Legislator Case Law & Legislation
1-11-12065/22 AI generated

1-11-12065/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-11-12065/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-11-12065 M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada D.Z-i vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. KrMS § 426¹, KarS § 87¹ alusel mitte kohaldada süüdimõistetu ja kinnipeetav D.Z-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-11-12065

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada D.Z-i vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. KrMS § 426¹, KarS § 87¹ alusel mitte kohaldada süüdimõistetu ja kinnipeetav D.Z-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu vanglasse D.Z-ile .

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.november 2013.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12065 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär X 23.10.2013.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 22.10.2013.a kiri

30.10.2013.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 30.10.2013.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

materjalide edastamise kohta süüdimõistetu

D.Z-i

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks

kohtule täiendavate materjalide edastamise

kohta süüdimõistetu D.Z-i suhtes

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks Prokurör X Süüdimõistetu D.Z

Kaitsjata asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx

süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

2 2 PÕHIOSA, ASJAOLUD D.Z-i on kriminaalkorras karistatud 8-l korral.

Käesoleval ajal kannab D.Z karistust vanglas kohtuotsuste kogumis järgmiste süüdimõistvate kohtuotsuste alusel:

• 29.04.2009.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 424, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 6 kuud vangistust; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva, karistusest jäi kanda 3 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 18 kuu katseajaga ja KarS § 75 lõikes 1 märgitud

kontrollnõuete täitmise kohustusega määrati mitte pöörata täitmisele; lisakaristusena võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõigus ära 2-ks kuuks; - 5.-s süüdimõistev kohtuotsus

• 14.06.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2

p 1,4 järgi ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2010.a kohtuotsuse alusel jäi

karistuseks 4 aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

20.04.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse, s.o 3 kuu 28 päeva võrra ja liitkaristuseks jäi 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 12.10.2009.a; - ; 6.-s süüdimõistev kohtuotsus

• 26.05.2011.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust; KarS § 65 lg 1 ja KarS

§ 64 lg 1 alusel loeti 6 kuud vangistust kaetuks 14.06.2010.a kohtuotsusega

karistuseks mõistetud 4 aasta 3 kuu 28 päeva vangistusega ja liitkaristuseks

mõisteti 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 12.10.2009.a; - ; 7.-s süüdimõistev kohtuotsus

• 21.11.2011.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust; KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64

lg 1 alusel loeti 1 aasta vangistust kaetuks 26.05.2011.a kohtuotsusega

karistuseks mõistetud 4 aasta 3 kuu 28 päeva vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 12.10.2009.a; - . 8.-s süüdimõistev kohtuotsus

D.Z on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 2 märgitud 2/3 karistusajast. Kinnipeetava iseloomustuses on kajastatud tähtaegse vabanemise ajaks 09.02.2014.a.

KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast.

08.11.2013.a kohtuistungil avaldas D.Z soovi vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.

08.11.2013.a kohtuistungil avaldas D.Z valmisolekut ka karistusjärgse

käitumiskontrolli enda suhtes kohaldamiseks, kui teda ei vabastata vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

3 3 Ennetähtaegselt vabastamata jätmist käsitlev KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära D.Z-i ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et D.Z-i ei ole põhjendatud

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna D.Z-i senisest

elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus senini tema suhtes

otstarbekohaseks ja vajalikuks meetmeks uute kuritegude toimepanemisest

hoidumiseks osutunud. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on 8-l korral

kriminaalkorras karistatud D.Z-i suhtes kohaldatud kahel korral vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, kuid mõlemal korral pani D.Z katseaja

sees toime uued kuriteod. Samasisuline informatsioon nähtub ka kriminaalhooldaja

arvamusest. Ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on D.Z-i suhtes kahel korral kohaldatud katseajaga kriminaalhooldust, kuid katseaegadel pani toime uued kuriteod. Olles 29.04.2009.a kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4 ja

KarS § 424 järgi toimepandu eest katseajal muutus D.Z-i kuritegelik käitumine teistele vabaduses viibivatele isikutele ohtlikumaks – katseasjal pani D.Z

toime isikute grupis väljapressimise, kasutades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, ning lisaks kasvatas samal katseajal olemise ajal veel ka kanepit.

Ülejäänud kordadel on D.Z-i suhtes karistustena kohaldatud reaalseid

vanglakaristusi. D.Z-i senisest elukäigust nähtuvalt on ta enne käesolevat

vanglakaristust, mida kannab alates 12.10.2009, samuti kandud küllaltki pikaajalisi karistusi – näiteks:

• 1 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 27.11.1993.a,

• 1 aastat 10 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 12.07.1996.a,

• 4 aastat vangistust, mille kandmiselt vabanes 21.08.2001.a.

Kriminaalhooldaja arvamuses ja kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt

puuduvad D.Z vabaduses lähedased isikud ja lähedaste toetus; vabaduses viibides lävis alkoholi ja narkootikume tarvitavate isikutega, kellega koos pani toime

süütegusid; kuriteod pani toime joobeseisundis. Kriminaalhooldaja arvamuses

kajastatu kohaselt tuleks D.Z läbida kuritegeliku käitumise muutmiseks taasühiskonnastav programm 08.11.2013.a kohtuistungil kinnitas D.Z, et X käesolevalt ta vangistuses seda sotsiaalprogrammi ka läbib – nädalas korra on 1-l X päeval viiakse seda programmi läbi ja 13-st korrast on toimunud 5 korda.

Eeltoodud asjaoludel kogumis on D.Z-i senisest elukäigust nähtuvalt vajalik, et D.Z enne vangistusest vabanemist osaleks taasühiskonnastavas programmis

X selle lõpuni, et vabadusse naastes oleks D.Z-ist lähtuvad uue kuriteo toimepanemise ohud viidud miinimumini. Neil eelkajastatud asjaoludel kogumis ei

pea kohus D.Z-i suhtes põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist käsitlev

4 4

KrMS §-s 4261

sätestatu kohaselt otsustab karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku

kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning . isiku käitumist karistuse kandmise ajal

Kuigi kohus ei pea D.Z-i suhtes kohaseks vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamist, ilmneb tema viimase aja käitumisest vanglas, et tema käitumine on karistuse kandmise ajal oluliselt muutunud paremuse poole – käesoleval ajal puuduvad D.Z kehtivad distsiplinaarkaristused, viimane karistus määrati 15.02.2012.a (8 ööpäeva kartserit suitsetamiskorra rikkumise eest, 8 sigaretti LD), mis

nüüdseks on enda kehtivuse kaotanud; on varasemalt töötanud vanglasiseselt majandusabitöödel ning nüüdseks on D.Z oma käitumisega andnud põhjust teda usaldada järelevalveta tööle väljapoole vanglat, töötab OÜ X, kus soovib jätkata töötamist ka peale vanglast vabanemist; läbis 2012.a taasühiskonnastava programmi X

ja käesolevalt osaleb töötamisest ülejääval ajal ühel päeval nädalas taasühiskonnastavas programmis X

Lähtudes D.Z-i viimasel ajal vangistuses karistuse kandmise ajal ilmnema hakanud positiivsest käitumisest ei pea kohus põhjendatuks D.Z-i suhtes tema tähtaegsel vabanemisel karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. D.Z on

eluks vabaduses reaalsed tulevikuplaanid – soovib jätkata töötamist enda praeguses töökohas OÜ X ja elukoha puudumise tõttu minna elama esmalt X ja seal teatud aja elamise järgselt hakata taotlema endale sotsiaalelamispinda Tartu linnalt.

D.Z on võimalik vangistuses läbida talle vajalik sotsiaalprogramm ja X

tähtaegsel vabanemisel hakata enda tulevikuplaane realiseerima. Neil eelkajastatud asjaoludel kogumis ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine D.Z-i suhtes vältimatult vajalik.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/