2-10-8592/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(10)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-10-8592 Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2013. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal

Kohtuasi X Xi avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse elukoha otsustusõiguse üleandmiseks isale X Xa avaldus lapse elukoha osas otsustusõiguse andmiseks emale

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. juuni 2013. a. määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi ja X Xa määruskaebused Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja X X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx)

Avaldaja X Xa (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Natalja Santaševa

Puudutatud isik X X (isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv. Helen Tomberg

X Xa (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2(10) RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 26. juuni 2013. a. määrus X Xi avalduess ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse elukoha otsustusõiguse üleandmiseks isale ning X Xa avalduses lapse elukoha osas otsustusõiguse andmiseks emale jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitajate kanda, v. a. lapsele riigi arvel määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

4. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

20. veebruaril 2010. a. esitas X X Harju Maakohtule hagi X Xa vastu nende abielust sündinud lapse X Xi ülalpidamiseks elatise saamiseks. Samas menetluses esitas X X avalduse lapse suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse elukoha otsustusõiguse üleandmiseks isale. X Xa esitas avalduse lapse elukoha osas otsustusõiguse andmiseks emale.

27. juuni 2013. a. määrusega jättis maakohus elatisehagi läbi vaatamata. Vaidlusaluse 26. märtsi 2013. a. määrusega lahendas maakohus menetlusosaliste vastastikused avaldused, mis puudutavad lapse elukoha otsustusõiguse üleandmist ühele vanemale.

X Xi avaldus

17. juunil 2010. a. Harju Maakohtule esitatud avalduses taotles X X lapse X Xi suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja lapse viibimiskoha otsustamisõiguse üleandmist lapse isale. X Xi ja X Xa abielust sündis 11. augustil 2007. a. Inglismaal poeg X X. Abielu lahutati 2009. aastal, samal aastal pöördus isa koos lapsega Eestisse tagasi. X elab vanemate kirjaliku kokkuleppe alusel isa juures aadressil xxxxxxxxxxx, juba kaks aastat. X Xa on püüdnud lapse elukoha kokkulepet rikkuda ja sisuliselt jõuga viia last Suurbritanniasse. Suurbritanniasse elama asumisel ei oleks lapse heaolu tagatud. X Xa viibimine välisriigis on suure tõenäosusega ajutine, millest tulenevalt ka olemuselt ebastabiilne. Lapse huvides ei ole viibida emaga võõras riigis „seljakotina” kaasas ja elada teadmata elamistingimustes ja kohtades. Lapsevanema ebastabiilne töö ja elukoht loob paratamatult ebastabiilsuse ka lapsele. Kuna X on alles kolmeaastane, siis on ka tervishoiuküsimused eriti olulise tähtsusega. Ilmselgelt on lapse tervishoiuküsimused oluliselt paremini tagatud Eesti Vabariigis kui immigrandi lapsena Suurbritannias. X Xa avaldus lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks ei lähtu lapse huvidest, see ei arvesta lapse väljakujunenud elukeskkonnaga ning selle lõhkumise võimalike tagajärgedega. Puuduvad objektiivsed asjaolud, mis põhjendaksid lapse alalise viibimiskoha muutmise vajalikkust. Vanemad on lapse alalise viibimiskoha osas kirjalikult kokku leppinud ning see kokkulepe ei olnud ajutine, milles võib veenduda kokkuleppe teksti põhjal. Lapse alalise viibimiskoha muutmine ei ole kuidagi põhjendatud asjaoludega, et lapse ema elab ja töötab Inglismaal ning laps vajab ema armastust, hoolt ja hellust. Sama palju vajab laps oma isa armastust, hoolt ja hellust. Samuti vajas laps ema hoolt ja hellust 2009. aastal, kui lapse isa

3(10) pidi last üksi kasvatama. Ema ei ole ka arvestanud, et tegemist on poisslapsega, mistõttu on isa roll lapse kasvatamises iga aastaga üha olulisem. Lapse ema ei ole mitmel aastal lapsega regulaarselt suhelnud ega osalenud tema hooldamisel, seetõttu on alusetud süüdistused, nagu teeks lapse isa suhtlemiseks takistusi. Tõele ei vasta väide, nagu tegeleks lapse kasvatamisega vanaema. Kuna laps ja isa elavad koos vanaemaga, siis arusaadavalt veedab laps aega ka vanaemaga. Sarnaselt veedaks laps aega ema emaga, kui ta oleks Inglismaal. Lapse isal on alates 2011. aasta septembrist üks töökoht Eestis ja vabadel päevadel tegeleb ta lapsega. 2010. aastal maksis ema lapsele elatist üksnes 9000 krooni ulatuses, arvestades elatise miinimummäära on võlgnevus 17.100 krooni. X Xa poolt esitatud tõenditega püütakse kohut eksitada ja näidata, nagu oleks lapse turvalisus ja heaolu Inglismaal tagatud. X Xa ei ole esitanud kohtule töölepingut, mida kohus nõudis, esitatud eluruumi üürilepingu pooleks ei ole lapse ema ja leping on lõppenud, väidetava elukoha fotodel kannab maja teist numbrit (129) kui lepingus (6) ja oma sissetuleku tõenditele on X Xa ise alla kirjutanud. Lapse alalise viibimiskoha muutmine ei tohi olla lapsevanema eksperimenteerimise objektiks, sest kaalul on lapse tervis ja turvaline ning kindlustatud elukeskkond täisväärtuslikuks arenguks. Lapse isa on turvalist ja lapse arenguks vajalikku elukeskkonda pakkunud ja on suuteline pakkuma ning kindlustama seda oma lapsele ka tulevikus. Lapse isal on stabiilne töökoht ja sissetulek. Lapse emale on tagatud võimalus osaleda lapse kasvatamises ajal, kui lapse ema viibib lühiajaliselt Eesti Vabariigis. X X on Eesti Vabariigi kodanik ja lapse arenguks vajalikud meetmed on tagatud ka Eesti Vabariigi ametiasutuste poolt. Eestis on hea haridussüsteem ja lapsele on tagatud kõik võimalused täisväärtuslikuks ja õnnelikuks lapsepõlveks ning tulevikuks laiemalt.

X Xa avaldus X Xa esitas 9. juunil 2011. a. Harju Maakohtule avalduse lapse X Xi elukoha määramise osas otsustusõiguse andmiseks lapse emale. Xi vanemad said tuttavaks Inglismaal ja poeg sündis 11. augustil 2007. a. Inglismaal Cambridge linnas. 2009. aasta juunis sõitis isa koos pojaga Tallinnasse ning nad hakkasid elama isa ema juures. Ema kirjalik nõusolek, et laps elab isa juures, sai antud ainult selleks, et laps saaks käia perearsti juures ning lasteaias. Vanemad leppisid kokku, et laps jääb ajutiselt elama isaga, kuna ema pidi lahutuse tõttu lahendama elukoha vahetamisega seotud küsimusi ning pärast seda võtma poja endaga Inglismaale. Kui ema tuli Eestisse eesmärgiga võtta poeg kaasa, ei lubanud lapse isa ja vanaema poega võtta, samuti tegid nad takistusi lapsega suhtlemiseks. Suhtlemist lapsega rangelt kontrollitakse ja see sõltub täielikult lapse isa emast. Tema otsustab, kui kaua ajaliselt ja kuidas toimub suhtlemine lapsega. Lapse emaga ei peeta nõu last puudutavates küsimustes ja tema soove ei arvestata. Faktiliselt tegelebki lapse kasvatamisega Eestis vanaema, X Xi ema. Tema otsustab kõiki lapse elu puudutavaid küsimusi – arstid, lasteaed jne. Lapse isa väidab, et käib tööl Soomes, kuid mitte kauem kui

10 päeva kuus. Samuti töötab ta väidetavalt firmas Amigo Takso. Töötades kahes töökohas erinevates riikides, ei ole tal võimalik täisväärtuslikult tegelda lapse kasvatamisega. Kui mingil põhjusel vanaema ei saa enam lapsega tegeleda, siis pole selge, kellega ta hakkab olema isa lähetuste ajal. Laste kasvatamise kohustus lasub eelkõige vanematel, mitte vanavanematel. Lubamatu on olukord, kus lapse isa on lapse hoolduse täielikult üle andnud oma emale, aga ise tegeleb oma asjadega. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks X ei võiks elada koos emaga. Laps on vanuses, kus uute tingimustega kohanemine toimub stressivabalt. Väikelapse ja ema vahel on oluline kiindumussuhe ja selle katkemine võib kaasa tuua lapse üldises arengus tõsiseid tagasilööke, mida hiljem on keeruline taastada. X Xal on Inglismaal stabiilne korralik sissetulek ja elukoht, teda hinnatakse tööl ja tal on kõik tingimused lapse kasvatamiseks. Juba 10 aastat elavad Inglismaal ka lapse vanaema ja tädi ning vajadusel on nad valmis aitama lapsega seotud

4(10) küsimustes. Lasteaed, kus laps saab käia, asub ema maja lähedal üle tee. Meditsiinilist teenindust saab laps tasuta. Inglismaa on stabiilse sotsiaalja haridussüsteemiga. Lapse ema omab korteriomandit Eestis. Poeg X on eelisseisundis, kuna ta on sündinud Inglismaa territooriumil ja tal on kõik alused legaalselt elada seal riigis. Lapsel on võimalik saada Briti kodakondsus. Eestis seoses haridusreformiga ei hakka laps õppima oma emakeeles, sest vene koolid lähevad üle õppimisele eesti keeles.

Lapsele X Xile määratud esindaja arvamus Lapse määratud esindaja leidis, et lapsel on hea lähedussuhe mõlema vanemaga ja vanemate valmisolek lapse kasvatamiseks on võrdne. Samas teostab Eestis lapse isikuhooldust vanaema, kes lapse igapäevase elukorraldusega tegeleb. Seni on igapäevast emotsionaalset lähedust lapsele pakkunud isa ja vanaema, kuid et lapsel kujuneks terviklik maailmapilt, vajab ta ka ema lähedust. Seega tuleks lapse emale anda otsustusõigus lapse elukoha määramise suhtes.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht Eestkosteasutuse esindaja leidis, et mõlemad vanemad suudavad tagada lapse kasvamiseks ja arenemiseks vajaliku keskkonna. Kuna isa X Xi juures elades hoolitseb lapse eest tegelikkuses pigem vanaema, toetab eestkosteasutus ema avalduse rahuldamist.

Puudutatud isikuna kaasatud lapse isapoolse vanaema X Xa seisukoht Kohus kaasas perekonnaseaduse (PkS) § 122 lg. 2 alusel X Xa kui last faktiliselt kasvatava isiku puudutatud isikuna menetlusse. X Xa seisukoht on, et laps peaks kasvama koos isaga Eestis. Lapse eest hoolitsemisega on kogu aeg tegelenud isa, puudutatud isik on vanaemana vahel ainult aidanud.

Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 26. juuni 2013. a määrusega X Xi avalduse rahuldamata ja rahuldas X Xa avalduse. Kohus lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse X Xi suhtes, andes lapse elukoha otsustusõiguse üle X Xale. Lapse esindamise kulud jättis kohus riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda PkS § 137 lõigete 1 - 3 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele, samuti lapse tulevasi elamistingimusi. Menetluse käigus on ilmnenud, et mõlema vanema suhted lapsega on võrdselt head ning lähedased. Mõlemad vanemad on osalenud lapse hooldamises, nii last kasvatades kui ka ülal pidades. Mõlemal vanemal on võrdne soov last kasvatada. Vanemate materiaalsed võimalused on enam-vähem võrdsed. Mõlemad vanemad töötavad, neil on stabiilne sissetulek ja alaline elukoht. Lapse isa koos lapsega elab oma emale kuuluvas korteris ning lapse ema elab üüripinnal. Mõlema vanema elukohad on sotsiaaltöötajate poolt lapsele sobivaks hinnatud. Lapse vanematel on ka võrdne lapsele pakutav sotsiaalvõrgustik. Lapse isa elab ühes korteris koos oma emaga, kes aitab lapse eest hoolitseda. Lapse ema elukoha läheduses elavad lapse emapoolne vanaema ning ema õde. Mõlema vanema puhul on võrdne ka asjaolu, et kummalgi on uus elukaaslane. Vanemal uue suhte olemasolu või puudumine ei saa olla määravaks lapse elukoha küsimuses, kuna vanemate uute suhete tekkimised ja lõppemised ei

5(10) ole ettenähtavad. Kummagi vanema lapsele pakutav haridus on võrdne. Isa juures Tallinnas elades käib laps lasteaias ning Inglismaal ema juures elades käib ta koolis. Mõlemas kohas omandab laps eakohast haridust. Eestis ja Suurbritannias lapsele pakutavate võimaluste võrdlemine ei ole asjakohane, kuna kummaski riigis ei esine selliseid asjaolusid, mis last kuidagi kahjustada võiksid. Lapse eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus ja lapsele määratud advokaat on mõlemad veel 2012. a. oktoobri lõpus asunud seisukohale, et X Xi kasvatamisega Eestis tegeleb põhiliselt tema vanaema.

Eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamustest nähtub, et vanaema viib last lasteaeda ja isa toob, vanaema korraldab lapse söömise ja riiete korrashoiu, käib lapsega arsti juures. Kogutud tõenditest ilmneb, et alates lapse Eestisse elama asumisest juunis 2009. a. kuni 2012. a. on lapse eest isast oluliselt rohkem hoolitsenud lapse isapoolne vanaema. Isa viibis igas kuus väliskomandeeringutes ligi 10 päeva, oli hõivatud tööalaselt ning uue suhtega. Vanaema viis last lasteaeda ja tõi tagasi, käis temaga arstil ja tagas suures osas igapäevast elukorraldust.

X Xi konto väljavõttest ajavahemikus maist 2011. a. kuni märtsini 2012. a. nähtub, et lapse ema X Xa poolt lapse kontole kantud raha on regulaarselt edasi kantud X Xa kontole, mis viitab sellele, et lapsega seotud kulutustega tegeles vanaema. Hilisemalt kogutud tõenditest ilmneb, et isa tegeleb peamiselt ise lapse hooldamise ja kasvatamisega. Isa vahetas töökohta ning praegune töökoht ei näe ette pikki väliskomandeeringuid. Lasteaiast mais 2013. a. väljastatud iseloomustusest nähtub, et last viib lasteaeda ja toob isa. X Xi ja X Xa seletusest nähtub, et poja kasvatamisega tegeleb peamiselt isa.

Samuti nähtub lapse isa ja isapoolse vanaema seletustest, et vanaemal oli võimalik Xi eest hoolitseda, kui ta oli kodune. Käesolevaks ajaks on vanaema tööle asunud ning Xi elu igapäevaselt korraldada pole tal võimalik. Eeltoodust järeldub, et X X on teinud oma elus kohtumenetluse ajal, eelkõige viimase poole aasta jooksul ümberkorraldused, mis võimaldaksid tal lapse eest paremini hoolitseda. Lapse esindaja on oktoobris 2012. a. asunud seisukohale, et kui X Xi avaldus rahuldatakse, muutuks lapse elu oluliselt, kui vanaema hooldus katkeks ning alles vanaemapoolse isikuhoolduse katkemise järel läheks faktiline isikuhooldus üle isale.

X Xa avalduse rahuldamisel läheks faktiline isikuhooldus koheselt üle vanemale, emale. Vanema hooldust tuleb eelistada vanavanema hooldusele. Käesolevaks ajaks on olukord muutunud ja X X teostab ise lapse isikuhooldusõigust. Samas on ilmne, et lapse isa on ise asunud senisest aktiivsemalt lapse eest hoolitsema käimasoleva kohtumenetluse mõjul. Otsustusõiguse määramisel tuleb lähtuda sellest, et lapse isa ja isapoolne vanaema on püüdnud takistada ema ja lapse suhtlemist. Näiteks on vanaema ja isa kooskõlastanud lapsele arsti ajad 13. ja 14. märtsil 2012. a., olles eelnevalt teadlikud, et lapse ema soovib lapsega sel ajal Inglismaale sõita.

Hilisemal kontrollimisel ilmnes, et arstivisiidid ei olnud edasilükkamatud. Samuti on isapoolne vanaema püüdnud takistada ema ja lapse suhtlemist arvuti teel. Vanaema on emale suvel 2011. a. meili teel teatanud, et arsti soovituse tõttu ei tohi X olla arvutis kauem kui 20 minutit. Samal ajal on isapoolne vanaema teatanud emale kavatsusest koos lapsega Venemaale reisida, arvestamata, et ema soovis puhkuse ise lapsega veeta. Isapoolse vanaema suhtlemine lapse emaga on toimunud lapse isa heakskiidul. Eeltoodust nähtub, et lapse isa piirab lapse suhtlemist emaga, mis ei ole lapse huvides.

Lapse ema on jätnud lapse isale tähtaegselt tagastamata vaatamata kohtu esialgse õiguskaitse määrusele, mis kohustas lapse isale tagastama 23. juulil 2012. a. ning mille suhtes lapse isa

26. juuli 2012. a. taotluse alusel algatati lapseröövi menetlus. Rohkem fakte emapoolse lapse hooldusõiguse rikkumise kohta ei ole ilmnenud. Kogutud materjalidest nähtub, et ema on korduvalt ja regulaarselt püüdnud isaga lapse ja enda suhtlemist kooskõlastada selliselt, et viia laps oma elukohta Inglismaal. Lapse isaga lapsega suhtlemise kooskõlastamine on olnud keeruline, lapse isa on emaga suhtlemisest olulisemaks pidanud lasteaias käimist, reise ja arstivisiite. Vanem, kelle juures laps elab, peab toetama lapse suhtlemist teise vanemaga. Takistades ema ja lapse suhtlemist, on lapse isa rikkunud lapse hooldusõigust.

6(10) Laps vajab lähedust mõlema vanemaga. X on seni saanud emaga vähem suhelda kui isaga ning isa on teinud takistusi ema ja lapse suhtlemisel. Seega on lapse huvides anda lapse elukoha otsustusõigus emale.

Määruskaebus X X ja X Xa paluvad määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada X Xi avaldus, kohtukulud jätta X Xa kanda. Maakohus on lahendi tegemisel jätnud tähelepanuta kaebajate taotlused, tõendid ja seletused, mis on soodustanud ebaõige kohtulahendi tegemist. Samuti puuduvad Suurbritannia kompetentsete asutuste arvamused X Xa elamistingimuste ja lapse koolikoha tingimuste kohta. Maakohus on menetlusosaliste seisukohti esitanud eksitavalt ja valikuliselt. On selgusetu, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et X Xa on täitnud lapse ülalpidamiskohustust, kui kohtuvaidluse käigus on tuvastatud, et X Xa ei ole seda nõuetekohaselt täitnud.

On ebaselge, millisele dokumendile tugineb kohus X Xa elukoha osas, väites, et mõlema vanema elukohad on sotsiaaltöötajate poolt sobivateks hinnatud. Kaebajad on korduvalt esitanud taotlusi seoses X Xa elukoha lapsele sobivusega. Kohtumenetluse käigus on X Xa ja tema esindaja esitanud kohtule ebaõigeid andmeid X Xa tegeliku elukoha kohta. X Xa vanaema, kes on viibinud Suurbritannias, on kinnitanud määruskaebuse esitajatele ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaaltöötajale, et sealsed tingimused ei ole lapsele sobivad ning et laps igatseb seal viibides tagasi Eestimaale.

Eksitav on kohtumääruses lasteaia ja kooli tähistamine, mis jätab mulje, et laps on seotud Suurbritannias koolikohustusega. Ebaselge on, millisele dokumentaalsele tõendile kohus tugineb, väites, et laps käib Suurbritannias koolis. Kohtuvaidluse käigus väitis X Xa, et laps oli tema juures kodune. X X on teinud päringuid Suurbritanniasse X Xa poolt esitatud tõendites osutatud asutustesse ja on osutatud telefoninumbritele helistanud, kuid need kas ei toimi või ei võeta vastu ja kirjadele pole vastuseid saadud. Viidates tõendite võltsitusele, on lapse isa teinud kohtule taotluse päringute tegemiseks, aga kohus on jätnud taotlused teadmata põhjustel tähelepanuta.

Kohus on tuginenud kohtulahendi tegemisel valikuliselt 2012. a. oktoobris Lasnamäe Linnaosa Valitsuse olukorda kirjeldavale osale, mitte aga nende tegelikule seisukohale lapse hooldusküsimuse osas. Kohtumenetluse käigus on lapsele määratud advokaat korduvalt muutnud seisukohti, subjektiivselt eelistades Suurbritannia haridustaset ja elamistingimusi. Kohtumäärusest jääb ekslikult mulje, et X X töötas pidevalt välismaal ning et lapsega tegeles isapoolne vanaema. X X viibis komandeeringutes ajutiselt 2011. a. 9 kuu piires, kuu lõikes kokku 6 - 7 päeva. 2011. a. septembri alguses vahetas ta töökohta ning peale seda ei ole määruskaebuse esitaja komandeeringutes kordagi käinud.

Kohtumääruses toodud asjaoludest saab järeldada, et X Xa ei tegelenud samal perioodil lapsega, kuna ta korraldas oma elu Suurbritannias ning lapse isa pidigi korraldama lapse elukäiku ja hooldusõigust. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud süüdistused, et lapse hooldamises võis aidata vajadusel ka isapoolne vanaema. Kohtuvaidluse käigus on tuvastatud, et mõlemal osapoolel on uus perekond ning et lapse isaja emapoolne vanaema aitavad osapooli. Leibkonna puhul ei oma tähtsust konto väljavõte. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud lapse isapoolse vanaema abi ühises leibkonnas elamise korral.

X Xa on pidevalt töötanud ja on olnud kodune üksnes ajutiselt seoses töökoha koondamisega. Kohtu järeldused on vastuolulised, jättes mulje, et lapse isa ei ole justkui varem ise lapse isikuhooldust teostanud. On arusaamatu, millistele tõenditele ja faktilistele asjaoludele tuginedes on lapse esindaja esitanud seisukoha, et „kui X Xi avaldus rahuldatakse, muutuks lapse elu oluliselt, kui vanaema hooldus katkeks ning alles vanaema poolse isikuhoolduse katkemise järel läheks faktiline isikuhooldus üle isale". Kohus on tuvastanud, et lapse isapoolne vanaema käis 2012. a. aastal tööl ja ta ei saanud faktiliselt tegelda lapse isikuhooldusega nii, nagu seda väidab lapse esindaja.

Samuti on ebaselge, kuidas jõudis kohus

7(10) järeldusele, et hooldusküsimustega tegeleb lapse isast rohkem lapse isapoolne vanaema. Kohtumenetluse käigus taotles X X, et kohus küsitleks tunnistajana X X, kuid kohus kaasas X Xa menetlusse hoopis puudutatud isikuna põhjendusega, et vastaspool on väitnud, et lapsega tegeleb väidetavalt lapse isapoolne vanaema. Kohtumäärusest nähtub, et kõik täiendavad tõendid näitavad, et lapse isa tegeleb ise lapse hooldamise ja kasvatamisega. Kohus on lapse hoolduse teostamist kajastanud valikuliste tõendite kaudu, mis ei näita ega tõenda tegelikult lapse eest hoolitsemist.

Näiteks kinnitas X Xa kohtumenetluse käigus, et ajal, mil tema käib tööl, tegeleb lapsega tema ema või tema õde, samal ajal heidetakse X Xile ette, et ajal, mil tema on ajutiselt hõivatud töökohustuste täitmisega, on olnud laps ajutiselt koos isapoolse vanaemaga. Kohus ei ole järelduste tegemisel järginud poolte võrdsuse printsiipi ning järeldused ei ole seostatavad faktiliste asjaoludega ning on subjektiivsed. Jälgitav ei ole, kuidas on jõudnud kohus süüdistavale järeldusele, nagu oleks lapse isa asunud senisest aktiivsemalt lapse eest hoolitsema kohtumenetluse mõjul.

X X on kogu aeg täitnud piisavalt aktiivselt lapse eest hoolitsemise kohustust. Maakohus on määruses jätnud mulje, justkui ei oleks laps kaebajate tegevuse tõttu saanud oma emaga suhelda. 2009. a. jäi laps isa juurde elama põhjusel, et lapse emal olid muud prioriteedid ja et lapse ema seda ise tahtis. 2009. a. kuni 2011. a. ei tundnud X Xa huvi lapse käekäigu vastu ning ei soovinud ise lapsega rohkem suhelda ja ei täitnud ka ülalpidamise kohustust. Seoses elatise nõude esitamisega 2011. a. ilmus lapse ema Eestisse peeti seoses alkoholijoobes avaliku korra rikkumisega politsei poolt kinni ja viidi lennujaamast otse politseiosakonda.

Samal perioodil oli X Xal suitsiidikatse ja talle kutsuti kiirabi. Vaatamata ebastabiilsele käitumisele ei ole kordagi tehtud lapse emale lapsega suhtlemisel piiranguid. Olles ebaadekvaatses seisundis, on lapse ema korduvalt püüdnud last salaja ära viia, mis võib lapsele olla ohtlik. Kohtumäärusest ei nähtu, millistele tõenditele kohus tugineb, väites, et kaebajad on teinud lapse emale takistusi lapsega suhtlemisel. 13. - 14. märtsi 2012. a. arstiajad olid määratud lapsele juba varasemalt. X Xa oli teadlik lapse tervislikust seisundist ja sellest, et laps vajab arsti kontrolli, kuna ta käis samal ajal lapse arstide juures palumas kontrolliajad varasemale ajale tuua.

Kui lapse analüüsid olid juba paremad, siis lubas arst lapsel sõita emaga Suurbritanniasse. Eeltoodust tulenevalt on vale, nagu oleksid määruskaebuse esitajad teinud emale takistusi, sest ema sai lapsega kohtuda ning sõita Suurbritanniasse. Kohtumenetluse käigus teavitas lapse isa kohut ema poolt lapseröövi toimumisest ja Inglismaa Kuningliku Riigikohtu otsusest. X Xal on politseiga olnud konflikte ka varem (vt. kohtule esitatud 17. oktoobri 2011. a. avaldus). Kohus on märkinud lapseröövi asjaolusid üksnes möödaminnes, jättes märkimata muud X Xa rikkumised suhtluskorra osas.

Kohus on jätnud tähelepanuta fakti, et suhtluskorra osas oli pooltel kokkulepe, mida X Xa pidevalt ühepoolselt muutis ning millest oli kohut korduvalt teavitatud. Kohtumenetluse käigus on korduvalt tehtud ettepanekuid lepitusmenetluseks, millest lapse ema ja lapse advokaat keeldusid. Kohus kaasas X Xa menetlusse puudutatud isikuna, kuid ei taganud menetlusosalisele kohtuasja materjalidega tutvumise võimalust ega andnud võimalust esitada omapoolseid seletusi kohtumääruses toodud süüdistuste osas. X Xa osas on kohtu süüdistused üllatavad.

10. oktoobri 2012. a. kohtuistungil väitis lapsele määratud advokaat, et Eestis ei ole eluja õpikeskkond piisavalt turvaline ning seadis kahtluse alla lapse tulevikuväljavaated Eestisse elama jäämise korral. Kohtule esitatud Lastekaitse Liidu ametlik seisukoht Eestis elavate laste võimaluste kohta lükkab eeltoodud seisukoha ümber. Pisa uuringu väljavõttest nähtub, et riikide järjestuses on Eesti õpilaste õpitulemused, võrreldes Suurbritanniaga, paremad. Ravikindlustuse veebilehelt nähtub, et alla 19-aastastele isikutele on ravikindlustus garanteeritud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte ning et kehtib ühtne Euroopa ravikindlustuskaart.

8(10) X X vaidlustab kõik X Xa poolt kohtule esitatud dokumendid, kuna need ei vasta vorminõuetele, on kinnitamata jne. Tööandja Emprise Services Company nimel on dokumendi väljastanud ja koostanud väidetavalt administraator, kelle volitused äriühingu esindamise kohta ei ole tõendatud. Palga suuruse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed ja pangakonto väljavõte. Varasemalt on vaidlustatud X Xa üürileping. Elukoha kohta ebaõigete andmete esitamine on tuvastatud ka Inglismaa Kuningliku Kohtu menetluse käigus. X X käis seoses lapseröövi juhtumiga Inglismaal ja X Xa juures kodus aadressil Dama Court 6 ning on teada, et üürikorterit kasutavad ka kolmandad isikud. Kohtule esitatud elukoha fotod ei ole tehtud üürikorterist. Samuti on X Xa iseloomustus legaliseerimata, nõuetekohaselt kinnitamata, dokumendi allkirjastanud ametniku volituste pädevus tõendamata. Määruskaebuse esitaja taotles, et kohus taotleks X Xa pangakonto väljatrükki, et kontrollida sissetuleku suurust ning kohtuistungil avaldatud väiteid rahalise seisu kohta, s. h. lapse tagasitoomise põhjuste kohta. Ühtlasi taotleb avaldaja, et kohus nõuaks lastearstilt uuesti teavet selle kohta, kes käib lapsega arsti juures, kuna varasem dokument ei kajasta kogu menetluse perioodi. Kohtu abi on vaja ka, et kontrollida The Grove Primary School tõendi väljastamise asjaolusid ning registreerimise tingimusi ja kehtivust. Eelnimetatud dokumendist pole arusaadav allkirjastanud isiku pädevus ning milliste algandmete põhjal andmeid kinnitatakse. Määruskaebuse esitaja on teinud järelpäringuid, kuid pole saanud mingeid vastuseid, mistõttu tõendid ja teave tuleks välja nõuda kohtu kaudu.

Vastused määruskaebusele X Xa, X Xile riigi poolt määratud esindaja ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus vaidlevad määruskaebusele vastu.

Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust vaidlustatud määrust tühistada. Määruskaebus jääb rahuldamata. Asjas puudub vaidlus selle üle, et seni on X Xi vanematel olnud lapse suhtes ühine hooldusõigus. PkS § 118 lg. 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Osundatust nähtub, et ühist hooldusõigust teostavatel vanematel tuleb lapse eest hoolitseda ja temaga seotud asju otsustada omavahelises kooskõlas ja lapse heaolu silmas pidades. Selle eelduseks on, et mõlemad vanemad kooskõlaliselt lapse eest hoolitsevad ning lapsega seotud asju ühiselt ja tulemuslikult arutavad. Asja materjalidest nähtuvalt elavad X Xi vanemad erinevates riikides, isa Eestis ja ema Inglismaal, osapooltel on tekkinud vaidlus lapse elukoha küsimuses ning mõlemad vanemad on esitanud kohtule avalduse anda otsustusõigus lapse elukoha küsimuses üle temale. Ühele vanemale lapse eluja viibimiskoha määramise küsimuses ainuotsustusõiguse andmine puudutab kummagi vanema õigust ja võimalust teostada lapse suhtes isikuhooldusõigust – last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 137 lg. 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Seega tuli maakohtul hinnata vanemate poolt hooldusõiguse teostamist tervikuna. PkS § 123 lõikes 1 on sätestatud põhimõte, et kohus teeb kõiki sama seaduse 10. peatükis („Vanema õigused ja kohustused“) reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

9(10) õigustatud huvi. PkS § 137 lg. 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

Osundatud normidest maakohus lähtuski, hinnates kohtu ette toodud asjaolusid lapse huvidest lähtudes. Kolleegiumi arvates on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et mõlema vanema suhted lapsega on võrdselt head ning lähedased, samuti on võrdsed vanemate materiaalsed võimalused lapse kasvatamiseks ning lapsele pakutavad elamistingimused. Mõlema vanema elukohad on ka sotsiaaltöötajate poolt lapsele sobivaks tunnistatud. Kuivõrd maakohus menetles samaaegselt hooldusõiguse küsimusega ka X Xi hagi X Xa vastu elatise nõudes, on kolleegiumi arvates siiski ennatlik maakohtu seisukoht, et mõlemad vanemad on osalenud lapse ülalpidamises, kuid nimetatud asjaolu ei anna siiski alust vaidlusaluse asja teistsuguseks otsustamiseks.

Lapse elukoha määramise osas otsustusõiguse andmisel lapse emale on maakohus lähtunud ka asjaolust, et lapse isa ja isapoolne vanaema on takistanud ema ja lapse suhtlemist. Määruskaebuse väide, et maakohus on ekslikult järeldanud, et lapse isa ja isapoolne vanaema on takistanud lapse emal lapsega suhelda, on põhjendatud vaid osaliselt. Määruskaebuse esitaja on menetluses tunnistanud, et kuna ta kartis lapse ema poolset lapse salaja äraviimist, siis ei lubanud ta lapse emal täiesti vabalt ja igas olukorras lapsega suhelda (I kd., tl. 139).

Seega võis maakohus sellise järelduse, et lapse isa ja isapoolne vanaema on takistanud lapse suhtlemist emaga, siiski teha ja arvestada seda ka selle üle otsustamisel, kellele anda otsustamisõigus lapse elukoha üle. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et lapse elukoha määramise üle otsustusõiguse andmine emale ei oleks lapse huvides. Niisuguseks asjaoluks ei saa iseenesest olla teises riigis elamine. Maakohus leidis õigesti, et ei esine PkS § 137 lg. 2 punktis 2 märgitud asjaolu, mis välistaks lapse ema avalduse rahuldamise.

Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles osas, et Eestis ja Suurbritannias lapsele pakutavate võimaluste võrdlemine ei ole vaidlusaluses menetluses asjakohane, kuivõrd kohus ei lahenda vaidlust selle üle, millises riigis peaks laps elama, vaid üksnes selle üle, kas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale lapse elukoha määramise osas otsustusõiguse andmiseks on seaduses sätestatud alus. Seega ei saa kohus otsustada ka selle üle, millises riigis oleks lapsel hüpoteetiliselt parem elada. Määruskaebuse väide, et maakohus on teinud järelduse X Xa elamistingimuste ja lapse koolikoha tingimuste sobivuse kohta kontrollimata andemete alusel, ei ole põhjendatud.

Maakohus on teinud järeldused asjas kogutud dokumentaalsete tõendite põhjal. Määruskaebuse ega ka varem esitatud taotluste põhjal ei ole päriselt mõistetav, mida on X X pidanud silmas, kui on kahelnud vastaspoole poolt esitatud kirjalike tõendite ehtsuses, sealhulgas usaldusväärsete palgaandmete puudumises või tõendite mittevastavuses vorminõuetele. Esitatud tõendid vastavad TsMS § 229 lõigetes 1 ja 2 ning § 272 lõikes 1 sätestatud tõendi ja dokumentaalse tõendi mõistetele. Vaidlust ei ole olnud selle üle, et X Xa Inglismaal töötab, oma sissetulekute kohta on ta esitaud tööandja tõendid koos tõlgetega (kd.

I, tl. 84 – 87, kd. II, tl. 33 – 35). Esitatud kirjalikel tõenditel on andmed tõendid välja andnud isikute ja nende kontaktandmete kohta ning X X ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et taolisi isikuid ei ole olemas või et nende esitatud andmed ei ole tõesed. Nii ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse käsitletavate kirjalike tõendite ehtsuses kahelda. X Xa on olnud valmis esitama kohtule ka kõigi tõendite originaalid, X X ei ole seda aga taotlenud. Paljasõnaline väide, et määruskaebuse esitaja ei ole saanud oma järelepärimistele Inglismaalt vastuseid, ei lükka veel ümber asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid.

Ka

10(10) järelepärimisi, millele väidetavalt ei ole vastuseid saadud, ei ole kohtule esitatud. Omapoolseid tõendeid, mis X Xi esitatud tõendid ümber lükkaksid, ei ole X X samuti esitanud. Ainuüksi menetlusosalise poolt avaldatud kahtlusest ei piisa, et esitatud kirjalikud tõendid kõrvale jätta ja asuda samade asjaolude kohta uusi tõendeid koguma. Väide, et X Xa vanaema olevat avaldanud määruskaebuse esitajatele ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaaltöötajatele, et Suurbritannia tingimused ei ole lapsele sobivad ning et laps igatseb seal viibides tagasi Eestisse, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks, sest öeldu on X Xa vanaema subjektiivne hinnang ja lapse igatsus kodu järele, kus ta on elanud alates 2009. aastast, on loomulik, mis ei tähenda, et ta ei suudaks harjuda emaga elama Inglismaal samamoodi, nagu harjus ta elama Eestis isaga pärast Inglismaalt äratulekut.

Laps sündis Inglismaal ja elas seal enne Eestisse tulekut poolteist aastat. Kuueaastane laps on veel selles eas, kus ta vajab rohkem pigem emakui isahoolt. Maakohus ei lähtunud otsustuse tegemisel seisukohtadest, nagu oleksid Suurbritannia hariduse tase ja elamistingimused eelistatud Eestis olemasolevatele, leides, et need ei ole asjakohased. Nõustuda ei saa määruskaebuses sisalduva väitega, nagu oleks maakohus alusetult teinud järelduse, et pärast Eestisse tulekut on lapse isapoolne vanaema rohkem tegelenud lapse elu korraldamisega kui lapse isa ja alles viimasel ajal kohtumenetluse ajal on olukord muutunud.

Maakohtule andsid taoliseks järelduseks alust peale sotsiaalosakonna töötaja ja lapse esindaja arvamuse ka asjaolud, mida määruskaebuse esitaja iseenesest ei vaidlusta - varasemalt vanaema poolt lapse igapäevane lasteaeda viimine ja sealt toomine ning lapsega arstil käigud, isa poolt raha ülekandmine oma emale, s. o. lapse vanaemale, kes ostis lapsele igapäevaselt toitu ja ka riideid. Maakohus ei ole samas teinud järeldust, et lapse isa üldse lapse eest ei hoolitsenud, vaid on tuvastanud üksnes seda, et varasemalt tegeles lapsega igapäevaselt rohkem vanaema.

Asjaolu, et lapse vanaema tegeleb igapäevaselt oma lapselapsega, ei ole kindlasti etteheidetav. Sellega, kuipalju vanem ise oma lapsega tegeleb või kumma vanema hoolt laps rohkem vajab, tuleb aga arvestada vanemate vahelises vaidluses lapsele ühishooldusõiguse osalise lõpetamise üle. Lapse hooldusõigus on üldjuhul tema vanematel (PkS § 116 lg. 2), mitte vanavanematel. Isahoolest rohkem vajab laps praegu rohkem emahoolt. Et lapse hooldusõigus on tema vanematel, kes vaidlusaluses asjas lapse suhtes ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise üle ka vaidlevad, ei puuduta vaidlus menetlusse kaasatud vanavanema X Xa seadusega kaitstud õigusi ja huve.

Vanaema, kes lapse eest on igapäevaselt hoolitsenud, kaasati menetlusse ennekõike selleks, et tema arvamus ära kuulata. TsMS § 198 lg. 3 lause 4 kohaselt võib kohus menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka sättes nimetamata isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Sama lõike lause 3 kohaselt ei ole aga isik menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Nii ei saa X Xad pidada menetlusosaliseks, kelle menetlusõigusi oleks maakohus saanud asja läbi vaadates rikkuda.

Et määruskaebus jääb rahuldamata, peab kolleegium õiglaseks jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg. 1 lause 2 ja § 171 lg. 1 koosmõju arvestades määruskaebuse esitajate kanda. Lapsele riigi arvel määratud esindaja kulud jäävad siiski riigi kanda.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik