4-13-6779/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2013 kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-13-6779 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 17.10.2013 Väärteoasi

Z.A teoasi Liiklusseaduse väär §224 lg.2 järgi

Menetlusalune isik Z.A

sünd. xxx, isikukood

xxx, kodakondsuseta, ukoht xxx, xxx el töökoht Kohtuvälise menetleja esindaja Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri

ülemkonstaabel Juhindudes Väärteomenetluse seadust §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 iku lg.1 p.1, §111, §113, §137 §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205

, , maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Z.A j

Liiklusseaduse §224 lg.2 ärgi ning mõista karistuseks 15 (viisteist a aresti. ) päev

Karistusseadustiku §66 lg.1, 3 alusel määrata, et arest 15 (viisteist päeva tuleb

)

Z.A avahetustel alates kohtuotsuse ära kanda järjestikustel nädal jõustumisest.

Arvata Z.A karistuse hulka tema kinnipidamine alates 15.10.2013 kell

22.34 kuni vabastamiseni.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 alusel kohaldada Z.A-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 7 (seitse) kuud.

Liiklusseaduse §127 alusel on Z.A kohustatud viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooni

õigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15

päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tvuda alates 11.11.2013. õimalik tu

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik xx xx koostas 15.10.2013 väärteoprotokolli nr. AB 1255561 Z.A kohta selles, et viimane juhtis

15.10.2013 kell 22.33 Idaxxx Virumaal Jõhvi linnas maja juures mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARDM 0070 mõõdeti -

juhi väljahingatavas õhus alkoholisisal 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus dus 0,56 +/- 0,51 mg/l. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem, kui Liiklusseaduse §69 lg.5 lubatud piirmäär.

Sellega rikkus Z.A Liiklusseaduse §69 lg.5 ja pani toime väärteo Liikluss

eaduse §224 lg.2 järgi.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 16.10.2013 määrusega saadeti eelnimetatud väärteoasja materjalid läbivaatamiseks maakohtule. Kohtualluvusse saatmise määruse kohaselt on Z.A toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi. Oma vastutustundetu teoga seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Isik juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ta ei olnud suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele esinevatele olukordadele täie mõistusega ja kainelt reageerima. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellistesse õiguserikkumistesse ning andma selge signaali, et sellised õiguserikkumised saavad karmilt karistatud. Peamisteks rasketeks liiklusõnnetuse põhjusteks on just sõidukijuhtide poolt alkoholi mõju all sõidukijuhtimine. Isikut on ka varem

(06.08/.2013) karistatud samalaadse õiguserikkumise toimepanemise eest rahatrahviga

600 €, rahatrahv on tasumata. Määratud karistus ei ole suutnud täita oma eesmärki mõjutamaks isikut seadusekuulekalt käituma. Isik on suhtunud sellisesse karistusse kergekäeliselt ning ükskõikselt ning ei teinud järeldusi.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades toimepandud teo tõsidust ja ohtlikkust, ei ole karistuseks rahatrahvi määramine otstarbekas ning piisavalt mõjuv karistus isikule, kes ületab mootorsõidukit juhtides lubatud alkoholi piirmäära, seades sellega reaalsesse ohtu teised liiklejad. Aresti mõistmine võib aga isikut mõjutada edaspidi seadusekuulekalt käituma.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova samale seisukohale ja palus mõista Z.A-le karistuseks arest 20 päeva ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.

Menetlusalune isik Z.A kahetses maakohtu istungil tehtut ja palus teda karistada minimaalse karistusega, kuna ta töötab. Menetlusalune isik nõustus kohtuvälise menetleja poolt nõutud karistusega, kuid palus võimalust kanda arest ära puhkepäevadel.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti mõistmiseks on põhjendatud.

Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Z.A suhtes on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §224 lg.2 rikkumise kohta.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,25 0,74 milligrammi. –

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas Z.A juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse kohaselt ja missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus.

Vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse §7-24 lg.1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast 15.10.2013 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga (lk 7), on alkoholijoove Z.A tuvastatud 15.10.2013 kell 22.33 indikaatorvahendiga

Lion 500 (nr.38432-A391, näit 0,77 mg/l) ja tõendusliku alkomeetriga Dräger

Alcotest 7110 EST (nr.ARDM-0070, lõplik näit 0,51 mg/l). Samast protokollist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikul taotlusi ei olnud ja protokollile on ta alla kirjutanud.

Maakohus leiab, et eeltooduga, samuti menetlusaluse isiku enda kinnitusega maakohtu istungil selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, on tõendatud, et Z.A juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ületades seejuures lubatud alkoholipiirmäära. Alkoholijoove käesolevas asjas on kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt to

ime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule aresti

20 päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist üle keskmise sanktsiooni määra.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Z.A süü

Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinjuures kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga.

Käesoleva asja m usregistri väljavõttest (lk 10) nähtub, et aterjalides olevast Karist

Z.A on . Muuhulgas on teda

kahel korral karistatud väärteokorras

06.08.2013 karistatud samuti Liiklusseaduse §224 lg.2 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Mõlemal korral määrati väärtegude eest karistuseks rahatrahv, millest ühe ka ära tasunud. on menetlusalune isik Teine rahatrahv on tasumata. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruses tooduga selles osas, et seega ei avalda rahatrahvide määramine menetlusalusele isikule mingit mõju, ta tasub rahatrahvi ära ja jätkab väärtegude toimepanemist.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades käesolevas asjas menetletava väärteo sisu väärteokorras , varasemat karistatust , asjaolu, et eelmisel korral karistati teda samalaadilise väärteo toimepanemise eest alles augustis 2013 ning süü tunnistamist ja kahetsust, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikul , s. e karistuseks arest keskmises määras o. 15 päeva. Kohtuvälise

menetleja esindaja alusei ei pea maakohus d aresti mõistmiseks suuremas määras

põhjendatuiks.

Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.1 võib kohus aresti mõistmisel süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.3 ei tohi ositi ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat.

Menetlusalune isik taotles maakohtu istungil aresti kandmise võimaldamist osade kaupa puhkepäevadel, põhjendades seda asjaoluga, et ta töötab ja aresti kandmisel tööpäevadel kaotab ta töökoha.

Maakohus peab neid põhjendusi arvestatavateks ja määrab, et arest 15 päeva tuleb Z.A ära kanda ositi järjestikustel nädalavahetustel alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka.

Eeltoodu alusel tuleb Z.A-le mõistetud aresti 15 päeva hulka arvata tema kinnipidamine alates 15.10.2013 kell 22.34 kuni tema vabastamiseni.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas asjas taotles kohtuvälise sena juhtimisõiguse

menetleja lisakaristu äravõtmist tähtajaga 7 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate väärtegude arvu, kui seda, et ka varasemalt on menetlusalune isik toime pannud samaliigilisi väärtegusid.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule ühe varasema väär teo

eest määratud rahatrahv Samas jä menetlusaluse isiku poolt tasutud. tkas ta

väärtegude toimepanemist ja pani suhteliselt lühikese aja jooksul toime kaks samalaadset väärtegu Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi. Seega üksnes rahatrahvi määramine karistusena menetlusalust isikut vajalikul määral tagasi ei hoia ja ta jätkab väärtegude, s.h. samaliigiliste, toimepanemist. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Põhjendatud on ka kohtuvälise menetleja esindaja poolt nimetatud

7 kuud. Tegemist ei ole maksimaalse lisakaristuse kohaldamise tähtaeg –

tähtajaga, vaid keskmise määraga. Minimaalse tähtaja kohaldamine ei ole seoses varasemate rikkumiste ja analoogse karistus ega põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik