3-13-1857/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1857 Haldusasi Guntars Kaziksi kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Guntars Kaziksi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Guntars Kaziks Vastustaja Lõuna Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtusse. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ajalehes Postimees ilmus 28.12.2012 artikkel „Seitsme aasta tagune kadumine võib laheneda“. 20.03.2013 ilmus samas väljaandes artikkel „Kadunud neiu juhtum jõuab kohtusse“. Mõlemas artiklis käsitati 2006. aastal kadunud tüdruku seost Guntars Kaziksiga, keda süüdistatakse kaudsete tõendite põhjal neiu vägistamises ja mõrvas. Ühtlasi jõudis 27.12.2012 Kanal 2 eetrisse saade „Teadmata kadunud. Reili Huik“.

2. G. Kaziks esitas 04.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri toimingud seoses sellega, et prokuratuur ei takistanud kaebaja nime avaldamist eelnevalt viidatud artiklites ja saates. Artiklites ja saates kaebaja nime avaldamisega rikuti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7, põhiseaduse (PS) § 7 ja § 22 ning isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 8.

3. Tartu Halduskohtu 16.09.2013. a määrusega jäeti G. Kaziksi kaebus käiguta ning paluti selgitada, miks on tuvastamiskaebus vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

2

4. Puuduste kõrvaldamise avalduses märkis kaebaja, et kaebuse eesmärgiks on tuvastada, et prokuratuuri tegevuse tagajärjel rikuti kaebaja õigusi. Ühtlasi võimaldab õigusvastasuse tuvastamine esitada hiljem prokuratuuri vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

5. Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a määrusega tagastati G. Kaziksi kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Määruse põhjendused: a) Tuvastamiskaebuse eesmärgiks ei saa olla ainuüksi haldusakti või toimingu õigusvastasuses veendumine. b) Kriminaalasjas rajab kohus otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida (KrMS § 3051 lg 2). Kui kaebaja soovib kriminaalasja arutamisel tugineda sellele, et süütuse presumptsiooni on rikutud, tuleb tal seda kinnitavad tõendid ja oma argumendid esitada otse kriminaalasja arutavale kohtule. Ka süüstavatele argumentidele vastuväidete esitamine toimub kriminaalmenetluses. Ühtlasi on kaebajal võimalik kriminaalmenetluse raames esitada kaebus prokuratuuri tegevusele. c) Kaebaja on esitanud tsiviilhagid AS Kanal 2, AS Postimees, AS SL Õhtuleht ja AS TV 3 vastu. Nendes asjades omab tähtsust see, kas nimetatud kostjad on kaebaja õigusi rikkunud, mitte see, kas kaebaja õigusi on rikkunud prokuratuur. Kui kaebaja tugineb mõnes tsiviilasjas sellele, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust mitte avaldada eeluurimise andmeid prokuratuuri loata (võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 7), teeb tsiviilasja lahendav maakohus selle asjaolu kindlaks talle esitatud tõendite alusel. d) Tuvastamiskaebuse eesmärgiks on olnud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine prokuratuurile. Nimetatud eesmärgil kaebuse esitamine on lubatav, kuid see eeldab ka hüvitamiskaebuse perspektiivikust, mis halduskohtu hinnangul puudub. Täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused vastavalt riigivastutuse seaduse § 7 lg-le 1 ja § 9 lg-le 1. Eelnevalt nimetatud artiklid avaldas päevaleht Postimees ning saade oli telekanali Kanal 2 eetris. Tegemist on eraõiguslike juriidiliste isikutega. Prokuratuuri tegevus või tegevusetus ei saanud tekitada kaebajale riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju. Seos prokuratuuriga on antud juhul otsitud.

6. Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2013. a kohtunõudega paluti G. Kaziksil selgitada oma tuvastamiskaebuse eesmärki.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. G. Kaziks esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendused: a) Tuvastamiskaebuse tegelikuks lõppeesmärgiks on tõestada asjaolu, et kaebaja õigusi rikuti. b) KrMS § 230 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus vaidlustada prokuratuuri tegevust. Kuna kriminaalmenetluse käigus kaebaja õiguste kaitset ei tagatud, pöördus kaebaja halduskohtusse lähtudes PS §-st 14. c) Halduskohus on ennatliku järeldusega, et kahju hüvitamise nõude esitamisel puudub perspektiiv, rikkunud menetlusõigust, sest kaebaja ei olegi veel kohtule kahju hüvitamise nõuet esitanud.

8. Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu kohtunõudele märkis G. Kaziks, et tema tuvastamiskaebuse eesmärgiks on tulevikus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu kahju hüvitamise nõude esitamine.

3

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb rahuldada.

10. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas halduskohus tagastas G. Kaziksi kaebuse, milles viimane soovis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, et hiljem esitada eelnimetatu vastu kahju hüvitamise nõue, õiguspäraselt.

11. Ringkonnakohus leiab erinevalt halduskohtust, et kahju hüvitamise nõuet ei saa pidada asjas senini kogutud materjale hinnates perspektiivituks, mistõttu ei kohaldu asjas HKMS § 45 lg 2 ls 3, mille kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

12. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 11.01.2013. a vastusest LÕRP-9/12/456 (tl 4–5) G. Kaziksile selgub, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur ei ole Postimehe ajakirjanikule, kes kajastas G. Kaziksi seost aastate eest kadunud neiu juhtumiga, väidetava süüteo toimepanija nime kordagi avaldanud. Postimehe ajakirjaniku ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku kirjavahetusest (tl 9–10) nähtub tõepoolest, et ajakirjanik on pöördunud 18.12.2012 prokuratuuri poole, teades juba eelnevalt G. Kaziksi nime. 18.03.2013 vastas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Postimehe ajakirjanikule kirjaga, milles antakse detailset informatsiooni väidetavalt toimunud mõrvale ja vägistamisele eelnenud asjaolude kohta. Kiri sisaldab informatsiooni ka G. Kaziksi eelnevate süütegude ning võimaliku karistuse kvalifikatsiooni ja määra kohta. Prokuratuurilt saadud andmeid on ajakirjanik kasutanud oma artikli kirjutamisel. Kuigi prokuratuur ei avaldanud ka 18.03.2013. a kirjas võimaliku süüteo toimepanija nime, on kirjas esitatud andmed piisavad, et siduda need G. Kaziksi isikuga. Näiteks on kirjas mainitud isiku vanust, eelnevat karistatust. Artiklis esitatud asjaolude pinnalt võib lugeja järeldada, et isiku seos vastava süüteoga on olemas, mistõttu võib artikkel riivata põhiseaduse §-des 17 ja 22 ning KrMS §-s 7 sätestatud põhiõigusi. Seda eelkõige olukorras, kus avalik kohtuistung on toimumata. Lisaks on tegemist äärmiselt raske isikuvastase süüteoga, milles G. Kaziksit süüdistatakse.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul eriti oluline tõik, et prokuratuur sai tutvuda 20.03.2013 Postimehes ilmunud artikli mustandiga. 18.03.2013. a kirjas palus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik artikli mustandiga tutvumise võimalust ning 19.03.2013 saadetud ajakirjaniku kiri sisaldaski endas peatselt trükki mineva artikli mustandit. Samas ei nähtu haldusasjas kogutud materjalidest, et prokuratuur oleks palunud hoida isiku nime avaliku kohtuistungini saladuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg 1 kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning KrMS § 214 lg-s 2 sätestatud tingimustel. KrMS § 214 lg 2 p 4 järgi on kohtueelse menetluse andmete avaldamine lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul. Delikaatsete isikuandmetena käsitatakse IKS § 4 lg 2 p 8 kohaselt andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Seega võib eeldada, et taoliste andmete avaldamine, enne avaliku kohtuistungi toimumist, võib isiku subjektiivseid õigusi rikkuda.

14. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu asjale, et Kanal 2 eetris 27.12.2012 olnud saade ja seal esinenud isikute avalduste puhul tuleb lähtuda sellest, et isiku suhtes saab rakendada meetmeid andmete avaldamise lubatuse või keelatuse osas enne avalikku kohtuistungit juhul, kui isikul on keelatud kohteelse menetluse andmeid avaldada (KrMS § 214 lg 3). Kogutud andmete põhjal ei ole võimalik võtta tõsikindlat seisukohta, kas kõikide isikute suhtes, kes saates esinesid, kohaldub KrMS § 214 lg 3. Ebaselge on ka prokuratuuri tegevus või tegevusetus nimetatud situatsioonis.

4

Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et „[k]eeruka õigusliku küsimuse puhul tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud.“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.2010. a määrus nr 3-3-1-20-10, 11; 11.10.2012. a määrus nr 3-3-1-35-12, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval hetkel kogutud tõendite pinnalt on ennatlik järeldada, et tulevikus esitataval kahju hüvitamise nõudel ei ole eduväljavaateid, pigem viitab asjas senini kogutud materjal sellele, et prokuratuuri tegevusetuse või tegevuse ja delikaatsete isikuandmete avaldamise vahel võib esineda põhjuslik seos. Samas ei ole välistatud, et menetluse edasine käik võib viia ka vastupidise järelduseni.

15. Ringkonnakohus leiab eelnevale tuginedes, et G. Kaziksi määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtusse.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Madis Ernits Agu Timmi Tiina Pappel