Legislator Case Law & Legislation
2-13-4961/16 AI generated

2-13-4961/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-4961/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Õ.H. (hageja) esitas kohtusse hagi M.T. i (kostja) vastu alaealise lapse M.A. H. suhtes isaduse tuvastamiseks. 28. mail 2013 tunnistas kostja kohtule e-mailitsi, et M.A. on tema laps (tlk 24). MAAKOHTU LAHEND

Legislator headnote

AI generated

2-13-4961/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tartu Maakohtu 12. juuni 2013 otsusega rahuldati hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, millest kohus jättis TsMS § 444 lg 4 alusel välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus rahuldas hagi ja tuvastas, et M. A. H. põlvneb M. T. . Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance untimely reasoned statement subsidiary pleadings request for mutual assistance inadequate factual investigation failure to prove deterioration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2013.a Tartu Tsiviilasja number 2-13-4961 Tsiviilasi Õ.H. hagi M.T. vastu isaduse tuvastamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. juuni 2013.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Õ.H. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Õ.H. (IK: XXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Vastustaja (kostja): M.T. (IK: XXXX) RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 12. juuni 2013.a otsus muutmata ja Õ.H. apellatsioonkaebus rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Õ.H. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Õ.H. (hageja) esitas kohtusse hagi M.T. i (kostja) vastu alaealise lapse M.A. H. suhtes isaduse tuvastamiseks.

2. 28. mail 2013 tunnistas kostja kohtule e-mailitsi, et M.A. on tema laps (tlk 24). MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohtu 12. juuni 2013 otsusega rahuldati hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, millest kohus jättis TsMS § 444 lg 4 alusel välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus rahuldas hagi ja tuvastas, et M. A. H. põlvneb M. T. . Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Õ. H. esitas Tartu Maakohtu 12. juuni 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada osas, kus kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ning teha uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud M. T. kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt sisaldus Tartu Maakohtu 7. veebruari 2013 määruses hoiatus kostjale, et hagi õigeksvõtmisel kannab menetluskulud hageja, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 ja § 440). M. T. andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Hageja teavitas kostjat sõnumi teel poja sünnist ning enne kohtu poole pöördumist saatis kostjale e-kirja võimalike variantidega, kuidas M. T. saaks lapse isadust kohtuväliselt kinnitada. M. T. e-kirjale ei reageerinud ning telefonitsi kinnitas, et on nõus isadust tuvastama ainult läbi kohtu. Ilma hagi esitamata poleks M. T. isadust tunnistanud ning just M. T. käitumise pärast tekkisid Õ. H. menetluskulud. Apellatsioonkaebusele olid lisatud ka kviitungid riigilõivu summas 300 eurot tasumise kohta ja OÜ-le Cartex hagiavalduse koostamise eest 100 euro tasumise kohta.

5. M. T. apellatsioonkaebuse osas ringkonnakohtule oma seisukohta ei esitanud.

6. Tartu Ringkonnakohus andis 2. oktoobri 2013 määrusega pooltele võimaluse täiendavate seisukohtade esitamiseks ning määras tähtaja 25. oktoober 2013 apellatsiooniastmes kantud menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Apellant (hageja) on maakohtu otsuse vaidlustanud menetluskulude jaotamist puudutavas osas. TsMS § 1741 lg-t 1 kohaselt tuleb kohtul õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrata õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus, andes menetlusosalistele eelnevalt mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna maakohus jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda (kohtuotsuse resolutsiooni p 3), siis ei tulnud kindlaks määrata ka hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on jaotanud menetluskulud õigesti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Tegemist on erisättega, millega reguleeritakse menetluskulude jaotust kindlat liiki kohtumenetluste puhul. Ringkonnakohtu arvates ei muuda seadusega ettenähtud menetluskulude jaotust hagilise põlvnemisasja puhul ka TsMS § 168, millega reguleeritakse menetluskulude kandmise erisusi asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul. Lähtudes tsiviilasja olemusest tuleb käesoleval juhul menetluskulud jaotada TsMS § 164 lg 1 järgi vaatamata sellele, et kohus lahendas asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Ringkonnakohtu arvates on seadusandja TsMS §-s 164 reguleerinud menetluskulude jaotamist hagilises perekonnaasjas terviklikult, kuna nimetatud paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatakse ka alused üldreeglist (lg 1) kõrvalekaldumiseks (mh nähakse lg-s 3 ette võimalus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud kostja kanda). Käesoleval juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul aluseid kalduda kõrvale TsMS § 164 lõikes 1 sätestatud üldreeglist.

10. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda. Kuna menetlusosalised ei esitanud ringkonnakohtule apellatsiooniastmes kantud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, ei määra ringkonnakohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus märgib, et kuna vastustaja (kostja) ei ole teinud apellatsiooniastmes ühtegi menetlustoimingut, siis ei ole tal eelduslikult menetluskulusid tekkinud.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/