3-13-2341/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-13-2341

Määruse kuupäev

11. november 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Marko Silla kaebus v.adv Valli Kallaste vastu kahju

hüvitamiseks.

Resolutsioon

1. Tagastada Marko Silla kaebus haldusasjas nr 3-13-2341.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale.

3. Tagastada kaebus esitajale pärast määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 8. novembril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse Marko Silla (Sild) kaebus v. adv V. Kallaste

vastu, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamiseks vastustajalt 1000 euro

väljamõistmist.

Kaebuse kohaselt oli V. Kallaste kaebaja esindaja 24. mail 2013 aastal toimunud kohtuistungil,

kus vaadati läbi kaebaja vangistusest ennetähtaegse vabastamise taotlust. V. Kallaste määrati

kaebaja esindajaks riigiõigusabi korras. Vaatamata sellele, et kaebaja avaldas V. Kallastele enne

istungit, et soovib ennetähtaegset vabanemist, oli V. Kallaste vastu kaebaja vabastamisele.

Kaebaja esindaja seisukoht mõjutas oluliselt kogu istungi kulgu ning võttis kaebajalt võimaluse

ennetähtaegsele vabanemisele. Hiljem põhjendas V. Kallaste vastuseisu kaebaja vabastamisele

sellega, et pidas kaebajale kasulikumaks määratud karistus lõpuni kanda.

Advokatuuri aukohtu 15. augusti 2013 otsusega on V. Kallaste käesoleva asjaga seoses süüdi

tunnistatud distsiplinaarsüüteos ja karistatud noomitusega.

Kohtu seisukoht

2. Kohus leiab, et kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb

tagastada.

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi

kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p

7 järgi on riigi õigusabi liigiks muu hulgas ka isiku esindamine täitemenetluses.

Vastavalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg-le 1 õigusteenus on kutsetegevusena

õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning

isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Õigusteenuse

osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku

õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja

suurus või määr (AdvS § 55 lg 1). Advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki

seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama

klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest (AdvS § 44 lg 1). Tulenevalt AdvS § 55 lg-st

3 kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades advokatuuriseaduses

sätestatud erisusi.

Eeltoodust järeldab kohus, et õigusteenuse osutamisel tekib isiku ja advokaadi vahel eraõiguslik

lepinguline suhe, mis olemuselt sarnaneb enim käsundiga (VÕS § 619).

4. Kohtu hinnangul ka juhul, kui õigusteenust osutatakse riigi õigusabi korras, on isiku ja

advokaadi vaheliste suhete olemus eraõiguslik. Õigusteenuse osutamisele ei ole iseloomulik

võimusuhe teenuse osutaja ja teenuse kasutaja vahel. Tegemist on olemuslikult teenuse

osutamisega lepingulisel alusel, s.o võlasuhtega. Asjaolu, et avalik võim finantseerib teenuse

osutamist ja seadusega on kehtestatud reeglid riigi õigusabi osutaja määramiseks ei muuda isiku

ja advokaadi vaheliste suhete iseloomu. Õigusteenuse kättesaadavuse ja isikute kaitseõiguse

tagamine on küll avalikud ülesanded, kuid sellest ei järeldu, et õigusteenuse osutamisel tekivad

isikute vahel avalik-õiguslikud suhted. Suhete käsitamise avalik-õiguslike või eraõiguslikena

määrab isiku ja advokaadi õiguste ja kohustuste ulatus ja maht. Ka õigusteenuse osutamisel riigi

õigusabi korras on isikul õigus nõuda, et advokaat kasutaks isiku huvides kõiki seadusega

kooskõlas olevaid vahendeid ja advokaadil on vastavalt õigus saada tasu. Seega on õigusteenuse

osutamine riigi õigusabi korras samuti käsund. Nn tavapärasest õigusteenusest eritab riigi

õigusabi korras õigusteenuse osutamine üksnes see, et käsundi tingimused on kehtiva õigusega

enam reguleeritud.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamisel isiku ja

advokaadi vahel tekkivad suhted on eraõiguslikud.

5. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtul puudub

pädevus eraõigussuhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1

kohaselt vaadatakse eraõigussuhtest tulenev kohtuasi läbi tsiviilkohtumenetluses.

Seega on M. Sild esitanud halduskohtule kaebuse, mille nõue tuleks lahendada maakohtus

tsiviilkohtumenetluse korras.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab

kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja

millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Eeltoodu alusel juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus kaebuse halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu. M. Sillal on võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga

maakohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik