2-13-27204/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

08. november 2013, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-27204 Tsiviilasi M.M. hagi A.V. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 251.09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.M., isikukood x, hageja seaduslik esindaja K.V., isikukood x, elukoht x, e-post x Kostja: A.V., isikukood x, elukoht x, e-post x Kohtuistungi toimumise aeg

30. oktoober 2013.a RESOLUTSIOON:

Jätta rahuldamata M.M.i hagi A.V. vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Sisulised asjaolud ja poolte väited M.M. esitas Pärnu Maakohtusse hagiavalduse A.V. vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt on M.M.i vanemateks K.V. ja A.M.. A.M.-lt on Pärnu Maakohtu 11.02.2011.a otsusega tsiviilasjas nr x välja mõistetud elatusraha M.M.i kasuks alates 01.01.2010.a 139.01 eurot kuus kuni M.M.i täisealiseks saamiseni s.o. xx xx xxxx.a. Kuna M.M.i isa A.M. ei ole täitnud talle 11.02.2011.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr x määratud elatise täitmise nõuet, siis pöördus hageja kohtusse, et nõuda täitmist vanavanemalt A.V.lt. Lapse isaga ei ole võimalik kontakti

Tsiviilasi nr 2-13-27204

2 (3)

saada, oma alalises elukohas ta ei viibi ja puuduvad täielikult andmed tema elukäigu kohta. A.M.ilt võla sissenõue on edasi antud kohtutäiturile, kuid see ei ole tulemust andnud. M.M.i teine vanavanem V.R. on surnud. Avaldusele on lisatud pangakonto väljavõtted, millest on näha, et lapse isalt ei ole mingeid laekumisi toimunud, samuti kinnitatakse hagiavalduses, et ka kuidagi teistmoodi ei ole A.M. last toetanud.

Kostja seisukohad Kostja kohtule esitatud vastuses teatab, et ei pea õigeks temale esitatud elatise nõuet ning leiab, et elatist peaks maksma lapse isa A.M.. Kostja leiab, et ei saa sellist vastutust võtta, et maksab iga kuu, kuid kui saab, siis ikka midagi saaks lapsele anda – asjades rohkem, kui rahas. Kostja esitas kohtule töötasu tõendi. Samuti on kostja 70% ulatuses töövõimetu, mille kohta esitas samuti tõendina Sotsiaalkindlustusameti otsuse. Samuti lisab kostja, et temaga ei ole enne kohtumenetlust asjast räägitud ning abi ei ole temalt samuti kordagi küsitud.

30.10.2013.a toimunud kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja kohtuistungil hagi ei tunnistanud ning oli seisukohal, et kõigepealt peaks lapse isaga kontakti saama ja teda tuleks sundkorras maksma panna. Kostja märkis, et temal ei ole võimalik oma poja eest kohustusi täita - tervis ei võimalda, majanduslik seis ei võimalda. Kostja nõustus sellega, et laps peab oma raha saama ning võimete piirides oli heameelega nõus toetama lapselast, nagu vanavanemad ikka.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja ning tutvunud esitatud hagiavalduse ja asjas kogutud kirjalike tõenditega leidis, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 105 lg 1 kohaselt alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Seega saab vanavanemate ülalpidamiskohustus olla asenduskohustus juhuks, kui lapse vanematelt ei ole võimalik elatist saada. Hageja M.M.i isalt A.M.ilt on Pärnu Maakohtu 11.02.2011.a otsusega tsiviilasjas nr x välja mõistetud elatusraha M.M.i kasuks alates 01.01.2010.a 139.01 eurot kuus kuni M.M.i täisealiseks saamiseni s.o. xx xx xxxx.a. Hagiavaldusest ja esitatud K.V.i pangakonto väljavõtetest (tl 21-25) nähtub, et A.M. ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust lapse M.M.i ees.

PKS § 106 lg 1 kohaselt kui sugulane on PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et PKS § 106 lg 1 sätestatu kehtib, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 1 järgi aga on välistatud, et vanem vabaneks lõikes 1 nimetatud olukorras alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Riigikohus on 19.10.2011.a lahendis nr 3-2-1-75-11 asunud seisukohale, et PKS § 106 lg 2 esimeses lauses on aga kolleegiumi arvates sätestatud lisaalused, millal tekib sugulastel asenduskohustus. Seega tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada nimetatud sätet selliselt, et sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS §

102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või

Tsiviilasi nr 2-13-27204

3 (3)

kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada. Selline tõlgendus on kolleegiumi arvates kooskõlas perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamisõiguse üldise mõttega. Hagiavalduses on märgitud, et hageja seaduslikul esindajal ei ole õnnestunud A.M.iga kontakti saada ning ka kohtuistungil kinnitas hageja, et ei tea A.M.i elukohta. Lisaks märgib ülalviidatud Riigikohtu lahendis kohus, et eelkõige tekib vanavanemal selle sätte (PKS § 106 lg 2) alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. Käesoleval juhul on lapse isalt välja mõistetud elatis ning nähtub, et A.M. ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust lapse M.M.i ees. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostjal võib PKS § 106 lg 2 kohaselt tekkida ülalpidamiskohustus hageja M.M.i suhtes.

Edasi peab kohus hindama, kas käesolevas asjas esinevad ülalpidamiskohustusest vabastamise alused PKS § 102 mõistes. Nagu juba varem märgitud, siis PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Siin juures ei kohaldu PKS § 102 lg 2, kuna kostja on lapse vanavanem, mitte vanem. Seega tuleb hinnata kohtul, kas kostja varaline seisund võimaldab anda hagejale ülalpidamist.

Kostja on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse, mille kohaselt on kostja 70% ulatuses püsivalt töövõimetu. Püsiva töövõimetuse kestvuseks on märgitud 30.09.2012 – 30.09.2013.a (tl 45). Kohtule 06.10.2013.a esitatud vastuses on märgitud, et kostja loodab ka peale komisjoni otsust saada vähemalt 50% töövõimetust (tl 56). Kostja töötab osalise koormusega (0,8) ning kohtule esitatud töötasu tõendi kohaselt saab kostja igakuiselt töötasu netos 358 eurot (tl 44). Igakuised väljaminekud on üür, ravimid, igapäevased kulutused. Lisaks korterikulud, mis esitatud tõendite kohaselt jaanuaris 2013 oli 126.63 eurot (tl 47) ja juunis 2013 oli 94.56 eurot (tl 46). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja ei ole, arvestades tema kohustusi ja varalist seisundit, võimeline andma ülalpidamist hagejale.

Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata M.M.i hagi A.V. vastu elatise nõudes.

Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik