1-13-9403/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. novembril 2013, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-9403 Kohtunik Tõlk Leo Kunman Anneli Helmann Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik Kriminaalasi J.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 1,4,8 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Kasesalu Süüdistatav

Nimi:

J.P

Eluvõi asukoht ja aadress: registreeritud elukoht XXX, menetleja loal XXX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Kodakondsus:

määratlemata

Haridus:

põhiharidus

Emakeel:

vene keel

Töökoht või õppeasutus: ei tööta

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 10-l korral, viimati 18.04.2013 Harju Maakohtu otsusega 1-13-2154 KarS § 202 lg 2 p

2 järgi 9 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistetud karistus 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 1 rakendamisega katseajaga 1 aastat 6 kuud (jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2013 otsusega nr 1-13- 2154).

Tõkend: 09.04.2013-11.04.2013 peeti kahtlustatavana kinni, s.o 3 (kolm) päeva. 11.04.2013 kohaldati tõkendit - elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

Vladimir Sadekov

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J.P KarS § 199 lg 2 p 1,4,8 järgi ja karistada vangistusega 1(üks) aasta.

2. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugedes 12.04.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks antud raskeimaga karistusega,mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.04.2013-11.04.2013, s.o (kolm) päeva, seega kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

4. J.P suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel asendada tõkendiga vahistamine kuni karistuse kandmisele asumiseni, siis tühistada.

5. VÕS § 1043, KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista J.P-lt kannatanu

XXX kasuks 300 eurot (XXX,telefon XXX).

6. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel välja mõista J.P-lt menetluskulud:

- Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 480 eurot.

- Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 244,08eurot

- Ekspertiisikulu DNA ekspertiisi eest 855 eurot (Ekspertiisiakt nr 13E-GE0420).

- Ekspertiisikulu lõhkeaineekspertiisi eest 81 eurot (Ekspertiisiakt nr 13E-AL0008).

- Ekspertiisikulu lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi eest 430 eurot (Ekspertiisiakt nr 13E-PL0006).

- Ekspertiisikulu jälje ekspertiisi eest 314 eurot (Ekspertiisiakt nr 13E-TJ0029).

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-9403, J.P ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

Asitõendid:

Valget värvi paberitükk, musta värvi poolsaapad, 46 jahipüssipadrunit kaliibriga 12 ja 16 (on antud hoiule Kaitsepolitseiameti asitõendite laosse) kuuluvad kui väärtuseta asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Kohtuotsuse põhiosa

SÜÜDISTUS

J.P süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 08.04.2013 isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisenes XXX elukohas XXX, Tallinn asuvasse piiramata sissepääsuga kuuri ja kuuri kaudu ukseluku ja ukse lõhkumise teel garaaži, kust omastas XXX kuuluvad esemed: musta värvi raamiga naiste jalgratta Classic maksumusega 150.-eurot ja kollast värvi spordikoti kirjetega

„Buster Sport Equipment“ rahalise väärtuseta. Varguse eesmärgil toimepandud lõhkumisega põhjustas ta kahju 150,00 €. Samuti leidis ja omastas J.P garaažist ebaseaduslikult XXX

25.01.2009.a surnud abikaasa XXX kuulunud lõhkeaine trotüüli 203,1 grammise klotsi, ning

ja viiskümmend kolm (53) jahipüssipadrunit, neist kuusteist (16) padrunit kaliibriga 12 ja kolmkümmend seitse (37) padrunit kaliibriga 16, s.o relvaseaduse § 19 lg 3 mõistes

. J.P hoidis lõhkeaine trotüüli 203,1 grammist klotsi, oma

elukohas aadressil Tallinn XXX asuvas korteris kuni 09.04.2013, mil ta selle vabatahtlikult politseiametnikule üle andis. 10.04.2013 andis J.P tema elukohas XXX, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus kaitsepolitseiametnikele välja 53 jahipüssipadrunit. Vargusega tekitas J.P XXX varalist kahju kokku 300 euro suuruses summas. Seega pani J.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja kui teo objektiks on laskemoon ja lõhkeaine ning see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega s.o. KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 8 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav J.P ning tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudis kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus leiab, et süüdistatava J.P poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et J.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg

3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et J.P esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude (ekspertiisikulude, kaitsjatasu ning sundraha) osas

KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata J.P-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks järgneva otsustuse, et valget värvi paberitükk, musta värvi poolsaapad, 46 jahipüssipadrunit kaliibriga 12 ja 16 kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel.

Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 180 lg 1,3, § 175 lg 1 p 3,4,9, § 126 lg 3 p 4,KarS §

66 lg.1,3.

Leo Kunman Kohtunik