1-13-9958/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

06. november 2013 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-13-9958 riik I.J versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Kadi Aavik Prokurör Merike Tikk Süüdistatav I.J

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; töötab ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada I.J (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista

talle rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.

640 (kuussada nelikümmend) o

eurot

66 lg I.J-ile ; KarS §

1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kui 64 (kuuskümmend neli) eurot järgmiselt: 1) alates 20

13 a detsembrikuust igakuise rahalise karistuse osa 64.- euro tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30

-s

kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna I.J-ile datud elukohast ; tühistada tõkendina kohal lahkumise keeld. Muud otsustused

2.1. I.J-ilt kriminaalmenetluse kulud 528 (viissada välja mõista

kakskümmend

kaheksa) eurot e tasumine ositi 1 aasta jooksul ; määrata kriminaalmenetluse kulud

järgmiselt: 1) alates 2013. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 44 a (neljakümne

nelja) euro tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2. hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendiks olev sõrgkang, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. Selgitused kohtuotsusele

3.1 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses

ja talle kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta;

3.2 kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooni asutamise õiguse k soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsu -de 383 sest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.4 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.5 ositi täitmiseks määratud rahali e karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses n

kohtutäiturile täitmisele pööramise süüdimõistetu on ks ei saadeta, kui ositi tasumiseks

määratud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitus ositi ena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-13-9958 ; “)

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud ummad tähtaegselt tasunud rahas Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viite ositi tasumine number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu asjas nr 1-13-9958

“).

ASJAOLUDE

KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt valdaja tahte vastaselt võõrasse on I.J toime pannud

hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omades karistatust omavolilise sissetungimise eest, 30. märtsi 2013. a päeval tungis ebaseaduslikult ja valdaja T.E tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx kinnistul asuvasse aita, põhjustades ukseluku lõhkumisega kahju 24 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi

266 lg 2 p 1 ja karistamises rahalise karistusega

200 päevamäära, s.o 640 eurot (päevamäära aluseks võetud I.J 2012. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 64.- eurot kuus.

3. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § ; § 180 § 188) - 179), 2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine - ning 3. jaos (Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192). -

3.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis Kr ) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 MS § 179 (Sundraha

palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

10. jaanuar 2013

määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu Töötasu alammäära kehtestamine alammääraks 320 € kuus. 3.

2. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti

Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse -

kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasneva kord te kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos

hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.3.

Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud I.J-i hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48.- eurot. 3.4

. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi ohtu - tamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral

) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures

arvestatakse KrMS § ) sätestatud -s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine erandeid.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt m määrates arvestab kohus süüdimõistetu enetluskulusid

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käiva ks kohustuseks. Arvestatud

menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Süüdimõistetu majanduslikku olukorda arvestades määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Toomas Lillsaar

Kohtunik