1-12-11262/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. novembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-11262 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär X Kriminaalasi süüdimõistetu Tõnu Luige vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

Tõnu Luik (IK: 36808284221; viibimiskoht: X Vangla)

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu Tõnu Luik temale Pärnu Maakohtu 06. detsembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Määrata, et vangla on kohustatud esitama materjalid Tõnu Luige tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu 06. detsembri 2012. a otsusega tunnistati Tõnu Luik süüdi KarS § 141 lg 1, §

169 ja § 266 lg 1 järgi ning KarS § 63 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS §

65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tõnu Luigele Pärnu Maakohtu 16. jaanuari 2012. a otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 20. juuni 2012. a. Kohtuotsus jõustus 28. detsembril 2012. a.

Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013. a määrusega jäeti Tõnu Luik temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 27. aprillil 2013. a.

Tõnu Luige karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 16. augustil 2014. a.

Tõnu Luike on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Pärnu Linnakohtu 16. jaanuari 1997. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 143 lg 2 p 2, § 1762 ja § 195 lg 2 järgi 3-aastase vabadusekaotusega;

2. Pärnu Maakohtu 24. novembri 1997. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 143 lg 2 p 2 järgi 1-aastase vabadusekaotusega;

3. Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2001. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3, § 203 lg 1 järgi 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega;

4. Pärnu Maakohtu 26. septembri 2003. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 200 lg 2 p 7,

9 järgi 4-aastase vangistusega;

5. Pärnu Maakohtu 01. oktoobri 2003. a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 200 päevamäära suuruse rahalise karistusega;

6. Pärnu Maakohtu 24. oktoobri 2005. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 118 p 1 järgi 4-aastase vangistusega, mis liideti KarS § 65 lg 1 järgi varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust;

7. Tartu Maakohtu 20. juuni 2006. a otsusega KarS § 330 järgi 3 aasta 2 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistusega;

8. Tartu Maakohtu 14. juuni 2011. a otsusega KarS § 424 järgi 8-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, samuti kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks;

9. Pärnu Maakohtu 16. jaanuar 2012. a otsusega KarS § 424, § 329, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 järgi, kohaldades ka KarS § 65 lg 1 ja 2, 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 844 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud, samuti kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 kuuks;

10. Pärnu Maakohtu 12. aprilli 2012. a otsusega KarS § 424 järgi 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks mõisteti 97 päevamäära.

Tõnu Luike on korduvalt karistatud ka väärtegude eest.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Tõnu Luigel uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Seksuaalja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähisuhted, kindel elukoht ning võimalus asuda tööle. Samas elab süüdimõistetu vabastamisjärgse elukoha läheduses ka tema kuriteos kannatanu, mistõttu ei ole nende edasised kokkupuuted välistatud. Oluliseks riskiteguriks on süüdimõistetu puhul alkoholi tarvitamine.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Tõnu Luik kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vangistus on teda mõtlema pannud, ta on mõistnud oma väärkäitumist ja alkoholi rolli selles ning on motiveeritud elama edaspidiselt seadusekuulekalt.

Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Tõnu Luige tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Tõnu Luik on 11 korral kuritegude eest karistatud, katseajal on toime pannud kuriteod, uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendid kõrged.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on Tõnu Luik ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tõnu Luige puhul on positiivne vangistuses sotsiaalabiprogrammi „X läbimine, alkoholi tarvitamiskäitumise teemalisel vestlusel ja tööhõives osalemine ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti on tal vabaduses olemas toetavad lähisuhted, töötamise võimalus ja kindel elukoht. Samas tuleb arvestada seda, et vastav elukoht asub tema kuriteos kannatanu läheduses, mistõttu võib vastav asjaolu kujutada endast ka riskitegurit. Lisaks tuleb arvestada seda, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba üheteistkümnel korral. Ta on korduvalt kandnud reaalset vangistust, temale mõistetud karistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja üldkasuliku tööga asendatud ning samuti on talle mõistetud rahalist karistust, kuid nimetatud karistustest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul toime pandud üldkasuliku töö ajal ja samuti esines tal materjalidest nähtuvalt probleeme üldkasuliku töö tegemisega kaasneva registreerimiskohustuse täitmisega. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud ning senini ei ole ta tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud.

Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime eriliigilisi kuritegusid, mistõttu võib öelda, et tema kuritegelik tegevus on olnud laiahaardeline ja oma käitumisega kujutab ta endast potentsiaalset ohtu kogu ühiskonnale. Seega tuleb tema ennetähtaegset vabastamist kaaluda erilise põhjalikkusega. On alust arvata, et peamiselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist on mõjutanud alkoholi tarvitamine, millega seonduvaid probleeme on süüdimõistetu ka ise tunnistanud. Kuigi vangistuses on süüdimõistetu läbinud sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi ning kohtuistungil väljendas valmisolekut vabaduses alkoholist loobumiseks, siis ei ole kohtul praeguseks siiski veel tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid vajalikul määral maandatud ja karistuse eesmärgid täidetud.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub Tõnu Luik` puhul uue kuriteo toimepanemise kõrged riskiprotsendid: vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 47%, seksuaal-ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62%. Tartu Vangla ei toeta Tõnu Luik`e tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samuti ka Lõuna Ringkonnaprokuratuur on Tõnu Luik` e vanglast vabastamisele vastu. Arvestades Tõnu Luik` korduvat karistatust, ei ole kohus veendunud, et Tõnu Luik puhul on karistus praegu täitnud oma eesmärgi ning on põhjendatud Tõnu Luik` vanglast ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegselt vanglast vabastamine on kohaldatav isikutele, kes ei ole korduvalt karistatud ning kelle puhul uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid on madalad. Tõnu Luik ei ole selline isik. Kohus leiab, et süüdimõistetule oleks kasulik viibida vangistuse piiratud tingimustes edasi, et kindlustada alkoholist pikemaajalisema võõrdumise abil juba praeguseks toimunud positiivsete muutuste kinnistumine, tegeleda oma kuriteoriskidega edasi ja tagada seega vabanemiseks paremad võimalused alkoholist hoidumiseks ning õiguskuulekana toimetulekuks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et praegusel ajal oleks Tõnu Luige tingimisi ennetähtaegne vabastamine veel ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat kindlust, et karistuse eesmärgid oleksid tema puhul täidetud ja kuriteoriskid vajalikul määral maandatud. Samas aga leiab kohus, et arvestades süüdimõistetu suhtes juba praeguseks esinevaid positiivseid asjaolusid on põhjendatud anda talle uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kuue kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul on süüdimõistetul võimalus oma kuriteoriskidega edasi tegeleda ja kinnistada tekkinud positiivseid hoiakuid, et kindlustada vabanemiseks paremad võimalused õiguskuulekana hakkamasaamiseks ja alkoholist hoidumiseks.

Kohtunik