3-13-1159/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-1159

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1159 Haldusasi

R.S.`i kaebus Keskkonnaministeeriumi kantsleri 14.02.2013 käskkirja nr 123 osaliseks tühistamiseks ja 18.02.2011 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – R.S., esindaja v. adv Kersti Põld Vastustaja – Keskkonnaministeerium Kolmas isik – OÜ Moreen, esindaja v. adv Martin Triipan Menetlustoiming Kaebusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Resolutsioon

1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-13-1159 menetlus.

2. Jätta OÜ Moreen menetluskulud tema enda kanda.

3. Saata määruse ärakiri kaebaja esindajale, Keskkonnaministeeriumile ja OÜ Moreen esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. 29.05.2013 saabus Tallinna Halduskohtule R.S.`i kaebus Keskkonnaministeeriumi kantsleri 14.02.2013 käskkirja nr 123 „Maavara kaevandamise loa andmine OÜ-le Moreen Nasva Liivakarjääris ja maa-ainese kaevandamise loa KMIN-001 kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks osas, millega Keskkonnaministeerium andis OÜ-le Moreen maavara kaevandamise loa ehitusja täiteliiva kaevandamiseks Nasva liivamaardla Nasva mäeeraldisel ja määras loa tingimused (käskkirja resolutiivosa punktid 2 ja 3) ning Keskkonnaministeeriumi toimingu, mis on kirjalikult vormistatud Keskkonnaministeeriumi 18.02.2011 kirjaga nr 11-2/1425 – jätta Nasva II liivakarjääris

3-13-1159

maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisel keskkonnamõju hindamine algatamata, õigusvastasuse tuvastamiseks. Ühes kaebusega esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamiseks.

2. 30.05.2013 kohtunõudes palus kohus eeldataval vastustajal Keskkonnaministeeriumil (edaspidi nimetatud ka kui vastustaja) ja eeldataval kolmandal isikul OÜ-l Moreen (edaspidi nimetatud ka kui kolmas isik) esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas, aga samuti ka kaebuse tähtaegsuse osas (eelkõige vastustajal).

3. 14.06.2013 esitas OÜ Moreen esindaja kohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse osas. Kolmas isik taotles, et kohus jätaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning lõpetaks menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu.

4. 14.06.2013 vastuses märkis Keskkonnaministeerium, et tühistamiskaebus ei ole tähtaegne, kaebus on perspektiivitu ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

5. 17.06.2013 määrusega jättis kohus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kaebaja esindaja kinnitas määruse kättesaamist 18.06.2013. Kaebaja kohtu määrusele ei vastanud.

6. 12.07.2013 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses tähtaegselt puudusi.

7. 27.08.2013 esitas kohus vastustajale ja kolmandale isikule kohtunõude. Kohus märkis, et kui kohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, tuleb menetlus lõpetada ning sealhulgas lahendada ka menetluskulude jaotumise küsimus. Kohus andis tähtaja võimalike menetluskulude hüvitamise taotluste esitamiseks.

8. 03.09.2013 esitas OÜ Moreen taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks.

9. 18.10.2013 esitas kaebaja kaebusest loobumise avalduse, mille kohaselt kaebaja loobub haldusasjas nr 3-13-1159 esitatud kaebusest ja palub lõpetada haldusasja menetlus. Kaebaja kinnitab, et on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik. Kaebaja esitas ka seisukoha OÜ Moreen menetluskulude taotluse osas. Kaebaja peab kolmanda isiku menetluskulu põhjendamatult suureks ning taotleb, et kohus jätaks OÜ Moreen menetluskulude taotluse rahuldamata.

10. 21.10.2013 esitas kohus vastustajale ja kolmandale isikule kohtunõude, milles palus esitada seisukohad kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise osas.

11. 28.10.2013 teatas Keskkonnaministeerium, et on nõus loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamisega. Keskkonnaministeerium ei taotle kaebajalt menetluskulude väljamõistmist.

12. 28.10.2013 teatas OÜ Moreen esindaja, et kolmas isik ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele kaebusest loobumise tõttu. Kolmas isik palub välja mõista menetluskulud vastavalt eelnevalt esitatud taotlusele. Menetluskulud on OÜ Moreen eest kandnud Steiger OÜ.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 lause 1 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kaebajat esindab kohtumenetluses vandeadvokaadist esindaja, kes on kinnitanud, et kaebaja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Seega peab kohus võimalikuks võtta vastu kaebusest loobumine ning lõpetada haldusasja menetlus vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 3. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja uuesti samas nõudes samal alusel kohtusse pöörduda ( HKMS § 43 lg 1 p 2).

14. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 3 - 5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kuna kaebaja esitas kaebusest loobumise avalduse enne kaebuse menetlusse võtmist, tuleb menetlus lõpetada ilma kaebust menetlusse võtmata.

3-13-1159

15. HKMS § 108 lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Kolmas isik on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse summas 1440 eurot kaebaja esialgsele õiguskaitsele, sh kaebetähtaja küsimuses, seisukoha esitamise eest. HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis kulutused muu isik.

16. Kohus märgib, et käesolevalt ei jõudnud kohus kaebust menetlusse võtta, kuna kohtul tuli lahendada EÕK taotlus. 30.05.2013 kohtunõudes palus kohus eeldataval vastustajal Keskkonnaministeeriumil ja eeldataval kolmandal isikul OÜ-l Moreen esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas, aga samuti ka kaebuse tähtaegsuse osas (eelkõige vastustajal). 14.06.2013 esitas OÜ Moreen esindaja kohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse osas. Kolmas isik taotles, et kohus jätaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning lõpetaks menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohus jättis EÕK taotluse rahuldamata ning kaebaja sellele määruskaebust ei esitanud. Menetluskulusid kandis kolmas isik seega olukorras, mil kohus pidas vajalikuks enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist HKMS § 120 lg 4 alusel ära kuulata ka vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Käesolevalt kompromissi ei sõlmitud, seega kannab kaebaja menetluskulud. HKMS § 20 lg 1 kohaselt halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Seega tuli kohtul kolmas isik menetlusse kaasata ja sellega seoses pidi kaebaja arvestama, et võivad tekkida menetluskulud, mille väljasmõistmine kaebajalt ei ole võimatu. Käesolevalt on kolmas isik kaasatud ja ta esines vastustaja poolel. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebusest loobumine ei välista viidatud sätte kohaldamist (vt nt Riigikohtu 9.04.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-92-06).

Kaebaja leiab, et menetluskulude nõue on põhjendamatult suur ja kolmandalt isikult eeldati seisukohtade esitamist mitte kõigi kaebuse väidete suhtes, vaid EÕK taotluse lahendamise osas. Lisatud dokumentidest ei selgu millises mahus tehti tööd selle taotluse osas. Samas on lisatud maksekorraldus nr 8700, mille kohaselt tasuti Inseneribüroo Steiger OÜ poolt 28.08.13.a. Viidates RK HK 15.10.13.a. lahendile nr 3-3-1-35-13 p 30 leiab kaebaja, et praegusel juhul on esitatud arve menetlusvälisele isikule, kuid dokumentidest ei nähtu, et õigusabi osutati OÜ-le Moreen. Puudub seotus õigusabi osutamisega haldusasjas nr 3-13-1159.

Kohus nõustub, et kaebuse menetlusse võtmisele eelnevas menetlusstaadiumis ei ole teiste menetlusosaliste poolt üldjuhul võimalik kuigi suurte menetluskulude kandmine, mis võiks ülemääraselt riivata nende varalisi õigusi või õigust kohtulikule kaitsele. Käesoleval juhul esitas OÜ Moreen esindaja kohtule vastuse esialgse õiguskaitse osas, milles võttis ka seisukoha kaebetähtaja küsimuses. Kaebuse sisulise osa menetluseni ei jõutud, mistõttu ei saanud tekitada EÕK taotluse ja tähtaja küsimuses antud seisukoht menetlusosalistele märkimisväärseid menetluskulusid. Samas on ilmselge, et kolmas isik /tema esindaja pidi esitatud taotlusega ja seda puudutava materjaliga tutvuma ning see eeldas siiski asjaolude analüüsimist, et vastata EÕK taotlusele. Kohus nõustub, et ühtlasi oli menetlusökonoomikast tulenevalt asjakohane esitada oma seisukoht ka kaebetähtaja

3-13-1159

küsimuses. Kuigi materjal ei ole käesolevalt mahukas, on menetlusdokumendi väljatöötamiseks vajalik läbi töötada ka vastustaja seisukohad. Üldjuhul, kui kaebust menetlusse ei võeta ja lahendatakse EÕK taotlust, on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et vastustaja või kolmanda isiku menetluskulusid ei pea kaebaja hüvitama, so kaebuse tagastamise korral. Kaebusest loobumise korral rakendub HKMS § 108 lg 7.

Varasema kohtupraktika kohaselt on Riigikohtu Halduskolleegium rõhutanud, et väljamõistmisele kuuluvad kantud kohtukulud (näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, - RT III 2002, 30, 330). Käesolevalt nähtub, et kulude kantuses muu isiku poolt advokaadibüroole vaidlust ei ole, kuna advokaadibüroo on 05.07.13 arve nr 131518 alusel palunud tasuda õigusabikulud Inseneribüroo Steiger OÜ-l ja viimane ongi maksekorralduse nr 8700 alusel arve tasunud 28.08.13.a. Kaebuse esitaja on õigustatult viidanud, et õigusabikulu väljamõistmine on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud, ning on tuvastatud, et kaebajal on kohustus õigusabikulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada. Kaebaja viidatud RK HK lahendis nr 3-3-1-35-13 p 30 on viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsustele kohtuasjades nr 3-3-1-47-12(p 31), 3-3-1-23-10 (p 18) ja 3-3-1-28-03 (p 9). Kohtuasjas nr 3-3-1-23-10 märkis kõrgem kohus, et „Kuna I. Annus ei ole Riigikohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal on kohustus OÜ-le Arenduskeskus kassatsiooniastmes kantud kulud hüvitada, tuleb I. Annuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata“. Käesolevas haldusasjas on M.Triipan kinnitanud, et ta esindab OÜ Moreen haldusasjas nr 3-13-1159 ning OÜ Moreen esindajana on M.Triipan esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse ja dokumendid. Taotluse kohaselt on OÜ Moreen kandnud menetluskulud õigusabile summas 1 440 eurot (koos käibemaksuga), kuid arve tasumisel on siiski märgitud, et õigusabi osutati Inseneribüroo Steiger OÜ-le (arveldusperiood juuni 2013) ja lisaarvel on märgitud, et õigusabi osutati R.S. kaebuses. Tööde loetelus on märgitud R.S. kaebusega tutvumine, menetlusdokumendi ettevalmistamine, vastus esialgse õiguskaitse taotlusele, kommunikatsioon. Iseenesest on õige kaebaja märkus, et nendest andmetest ei selgu, kuipalju mingi tegevuse jaoks kulus aega või milline oli tehtud töötasu tariif, kuna arvel on näidatud vaid andmed arveldusperioodi kohta „juuni 2013.a.“ ja märgitud vaid kogusumma koos käibemaksuga.

Samas tuleb kohtul nõustuda, et kolmas isik ei olnud esitanud selgitust või dokumente sellest, miks Inseneribüroo Steiger OÜ vajas õigusabi R.S. kaebuses, kui märgitud büroo ei ole menetlusosaline, samuti ei nähtunud, et OÜ Moreen peaks tasutud arve hüvitama ja et ta seda tegi. Menetlusosalisel on õigus nõuda osutatud õigusabi kulutuste hüvitamise taotlus ja kuidagi ei ole aimatav, et antud juhul kolmas isik peaks tasuma Steiger OÜ-le õigusabile kulunud summad. Seega ei saaks kohus väidetult kolmanda isiku tehtud kulutustena hüvitada 1440 eurot nende dokumentide alusel.

Peale kaebuse esitaja seisukohti ja M.Triipan esitatud dokumente on kohtule saabunud veel ka OÜ Moreen esindaja uus seisukoht, milles teatatakse, et OÜ Inseneribüroo Steiger nõustas kolmandat isikut maavara kaevandamisloa taotlemisel ning aitas esmaselt ka õigusteenuse korraldamisel. Menetluskulud on kantud ja kulude suurus on mõistlik ja kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega oli esitatud tähtaegsust puudutavad seisukohad võimalikult varases etapis (tlk104 M.Triipan selgitus). Sellele on lisatud kinnitus J. M.lt OÜ-st Moreen, milles märgitakse, et OÜ Moreen ja Inseneribüroo Steiger OÜ on kokkuleppest tulenevalt palunud advokaadibürool esitada arve õigusabi eest esialgu Steiger OÜ-le, kes arve alusel ka tasus. OÜ Moreen on vastavad summad Inseneribüroo Steiger OÜ-le tasunud ( tlk 107).

3-13-1159

Kohtule ei ole lisatud tõendeid, mille alusel kontrollida, kas OÜ Moreen on tegelikkuses need summad tasunud ja kuna kohus saab arvestada vaid kantud kulutusi, siis jääb kohus endiselt seisukohale, et kulutuste kandmine kolmanda isiku poolt ei ole tõendatud. Kohus siinkohal täpsustab, et varasema kohtupraktika kohaselt on Riigikohtu Halduskolleegium rõhutanud, et väljamõistmisele kuuluvad kantud kohtukulud ja sellisest tõlgendusest HKMS nõuete täitmisel ei ole loobutud. See aga tähendab, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest, mil pole oluline, kas õigusabi eest on juba tasutud või mitte, on halduskohtumenetluses nõudeks, et kohtukulud oleks tasutud.

Seega ei peeta haldusasjades võimalikuks kohtukulude väljamõistmist, kui kohtukulusid pole reaalselt kantud ( Vt RK HK lahend 3-3-1-28-03), mistõttu tuli kolmandal isikul esitada kohtule tõendid, et OÜ Moreen on tasunud kohtukulud ehk juhul, kui algselt tasus need muu isik, siis tuli OÜ-l Moreen esitada tõendid, et ta on tasunud Inseneribüroo Steiger OÜ-le, see tähendabki nõude täitmist, et kohus saaks välja mõista üksnes reaalselt kantud kolmanda isiku menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist.

Käesolevalt nähtub, justkui kinnitaks OÜ Moreen kulutuste tegemist, kuna ta märgib, et tasus OÜ-le Steiger, ent siinkohal kohus leiab, et ei piisa üksnes sellisest kinnitusest ja kohus ei saa tegelikult kontrollida, kas kulutused on reaalselt kantud. Võimalik, et kolmas isik siiski leiab, et tal on kohustused tekkinud ja ta siiski eksib kinnitust andes, pidades silma kohustuse tekkimist, vastupidiselt esitaks ta kohtule kulutuste kandmist kinnitavad dokumendid, mis eeldatult peavad tal olemas olema, kui ta tegi reaalselt ülekande ning selliste dokumentide esitamine ei ole seotud ülemääraste kulutustega.

Kohtule teadmata põhjusel ei ole aga kolmas isik neid tõendeid esitanud, mis kinnitaks konkreetsel ajal ja tegelikkuses kulutuste kandmist. Kohus ei saa kontrollida, kas reaalselt on selline tasumine toimunud või millal see toimus ning missuguses summas tegelikult tasumine toimus. Kohus viitab siinkohal RK HK lahendile 05.02.09.a. nr 3-3-1-89-08, milles selgitatakse, miks isegi advokaadibüroo kinnitus selle kohta, et arved tasuti, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust ja et seda ei tõendaks kinnitus arve olemasolust.

Õigusabi tasumist saaks ja peaks tõendama nt kassa sissetuleku order, pangakonto väljavõte vms. Kohtupraktika muutumatusest selles osas nimetab ära Riigikohtu HK lahend 14.05.12. nr 3-3-1-12-

12. Riigikohus märgib lisaks, et käesolevalt on seadusandja viinud sisse HKMS-i ka § 109 lg 5, mis ei välista kulutuste hüvitamist, kui selle kannab muu isik. Seega ei näe kohus ka käesolevalt võimalust taganeda nõudest, et tõendada tuleb menetluskulude kantus ning käesoleva kohus leiab, et kantuse tähendus ei muutu ka siis, kui kulutused tasub muu isik. Mingit arvet, mis oleks esitatud OÜ Moreen vastu Inseneribüroo Steiger OÜ poolt ja mida viimane võis tasunud olla, kohtule ei esitatud ja seega ei saa kohtule hilisemalt esitatud kinnituse alusel kohus kuidagi väita, et kolmas isik kandis reaalselt kulutusi ning et see on tõendatud.

Kuna menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud ning Riigikohtu lahenditest tuleneb ka see, et advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend ning õigusabikulusid ei saa välja mõista, kui on esitatud üksnes esindaja arve, sest see ei tõenda kulude reaalset kandmist, siis ka käesolevalt peaks õigusabikulude tasumist tõendama nt kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega (vt lahend nr 3-3-1-94-08). Kohtul aga ei ole olemas dokumente sellest, et OÜ Inseneribüroo Steiger on osutanud lepingulist abi OÜ-le Moreen varasemalt või nüüd ja selliselt on pooled seotud lepinguliste kohustustega ning et OÜ Moreen on ka tegelikkuses juba tasunud OÜ-le Inseneribüroo Steiger mingi konkreetse summa, samas ei nähtu takistust, miks neid dokumente, mis kulutuste kandmist tõendaksid, ei ole esitatud.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga ka selles, et enne kaebuse menetlusse võtmist kolmanda isiku poolt kantud menetluskulude (nt seisukoha esitamine esialgse õiguskaitse taotlusele) väljamõistmine

3-13-1159

kaebajalt ei oleks põhjendatud ja kontrollitav ka seetõttu, et kohus ei saaks kontrollida esitatud dokumentide alusel mingile nimetatud konkreetsele tööle tehtud kulutusi, neist ei nähtu ei ajaühikut ega ka kokkulepitud töö tariifi ja kohus ei pea ise hakkama isiku nõuet sisustama. Samuti on kohtupraktikas arvestatud ja ka Riigikohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane ning kohus on pidanud seda põhimõtet kohaldatavaks ka kolmanda isiku kasuks väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2007 otsus 3-3-1-12-07, p 22). Arvestades aga, et kolmas isik ei ole endiselt esitanud vajalikke ja piisavaid tõendeid tema enda poolt tehtud kulutuste kantuse osas, siis esineb juba sellest tulenevalt takistus kulude hüvitamiseks, mistõttu OÜ Moreen taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

17. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, mis on vähem kui HKMS § 104 lg 6 p-s 2 sätestatud summa. Seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik