. K. M. S.ja S. E. S. on J. S.ja A. T.alaealised lapsed /lk 37-38/ ning vanemad on kohustatud andma lastele ülalpidamist. Hagiavalduses on välja toodud hagejate kulutused igas kuus. Need kulutused tuleb vanematel kanda ühiselt. Kui üks vanem ei osale lapse ülalpidamises, siis tuleb seda teha elatise maksmisega ning teine vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hagejad on esitanud tõendid kulutuste kohta. Nii on hagejate seaduslik esindaja (ema) tõendanud kohtule esitatud arvetega, et kannab kulutused eluruumi üürimisele /tlk 40-42, kommunaalkuludele /tlk 45/, telefonikuludele /tlk 50-51/, elektrile /tlk 44/, lasteaiamaksudele /tlk 4649/. Kohtule on esitatud hagejate esindaja pangakonto väljavõtte nimetatud kulude tasumiste kohta /tlk 90-91/. Hagejate seadusliku esindaja töötab * ja keskmine töötasu kuus on 631,70 eurot (bruto), 509,33 eurot (neto) /tlk 43/.

11. Hagejad paluvad elatise välja mõista kostjalt igakuiselt 125,00 eurot kummalegi lapsele. Alates 01.01.2013. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär 320 eurot kuus, seega on alates 01.01.2013 elatise alammäär 160 eurot kuus. Hagejate poolt nõutud elatis on alla elatise alammäära.

Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12).

Kuna hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alla miinimummäära, so 125,00 eurot kuus kummalegi lapsele, siis ei analüüsi kohus tõenditena esitatud kviitungeid erinevate kulutuste kohta /tlk 72-80; tlk 95-99/ . Samuti ei analüüsi kohus hagejate esindaja poolt tehtavaid kulutusi erinevatele järelmaksudele, kuna hagejad on esitanud nõude alla elatise alammäära.

Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et hagejad elavad koos emaga. Kostja oli nõus maksma hagejatele kummalegi 75,00 eurot kuus /tlk 110/. Kostja palgatõendist nähtuvalt on kostja keskmine palk 596,38 eurot (bruto) /tlk 81/. Seega on kostjal piisavalt varalisi vahendeid, et tasuda hagejate kasuks igakuiselt elatist 125 eurot kummagi hageja kasuks.

Eeltoodu alusel tuleb kostjalt J. S. hageja K. M. S. kasuks välja mõista elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o * kuni K. M. S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni * a igakuiselt 125,00 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuus, ja kostjalt J. S. tuleb välja mõista hageja S. E. S. kasuks välja mõista elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o * kuni S. E. S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni * igakuiselt 125,00 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuus.

Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2(125 x 9) = 2250 eurot.

Menetluskulud

12. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le

138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik