3-12-2115/82 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise viis

Menetlusosalised

Tallinna Halduskohus

Kristjan Siigur

8. november 2013, Tallinn

3-12-2115

J.M.i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 30. aprilli 2012 vastutusotsuse nr

13-7/5-20 osalise tühistamise nõudes

Kohtuistungil 25. septembril 2013

Kaebaja: J.M.

Esindaja: riigi õigusabi korras: adv. Peep Rajavere

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Miiko Vainer

Kolmas isik: I.T.

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.M.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

9. detsembril 2013 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

esitada

hiljemalt

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD VASTUTUSOTSUS

1. J.M. oli 17. novembrist 1999 kuni 17. maini 2011 OÜ Libra Üks juhatuse liige. Samal ajal

kuulus OÜ Libra Üks juhatusse veel I.T.. Maksu- ja Tolliamet tegi 11. mail 2009 OÜ-le Libra Üks

maksuotsuse, kohustades viimast tasuma täiendavalt 748 648 krooni käibemaksu ja 376 001

krooni tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Nimetatud maksuotsuses tuvastas

maksuhaldur, et OÜ Libra Üks kajastas 2006. aasta käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu OÜ

N.L.B Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ

Classic Servis nimel väljastatud arvete alusel, ilma, et neil arvetel kajastatud tehingud kaebaja

ning arvel müüjana nimetatud äriühingu vahel tegelikult toimunud oleksid. Samuti leidis

maksuhaldur, et eelnimetatud äriühingute arvete alusel 2006. aastal tehtud

väljamakseid tuleb käsitada ettevõtlusega mitteseotutena, mis kuuluvad sellest tulenevalt

maksustamisele tulumaksuga. Maksuotsust põhjendas maksuhaldur kokkuvõtvalt järgmiste

asjaoludega:

•

J.M. ei osanud maksuhaldurile esmakordsel seletuste andmisel anda selgitusi eelnimetatud seitsme äriühinguga

tehtud tehingute üksikasjade kohta;

•

OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis olid reaalse

majandustegevuseta ettevõtted, mis ei tegutsenud fiktiivselt äriregistrisse kantud juhatuse liikmete, vaid L. T.

juhtimisel ning mille loomise eesmärk oli maksupettuste toimepanemine. OÜ N.L.B Service ja OÜ Rantil juhatuse

liikmeks oli vaidlusalusel perioodil küll L. T., ent ka nende ettevõtete puhul on tegemist osaliselt reaalset

majandustegevust mitteomavate ettevõtetega. Kõigi seitsme äriühingu pangakontodele laekunud raha võeti

sularahas välja või kanti üle teiste reaalse majandustegevuseta äriühingute pangakontodele, kust see omakorda

sularahas välja võeti; nende pangakontodelt ei nähtu ettevõtlusele tavapäraseid väljamakseid seoses kaupade ja

teenuste ostmisega;

•

peale arvete ja lepingute ei esitanud OÜ Libra Üks muid tõendeid, mis kinnitaksid teenuste ja kaupade reaalset

soetamist arvetel näidatud müüjatelt;

•

L.T. ja J.M. on ammused tuttavad, mis võimaldas neil fiktiivsete tehingute vormistamises kokku leppida;

•

maksumenetluses seletusi andnud variisikud olid L.T. tuttavad, mis võimaldas neil omavahel kokku leppida,

millist teavet maksuhaldurile anda, ent vaatamata sellele esineb nende isikute seletuses hulgaliselt vasturääkivusi;

•

suurem osa eelnimetatud seitsme äriühingu nimel vormistatud dokumentidest on puudulikud, vigased ja

vastuolulised ning lepingutingimuste st ei ole kinni peetud, samuti erinevad need teistest OÜ Libra Üks

kontrollitava perioodi ostudokumentidest;

•

OÜ N.L.B Service poolt väidetavalt osutatud teenused osutas tegelikult AS Eesti Post, AS Agora Logistika ja OÜ

Libra Üks autojuht E. K.;

•

OÜ N.L.B Service ei ole osutanud autoremonditeenust, mida kinnitavad asjaosaliste muutlikud ja vastuolulised

seletused, see, et väidetaval alltöövõtjal OÜ Oklahan Drus puudus reaalne majandustegevus, see et pole võimalik

tuvastada Sergei nimelise isiku seotust ei arve väljastaja ega väidetava alltöövõtjaga ning see, et tavaliselt lasi OÜ

Libra Üks oma autosid remontida sõidukimarkide ametlikes esindustes;

•

OÜ-lt Erestre ei olnud kaebajal põhjust IT-teenuseid osta, kuna neid osteti sellele valdkonnale spetsialiseerunud

OÜ-st Laansoo ja Trussmann, samas ei tundnud J.M. foto järgi ära isegi I. Z., kellega ta enda väitel OÜ-lt Erestre ja

OÜ-lt Oklahan Drus teenuseid ostes suhtles;

•

OÜ Rantil poolt osutatud mänguasjade ja lasteriiete remonditeenuste kohta puuduvad üleandmise-vastuvõtmise

aktid, J.M. ei teadnud, kes OÜ Libra Üks kauba remonti teostas, L. T. ei mäletanud selliste teenuste osutamist;

•

OÜ Tavella poolt teenuste reaalse osutamise kohta tõendeid ei ole, samas kui võlgade sissenõudmisega tegeles üks

OÜ Libra Üks töötajatest;

•

J.M. ei tundnud fotolt ära väidetavalt OÜ Classic Servis nimel tegutsenud T. K., samuti on majanduslikult

ebaloogiline, et kaupade hinnad dikteeris OÜ Libra Üks, ostes seejuures OÜ-lt Classic Servis kaupu oluliselt

kallimalt, kui ta neid soetas Läti ettevõtjalt SIA Libra-1, samuti on ebaloogiline, et OÜ Classic Servis soetas kauba

väidetavalt OÜ-lt Rantil, kes omakorda soetas selle SIA-lt Libra-1, samuti toodi OÜ-lt Classic Servis ning kaebaja

poolt otse SIA-lt Libra-1 soetatud kaup kaebajale ühest kohast, selle võtsid vastu kaebaja töötajad, seda veeti ühe

transpordivahendiga, kusjuures transporditeenused tellis OÜ Rantil nimele J.M..

2. 30. aprillil 2012 tegi Maksu- ja Tolliamet vastutusotsuse nr 13-7/5-20, kohustades J.M.i tasuma OÜ

Libra Üks maksuvõla 67 915,85 eurot, millest 41 630,64 eurot solidaarselt

I.T.iga. Vastutusotsuse kohaselt ei ole OÜ-lt Libra Üks maksuvõla sissenõudmine olnud

tulemuslik, äriühingu majandustegevus on praktiliselt lõppenud, tal puudub register- ja põhivara.

Vastutusotsuses põhjendatakse J.M.ile vastutusotsuse tegemist sellega, et J.M. tegi OÜ Libra Üks

juhatuse liikmena fiktiivseid tehinguid OÜ-ga N.L.B Service, OÜ-ga Erestre, OÜ-ga Oklahan

Drus, OÜ-ga Rantil, OÜ-ga Tavella, OÜ-ga Ekstreem SV ja OÜ-ga Classic Servis, mille näol oli

tegemist ettekavatsetud maksupettuse korraldamisega. Vastutusotsuses viidatakse J.M.i poolt

OÜ Libra Üks maksumenetluses 19. novembril 2008 antud seletusele, mille kohaselt täitis ta 2006.

aastal OÜ Libra Üks direktori rolli ning just tema tegi tehingud L. T. seotud äriühingutega.

Vastutusotsuses tuuakse ka välja, et 2006. aastal oli OÜ Libra Üks pangakontode kasutamise õigus

nii J.M.il kui I.T.il, pangakaartide kasutamise õigus aga ainult J.M.il.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. J.M. esitas 5. oktoobril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja

Tolliameti 30. aprilli 2012 vastutusotsuse nr 13-7/5-20 tühistamist osas, millega kohustati teda

tasuma OÜ Libra Üks 67 915,85 euro suurune maksuvõlg. Kaebaja väitel korraldas 2006. aastal

reaalselt OÜ Libra Üks juhtimist juhatuse liige I.T., kes oli samas selle äriühingu ainuosanik, mis

tähendab, et juhatuse liikme volitustelt formaalselt küll võrdsed, suhtlesid kaebaja ja I.T. tegelikult

nagu osanike koosolek ja juht, kusjuures kaebaja staatus juhatuse liikmena oli I.T.i määratud ning

ta pidi igapäevaselt ellu viima viimase otsuseid. Kaebaja selgitab, et kuigi I.T. elas Lätis, osales ta

OÜ Libra Üks juhtimises sidevahendite kaudu ning käis sageli Eestis, tal oli ka juurdepääs OÜ

Libra Üks internetipangale. Kaebaja toob ka välja, et OÜ Libra Üks osanikuna sai äriühingu

majandustegevusest kasu just I.T., mitte kaebaja. Siinkohal peab kaebaja põhjendamatuks

vastutusotsuses esitatud seisukohta, nagu oleks kaebaja maksupettuses osalenud isiklikes huvides

ning märgib, et vastutusotsusest ei selgu, milles need huvid seisnesid.

4. Kaebaja möönab, et tundis L. T. kui juristi, kellega puutus kokku seoses õigusteenuste

osutamisega OÜ-le Libra Üks, mispeale hakkas L. T. endaga seotud eri äriühingute kaudu

pakkuma ka kõiki muid äriühingu majandustegevuseks vajalikke teenuseid, ent otsuse tehingu teha

tegi iga kord I.T. ja J.M. sõlmis tema kui osaniku otsustuse alusel lepingu. Kaebaja hinnangul ei

oma tähtsust see, et temal oli OÜ Libra Üks pangakaartide kasutamise õigus, kuna maksuhaldur ei

ole ette heitnud rikkumisi, mis seonduksid nende pangakaartide kasutamisega. Samuti ei saa

järeldust, et kaebaja otsustas tehingute tegemise vaidlusaluste äriühingutega, teha sellest, et

kaebaja hiljem OÜ-d Libra Üks maksumenetluses esindas.

5. Kaebaja peab põhjendamatuks maksuhalduri seisukohta, et tehinguid OÜ-ga N.L.B Service,

OÜ-ga Erestre, OÜ-ga Oklahan Drus, OÜ-ga Rantil, OÜ-ga Tavella, OÜ-ga Ekstreem SV ja

OÜ-ga Classic Servis reaalselt ei toimunud. Kaebaja selgitab, et ei teadnud vaidlusaluste tehingute

tegemise ajal, millisel alusel L. T. neid äriühinguid esindas, ent ta otsustas L.

T. seotud äriühingutelt teenuste ostmise kasuks, kuna nende puhul oli kliendile

lähenemine individuaalne - näiteks autoremondiks tuldi autole ise järele ning kiire – IT abi saabus

lühikese aja jooksul abipalve saabumisest, samuti oli teenuste hind konkurentsivõimeline.

Kaebaja selgitab, et OÜ-le Libra Üks oli lihtsam ajada maksimaalselt palju asja ühe inimese –

L. T. Samas leiab kaebaja, et tegevjuhina ei saanud ega pidanudki ta tundma

isiklikult teenuseid vahetult osutavaid inimesi. Kaebaja märgib samuti, et äriregistrisse tehtud

märge äriühingu tegevusalade kohta ei ole siduv ning iga äriühing võib tegelda igal

majandustegevuse alal, milleks ei ole vajalik eriloa olemasolu.

6. Kaebaja leiab samuti, et olles tellinud L.T.i vahendusel eri äriühingutelt kaupa või teenust, ei saa

ta vastustada selle eest, kas või kuidas on teenust osutavates äriühingutes tööle võetud ja

vormistatud teenust vahetult osutavad inimesed. Seetõttu ei välista näiteks asjaolu, et OÜ-s Rantil

oli ametlikult tööl neli betoneerijat, seda, et L.T. võttis OÜ Rantil nimel mitmel korral vastu OÜ

Libra Üks tellimuse parandada katki läinud mänguasju ja lasteriideid, sest nende esemete

parandamise ta ka tagas. Samuti ei saa kauba või teenuse ostja kaebaja hinnangul vastutada müüja

raamatupidamise korraldamise või maksukohustuste nõuetekohase täitmise eest, puudub

kontrollivõimalus ka selle üle, kuidas kasutab müüja oma raha või mida teeb pangakontodelt

välja võetud sularahaga.

7. Kaebaja ei pea õigeks etteheidet, nagu oleks vaidlusaluseid tehinguid puudutavad dokumendid

puudulikud ja vastuolulised ning leiab, et tegemist on äritegevuses tavapärase viisiga dokumente

vormistada – sageli sõlmitakse raamlepinguid kauba või teenuse üldtingimuste fikseerimiseks

selliselt, et konkreetne kaup või teenus, selle hind, kogus ja tarneaeg määratakse sageli täiendavalt

hinnakirjade, tellimis-kirjade, saatelehtede ja arvetega, mille eritingimused koos raamlepingu

üldtingimustega moodustavad lepingu. Mis puudutab müüjate poolt vormistatud dokumentide

puudusi, siis selles osas rõhutab kaebaja, et tema ei saa vastutada teiste äriühingute poolt

koostatud dokumentide eest. Arvetel maksetähtaja puudumise kohta selgitab kaebaja, et

maksetähtaja märkimine on müüja huvides ning ostja jaoks ei ole see oluline, selle märkimata

jätmisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 83 lõikest 3. Kaebaja peab ebaoluliseks arvel

märgitud viivise määra ja arve tasumise tähtaegade mittevastavust lepingule, sest OÜ Libra Üks

tasus arve niikuinii esimesel võimalusel ega jäänud viivitusse. Kaebaja selgitab, et OÜ-l Libra Üks

puudus vajadus hakata kauba või teenuse müüjalt nõudma arve parandamist OÜ Libra Üks jaoks

ebaolulises osas. Seejuures rõhutab kaebaja, et arved vastasid käibemaksuseaduse (KMS) §37

lõikes 7 sätestatud nõuetele.

8. Kaebaja ei pea õigeks maksuhalduri seisukohta, et OÜ Libra Üks puudus vajadus OÜ-lt N.L.B

Service transporditeenuseid tellida ning leiab, et maksuhalduril puudub seaduslik alus tagantjärgi

hinnata, millal äriühingul on mingi teenuse järgi täiendav objektiivne vajadus ja lubatud vastavat

teenust tellida ning millal mitte. Kaebaja rõhutab, et lisaks arvetele on teenuste osutamist ja

selleks vajaliku kaubiku olemasolu kinnitanud ka L.T.. Asjaolu, et OÜ Libra Üks tellis

transporditeenust ka teistelt isikutelt ja et tal endal oli kaubik, ei välista teenuste ostmist OÜ-lt

N.L.B Service, mis oli tingitud 2006. aastal aktiivsest majandustegevusest, kus OÜ Libra Üks ei

suutnud kõiki jaemüüjaid ning enda kauplusi enda transpordiga kaubavedudega teenindada.

Kaebaja selgitab, et L.T. pakutud transporditeenus oli sel ajal kaebajale soodsam, kättesaadavam

ja operatiivsem, kui AS-i Eesti Post teenus, sest L.T. oli valmis igal hetkel sõitma ning vedama

suuremaid kaubakoguseid. Kaebaja märgib, et sõidetud marsruudi ja kilometraaži fikseerimine

oli vajalik ainult niivõrd, kui see on vajalik teenuse toimumise hindamiseks ning teenuse

toimumise fakti kohta sai OÜ Libra Üks infot allkirjastatult tagastatud saatelehtede kaudu.

9. Autoremonditeenuse kohta selgitab kaebaja, et seda soetati OÜ-lt N.L.B Service just seetõttu,

et palve peale tuli L.T. kohale, viis auto remonti ja tõi hooldatuna või remondituna

tagasi ning OÜ Libra Üks töötajad ei pidanud selleks raiskama enda tööaega. Kaebaja märgib, et

OÜ Libra Üks ei tundnud huvi, kes või kus need tööd füüsiliselt teostas, sest see oli OÜ N.L.B.

Service töö korralduslik küsimus. Kaebaja toob ka välja, et margiesinduses on teenus oluliselt

kallim. Seoses OÜ-lt N.L.B Service teenuste soetamisega viitab kaebaja OÜ Libra Üks vastusele

ettepanekule nr 12-8/27793, samuti L.T. kirjale ja tema poolt 15. jaanuaril 2008 maksuhaldurile

antud suulise seletuse protokollile ning A. V. 3. detsembril 2008 antud suulise seletuse

protokollile.

10. IT-teenuste soetamise kohta OÜ-lt Erestre selgitab kaebaja, et see seisnes kaebaja kontoris

kasutatavate arvutiprogrammide uuendamises ja kontoritehnika hoolduses, samas kui OÜ-lt

Laansoo ja Trussmann soetatud teenus seisnes OÜ Libra Üks kaupluste kassa- ja laoarvestuse

programmi ja süsteemi hooldamises ja teenindamises. Kaebaja väitel osutasid OÜ Erestre nimel

neid teenuseid noored, tõenäoliselt tudengid, kes käisid kontoris töid teostamas. OÜ-ga Erestre

tehtud tehingute osas viitab kaebaja enda 30. oktoobri 2008 kirjale, ja 19. novembri 2008 suuliste

seletuste protokollile, samuti I.Z. 3. detsembri 2008 suulise seletuse protokollile ja L.T.i 17.

detsembri 2008 suulise seletuse protokollile.

11. Reklaamiteenuste soetamise kohta OÜ-lt Oklahan Drus märgib kaebaja, et ebaolulised

puudused teenuse osutamisega seotud dokumentides ei välista teenuste reaalset osutamist ning

neid töid tegi reaalselt Jana-nimeline isik, valmistatud tooted tõi kohale L.T.. Kaebaja märgib,

et esitas maksuhaldurile ka reklaamtooted, mida ei olnud valmistanud OÜ Sikupilli Arendus,

mis tõendab ka reaalselt reklaamiteenuse soetamist OÜ-lt Oklahan Drus. Tehingute osas OÜ-ga

Oklahan Drus viitab kaebaja enda 30. oktoobri 2008 kirjale ja 19. novembri 2008 suuliste

seletuste protokollile, I. Z. 3. detsembri 2008 suulise seletuse protokollile ja L.T.i 17. detsembri

2008 suuliste seletuste protokollile.

12. OÜ-lt Rantil mänguasjade ja lasteriiete remonditeenuse tellimise kohta selgitab kaebaja, et

vajadus teenuse järgi oli, sest OÜ Libra Üks kaupa kahjustati nii transpordil, laos kui kaupluses

väljapanekul, samuti tuli parandada klientide poolt katkistena tagastatud kaupa. Kaebaja märgib,

et kuivõrd lepingu alusel tehti väga erinevate toodete parandustöid, ei olnudki raamlepingus

võimalik fikseerida töö hinda. Kaebaja meelest on usutav, et OÜ Rantil sisuliselt üksnes vahendas

vastavaid teenustöid, tellides tööd alltöövõtuna, samas kui kaubad viis remonti ja tõi tagasi L.T.,

millist asjaolu ei ole maksuhaldur ümber lükanud. Tehingute osas OÜ-ga Rantil viitab kaebaja

oma 30. oktoobri 2008 kirjale ja 19. novembri 2008 suuliste seletuste protokollile ning L.T.i 17.

detsembri 2008 suulise seletuse protokollile.

13. Õigusteenuse soetamise kohta OÜ-lt Tavella selgitab kaebaja, et L.T. suhtles võlglastega ja

nõudis sisse võlgu ning tegeles igas kuus teenuse osutamisega 8-20 tundi. Kaebaja märgib, et

asjaolu, et võlglastega tegelesid OÜ Libra Üks töötajad, ei välista õigust kasutada võlgade

sissenõudmiseks juristi abi ning seda eriti juhtudel, kui võlgnikud ei tasunud hoolimata OÜ Libra

Üks töötajate telefonikõnedest võlgu, samuti konsulteeris L.T. OÜ Libra Üks juhatust teenusena

muudes õigusküsimustes nii telefonitsi kui kohale tulles, mida on revisjoni käigus seletustes

kinnitanud nii J.M. kui L.T.. Samuti peab kaebaja loogiliseks, et arve väljastas OÜ Tavella

seaduslik esindaja ning pole mistahes alust arvata, et viimane ei teadnud õigusteenuse

osutamisest L.T.i poolt. OÜ-lt Tavella teenuste saamise osas viitab kaebaja oma 19. novembri

2008 suuliste seletuste protokollile, L.

T. 17. detsembri 2008 suulise seletuse protokollile ning O. V. 27. märtsi 2009 e-kirjale.

14. Koristustööde soetamise kohta OÜ-lt Ekstreem SV selgitab kaebaja, et tegemist oli lao,

büroo ja kaupluseruumide põrandate pesuga, mida kinnitas ka OÜ Ekstreem SV juhatuse liige

V. O. Kaebaja leiab, et V. O. suutmatus anda 2 aastat hiljem seletusi teenuse

osutamise üksikasjade kohta, ei saa tekitada kahtlusi tema seletuses teenuse osutamise fakti

suhtes. Seejuures viitab kaebaja enda 1. detsembri 2008 suuliste seletuste protokollile, V.

O. 11. detsembri 2008 suulise seletuse protokollile ja L.T.i 17. detsembri 2008

suulise seletuse protokollile.

15. Mis puudutab kaupade soetamist OÜ-lt Classic Service, siis selgitab kaebaja, et SIA Libra 1 ja

OÜ Rantil vahelise lepingu kirjutas müüja poolt alla I.T.s, mis kinnitab, et just tema

korraldas kaupade soetamise OÜ-le Libra Üks läbi mitme Eesti äriühingu vahendustegevuse.

Kaebaja märgib, et kauba ostmine OÜ-lt Classic Service ei olnud OÜ-le Libra Üks kahjulik ning

oli talle kui juhatuse liikmele peale sunnitud. Kaebaja selgituse kohaselt tingis kauba OÜ-lt

Classic Service hankimise vajaduse see, et SIA Libra 1 viivitas järjest rohkem OÜ Libra Üks

tellimuste täitmise ja kaubatarnetega ning kauba saamiseks tuli seda tellida OÜ-lt Classic Service.

Mis puudutab hinna dikteerimist OÜ Libra Üks poolt, siis selgitab kaebaja, et esiti toodi see kaup

OÜ Libra Üks lattu komisjonimüügiks nii, et OÜ-l Classic Service säilis omandiõigus kaubale, ent

hiljem lepiti kokku kauba omandamises OÜ Libra Üks poolt. Ka selgitab kaebaja, et kaupa ei

soetatud OÜ Classic Service oluliselt kallimalt, kui oleks olnud võimalik saada SIA-lt Libra-1.

Seoses OÜ-lt Classic Service mänguasjade ja lasteriiete soetamisega viitab kaebaja oma 1.

detsembri 2008 suuliste seletuste protokollile, SIA Libra-1 ja OÜ Rantil vahelisele lepingule,

L.T.i 17. detsembri 2008 suulise seletuse protokollile ning T. K. 5.

detsembri 2008 suulise seletuse protokollile. Kaebaja märgib, et kuna kaup pärines lõppastmes

samast allikast, siis oli seda võimalik kohale toimetada sama transpordiga, millega toimetati OÜ

Libra Üks kaup, jagades OÜ-ga Rantil veokulu. Kaebaja rõhutab veel, et tema ei ole SIA Libra-1

ega OÜ Rantil töötaja ega juhtorgani liige ning tal puudus võimalus mõjutada selle tehingu

tegemist või tegemata jätmist.

16. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Libra Üks maksuvõlg tekkis

maksusumma tahtliku tasumata jätmise tõttu ning seega pole kaebaja hinnangul õigustatud

vastutusotsuse tegemise osas kuueaastase aegumistähtaja kohaldamine.

VASTUSTAJA VASTUS

17. Maksu- ja Tolliamet vaidleb J.M.i kaebusele vastu, leides, et vaidlustatud

vastutusostus on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tegemiseks esinesid kõik MKS § 8 lõikes

1, § 40 lõikes 1 ja § 96 lõikes 1 sätestatud alused. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja, kellel lasub

antud juhul tõendamiskoormus, esitanud vaidlusaluste tehingute toimumise kohta täiendavaid

tõendeid, mis annaksid alust ümber hinnata maksuotsuses võetud seisukohta, et neid tehinguid ei

ole reaalselt toimunud. Paljasõnaliseks ning tõenditel mittepõhinevaks peab vastustaja väidet, et

OÜ-d Libra Üks juhtis tegelikult I.T., mitte kaebaja. Selles osas jääb vastustaja

maksuotsuses ja vastutusotsuses toodud seisukohale ning seal viidatud tõendite juurde. Vastustaja

märgib, et asjaolu, et kaebaja ei olnud OÜ Libra Üks osanik, ei välista vastutust äriühingu

juhatuse liikmena. Vastustaja hinnangul kinnitavad J.M.i tahtliku tegevuse ning OÜ

Libra Üks maksuvõla tekkimise vahelise põhjusliku seose olemasolu eelkõige kaebaja enda poolt

OÜ Libra Üks revisjoni käigus antud seletused oma rolli kohta OÜ Libra Üks juhtimises, samuti

selle kohta, et tema korraldas koostööd L.T.i juhtud äriühingutega, samuti see, et

asjassepuutuvatel dokumentidel on kaebaja allkiri ning ka see, et kaebaja oli L.T.iga tuttav.

Vastustaja hinnangul on kaebaja vastutusotsuse menetluses oma selgitusi muutnud, et asjaolud

talle soodsamad oleksid. Vastustaja hinnangul kinnitab kaebaja aktiivset rolli OÜ Libra Üks

juhtimisel ka pangakaardi olemasolu, sest vaevalt saab juhatuse liige äriühingus omada

vähetähtsat rolli, kui temal on ainukesena pangakaardi kasutusõigus ja seega otsene ligipääs

sularahale. Täiendavalt toob vastustaja välja, et ka 2006. aasta majandusaasta aruandes on kaebaja

märgitud OÜ Libra Üks tegevjuhina.

18. Teiseks leiab vastustaja, et isegi kui leiaks kinnitust, et kaebaja tegi tehingud I.T.i käsul, ei

vabasta see kaebajat vastutusest, sest ta tegutses iseenda teadmisel äriühingu nimel. Vastustaja

selgitab, et sõlmides näilikke tehinguid, esitades tegelikkust mitte peegeldavaid tagastusnõudeid

sisendkäibemaksu tagasisaamiseks riigilt ja fiktiivsete arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksete tegemisel, nende väljamaksete deklareerimata jätmisel ning tulumaksu tasumata

jätmisel, J.M. teadis ja sai aru nende õigusvastasusest ja soovis selliseid tagajärgi. Seetõttu on

vastustaja hinnangul põhjendamatu kaebaja seisukoht, nagu tuleks vastutusotsuse tegemisel

kohaldada 3-aastast aegumistähtaega.

19. Vastustaja ei pea asjassepuutuvateks kaebaja väiteid, et märge äriühingu tegevusala kohta ei

ole äriühingule siduv, et kaebaja ei teadnud, millise lepingu alusel L.T. väidetavaid müüjaid

esindas või et kaebaja ei saa vastutada müüjate tegevuse ja maksukohustuse täitmise eest.

Vastustaja hinnangul ei saa need väited tõendada vaidlusaluste tehingute toimumist. Mis

puudutab arvetel tasumise tähtaja või intressimäära märkimata jätmist ja muid ebatäpsusi, siis

selgitab vastustaja, et olukorras, kus müüjate nimel on väidetavalt tegutsenud üks ostja juhatuse

liikmele tuttav isik ja esinevad kõik maksu- ja vastutusotsuses kirjeldatud puudused, tuleb

tõenäoliseks pidada, et arved ei ole ehtsad. Kahtlust arvete ebaehtsuses suurendas vastustaja

hinnangul ka see, et väidetavad äripartnerid olid maksuhalduri analüüsi kohaselt reaalse

majandustegevuseta variäriühingud.

20. Seoses OÜ-lt N.L.B. Service teenuste ostmisega märgib vastustaja, et kaebaja poolt välja

toodud asjaolud ega tõendid ei lükka ümber fundamentaalset laadi vastuolusid I. Z.,

L.T.i ja J.M.i maksumenetluses antud seletustes. Samuti toob vastustaja

välja, et selgusetu on, kes oli Sergei-nimeline isik ning liiatigi on tuvastatud, et OÜ N.L.B. Service

väidetaval alltöövõtjal puudus reaalne majandustegevus.

21. OÜ Erestre osas selgitab vastustaja, et kaebaja ei tundnud fotopildilt ära I. Z.,

kellega oma varasemate ütluste järgi suhtles ja kelle kohta MTA tuvastas, et ta kuulub mitme OÜ

Libra Üks äripartnerist variäriühingu juhatusse. Samas toob vastustaja välja, et seda, mille poolest

erinesid OÜ Laansoo ja Trussmann poolt osutatud teenused väidetavalt OÜ Erestre poolt

osutatud teenusest, ei ole võimalik dokumentaalsete tõendite põhjal hinnata. OÜ-ga Oklahan

Drus tehtud tehingute kohta märgib vastustaja, et reklaamiteenuste osutamist olemasolevate

puudulike dokumentide olemasolul ja muude teenuse osutamist reaalselt näitavate tõendite

puudumisel ei saa pidada reaalseks. Vastustaja toob välja, et selgusetu on ka näiteks teenuste

hinna kujunemine, lisaks puudus teenuse väidetaval osutajal reaalne majandustegevus.

22. OÜ-ga Rantil ja OÜ-ga Tavella tehtud tehingute kohta märgib vastustaja, et OÜ Rantil

juhatuse liikmeks sai hiljem I. Z. (sarnaselt OÜ-ga Erestre ja OÜ-ga Oklahan Drus)

ning ka OÜ Rantil puhul võeti 2006. aastal kohe välja laekunud sularaha. Samuti toimiti ka OÜ

Tavella puhul. Lisaks seletab vastustaja, et kaebaja väited majanduslikust vajadusest ja tehingute

reaalsusest on tõendamata ja paljasõnalised. Seoses Ekstreem SV koristusteenuse osutamisega

märgib vastustaja, et V. O. mitte ainult ei mäletanud isik aastaid tagasi toimunud

sündmuste üksikasju, vaid ta ilmselgelt ei teadnud tema nimele registreeritud äriühingu tegevusest

ega selle nimel väljastatud arvete sisust.

23. Mis puudutab tehinguid OÜ-ga Classic Servis, siis selgitab vastustaja, et kaebaja on

tähelepanuta jätnud selle, et ta ei tundnud fotopildi järgi ära T. K., kellega ta

väidetavalt OÜ-st Classic Servis suhelnud oli. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kaup soetati

tegelikult SIA-lt Libra 1 otse (Lätist), mida kinnitab see, et kaup liikus Lätist otse OÜ Libra Üks

lattu, kauba vedu korraldas üks logistikaettevõte ühe transpordivahendiga, OÜ Libra Üks oli

tasunud topelttranspordi eest, OÜ Classic Servis kontodelt võeti sarnaselt teiste variäriühingutega

välja sularaha selle laekumisel ning OÜ Classic Servis juhatuse liikme T. K.

seletused olid üldsõnalised ning vastuolulised.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

24. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leian, et J.M.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on

nõuetekohaselt tuvastanud nii OÜ Libra Üks maksuvõla tekkimise kui ka asjaolud, mis kinnitavad

kaebaja vastutuskohustuse tekkimist OÜ Libra Üks maksuvõla eest. Kaebaja poolt kohtumenetluses

esitatud väiteid ning viidatud tõendid ei lükka maksuhalduri poolt tuvastatut ümber.

25. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lõikes 1 on sätestatud, et kui seaduslik esindaja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise

isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb

maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest

tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning

juriidilise isiku juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või

maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil

ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale

või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust

kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on

kustutatud. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata

jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast

tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

26. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks

tuvastada, kas juriidilisel isikul on tekkinud maksuvõlg, mille sisse nõudmine juriidiliselt isikult ei

ole osutunud võimalikuks, kas see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud

kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning kas sellise kohustuse rikkumise ja

maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.

27. Esindajale vastutusotsuse tegemise esmaseks eelduseks on niisiis esindatava maksuvõla

olemasolu. Käesoleval juhul on maksuhaldur OÜ Libra Üks maksuvõla tuvastanud

11. mail 2009 tehtud maksuotsuses nr 12-5/209. Vaidluses vastutusotsuse üle on vastutusotsuse

adressaadil õigus vaidlustada ka juriidilisele isikule tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid,

sõltumata sellest, et juriidiline isik maksuotsust vaidlustanud ei ole. Kuna kaebaja leiab, et

maksuhaldur on OÜ Libra Üks maksuvõla olemasolu valesti tuvastanud, tuleb kaebuse

lahendamiseks esmalt hinnata eelviidatud maksuotsuse õiguspärasust. 11. mai 20109

maksuotsusega tuvastas maksuhaldur, et OÜ Libra Üks kajastas 2006. aasta käibedeklaratsioonidel

lubamatult sisendkäibemaksu tegelikke majanduslikke sooritusi mitte kajastavate arvete alusel,

vähendades seeläbi õigustamatult tema poolt tasumisele kuuluva käibemaksu summat ning tegi

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, arvestamata ja tasumata nendelt tulumaksu.

28. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS §

29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks

maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt

arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba

või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS §

29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt

on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest

tasumisele kuuluv käibemaks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist

äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide

3-5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti kulud

või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või ettevõtlusega

mitteseotud kohustuste täitmiseks.

29. Vaidlust ei ole selles, et 2006. aastal olid OÜ Libra Üks kui ka sellele arveid esitanud OÜ

N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ

Classic Servis registreeritud käibemaksukohustuslastena ega selles, et viimatinimetatud seitsme

äriühingu poolt OÜ-le Libra Üks esitatud arved vastavad formaalselt käibemaksuseaduse §-s 37

sätestatud, samuti raamatupidamise seaduses (RmPS) algdokumendile esitatud nõuetele.

Maksustamise aluseks on aga reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele

nõuetele vastavate dokumentide olemasolu. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust

või kajastab seda valesti, ei vasta RmPS § 7 lg 1 punktist 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud

nõuetele.

30. Käibe- ja tulumaksuarvestusele esitatavad nõuded on erinevad. Sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse seisukohast on lisaks sellele, et isik kauba soetas, oluline ka see, et ta soetas

selle käibemaksukohustuslaseks oleva ettevõtja käest. Tulumaksu puhul ei ole see,

kellelt kaup

soetati, oluline, vaid tähtsust omab vaid see, et kaup on soetatud ning ettevõtlusega seotud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ Libra Üks maksuvõla olemasolu kontrollimiseks hinnata esiteks

seda, kas OÜ Libra Üks on üleüldse soetanud OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus,

OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis arvetel nimetatud kaupu ja

teenuseid. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, ei saanud OÜ-l Libra Üks ühelgi juhul tekkida

nende arvete alusel õigust sisendkäibemaksu arvestada ning arvete näol ei ole dokumentidega, mis

tõendaksid väljamaksete seotust OÜ Libra Üks ettevõtlusega. Kui ilmneb, et OÜ Libra Üks arvetel

kajastatud kaubad ja teenused tegelikult soetas, tõusetub küsimus, kas ta soetas need arvetel

näidatud müüjate käest. Kui jah, siis on maksuhaldur maksuvõla valesti tuvastanud. Kui ei, siis

tuleb järgnevalt käibemaksu puhul kontrollida seda, kas kaebuse esitaja on heauskselt eeldanud, et

müüjaks on arvel märgitud isik ning on seejuures olnud müüja isikusamasuse tuvastamisel

nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses

osalemise kohta. Tulumaksukohustuse puhul tuleb kontrollida, kas kaebuse esitaja teadis või pidi

teadma, et arve esitanud isik ei ole kauba müüja. Haldusasjas 3-3-1-60-11 tehtud kohtuotsuses asus

Riigikohus aga seisukohale, et isegi juhul kui kauba ostja teadis või pidi teadma, et müüjaks pole

arvel näidatud isik, ent on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle eest on makstud, siis

tuleb maksuhalduril kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamiseks

hindamise teel.

31. Leian, et maksuhaldur on nii vaidlusaluses vastutusotsuses kui ka seal viidatud OÜ-le Libra Üks

11. mail 2009 tehtud maksustuses nr 12-5/209 põhjendatult ning menetluses kogutud tuginedes

tuvastanud OÜ Libra Üks maksuvõla olemasolu. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et 2006. aastal

OÜ Classic Servis nimel lastekaupade müügi kohta väljastatud arvetel kajastatud kaubad soetas

kaebaja tegelikult otse Läti äriühingult SIA Libra-1, samas kui ülejäänud OÜ Classic Servis arvetel

ning OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella ja OÜ Ekstreem

SV arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid ei ole OÜ Libra Üks reaalselt üldse soetanud. Eeltoodust

tulenevalt tuleb nõustuda ka maksuhalduri seisukohaga, et OÜ-le Classic Servis tehtud

väljamakseid saab OÜ Libra Üks ettevõtlusega seotuks pidada samade kaupade eest SIA Libra-1

poolt OÜ-le Rantil väljastatud arvetel olevate summade ulatuses ning eelviidatud maksuotsuses

kajastatud kolme arve puhul OÜ Libra Üks poolt reaalselt välja makstud summa ulatuses.

Ülejäänud vaidlusaluste arvete alusel tehtud väljamaksed on maksuhaldur õigustatult lugenud OÜ

Libra Üks ettevõtlusega mitte seotuteks, kuna nende puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest

need väljamaksed tegelikult tehti.

32. Maksuhaldur on OÜ-le Libra Üks tehtud maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud enda

seisukohta kinnitavaid tõendeid. Ka vastutusotsuse tegemise menetluses ei ole kaebaja esitanud

täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid vaidlusaluste tehingute toimumist. Kaebaja leiab ekslikult,

nagu heidaks maksuhaldur talle või OÜ-le Libra Üks ette tehingupartnerite võimalikku õigusvastast

käitumist ja maksukohustuste täitmata jätmist. Maksuhaldur ei ole koormanud ei kaebajat ega OÜ-d

Libra Üks arveid esitanud isikute maksukohustusega, vaid OÜ Libra Üks maksukohustuse

tekkimise aluseks oli asjaolu, et ta kasutas oma maksuarvestuses algdokumente, mis tegelikke

majandustehinguid ei kajastanud. Mis puudutab käibemaksu, siis olukorras, kus arvel näidatud

tehingut ei ole toimunud, ei saa selle tehingu toimumisest lähtuda ka käibemaksuarvestuses.

Samamoodi ei saa isik õigustada ettevõttest väljamaksete tegemist arvega, mis tegelikult sellel

nimetatud tehingut ei kajasta.

33. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et maksuhaldur teeb talle või OÜ-le Libra Üks

etteheiteid seoses asjaoludega, mis ei olnud kaebaja või OÜ Libra Üks kontrolli all (nt.

tehingupartnerite poolt vormistatud dokumentide teatud ebakorrektsused). Maksuotsuses ja

vastutusotsuses käsitletud puudused dokumentide vormistaises ei ole mitte probleemiks omaette,

vaid tegemist on üksikute detailidega, mis kinnitavad seda, et vaidlusalustel arvetel kajastatud

tehinguid tegelikult ei toimunud. Eraldivõetuna ei ole tõepoolest üksi neid vormipuudustest selline,

mis keelaks arvete alusel ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise või mida ei saaks kasutada kulu

ettevõtlusega seotuse tõendamiseks. Küll aga välistab need see, et reaalselt tehinguid ei toimunud

ning just seda asjaolu, kogumis muude tuvastatud asjaoludega, need vormipuudused kinnitavad.

Asjaolud, nagu see, et arvetel pole kajastatud maksetähtpäeva või et reaalselt ei kohaldatud arvetel

näidatud viiviseid, samuti see, et sõlmitud lepingud sisaldavad sätteid, millel lepingus kajastatud

tehingu esemega mitte mingisugust loogilist puutuust ei ole, kinnitavad üheselt seda, et

dokumendid ei ole koostatud mitte reaalsete tehingute ja kokkulepete kajastamiseks, vaid nende

puudumise varjamiseks.

34. Ka maksuhalduri väiteid OÜ-le Libra Üks arveid esitanud isikute reaalse majandustegevuse

puudumise kohta ei kujuta endast etteheiteid OÜ-le Libra Üks, küll aga on need asjaolud sellised,

mis kinnitavad kahtlust, et reaalselt arvetel näidatud tehinguid toimunud ei ole. Loomulikult on

võimalik, et ettevõtja arveldab ainult sularahas ja maksab teenuseid reaalselt osutavatele isikutele

töötasu ilma sellelt töötasumakse deklareerimata. Sellist käitumist ei saa aga eeldada ning

hindamaks seda, kas selline ettevõtja on teisele isikule kaupu või teenuseid müünud, tuleb leida

täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad kas seda, et konkreetne müüja tõepoolest konkreetse kauba

ostjale müüs või siis seda, et ostja hoolsa käitumise tulemusena heauskselt eeldas, et kauba müüjaks

oli arvel näidatud isik. Samamoodi nagu dokumentide vormipuudused, on ka müüja reaalse

majandustegevuse kohta tõendite puudumine asjaoluks, mis kogumis teistega kinnitab, et arvetel

näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Asjaolude või tõendite kogumi pinnalt mingisuguse

asjaolu tuvastamine tähendabki seda, et ükski tõend eraldivõetuna ei pruugi selle asjaolu esinemist

kinnitada, küll aga kinnitavad need seda vastastikkuses koosmõjus.

35. MKS § 150 lõikes 1 sätestatakse, et maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma

vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

See kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada esindatavale varem

tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Konkreetseid majandustehinguid kajastavad tõendid

saavad algselt olla tehingu poolte valduses või neile teada. Maksuhalduri ülesanne on MKS §-st 11

tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast

tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud. Tõendada on

üldjuhul võimalik aga positiivseid asjaolusid eh mingisuguse sündmuse toimumist või teo tegemist.

Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning selliste

negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada sellest, et neile vastanduva positiivse asjaolu

kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda

oluliste olevate asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise

aluseks olevate soorituste reaalse toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid piisavad

ei ole. Kui maksuhaldur seda teinud on, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada

tõendid, mis vastavat sooritust (positiivset asjaolu) kinnitavad. Käesolevas asjas on vastustaja

õigesti märkinud, et kaebaja ei ole esitanud uusi veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid ühelt poolt OÜ

Libra Üks ning teiselt poolt OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ

Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis vaheliste tehingute toimumist. Samuti ei ole kaebaja

juba maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel veenvalt põhjendanud, et need tehingute

toimumist kinnitavad ega esitanud maksuhaldurile põhjendatud etteheiteid uurimispõhimõtte

rikkumise kohta. MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksu- või

vastutusotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda

piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist.

36. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ N.L.B Service vahel ei ole

toimunud ning viimase poolt esitatud arvetel näidatud teenuseid ei ole OÜ Libra Üks soetanud.

OÜ N.L.B Service arved on fiktiivsed ega kajasta ühtki reaalset majanduslikku sooritust. OÜ-le

Libra Üks tehtud maksuotsuses ja kaebajale tehtud vastutusotsuses on maksuhaldur seda

seisukohta piisavalt põhjendanud. Nõustun seal esitatud põhjendustega neid siinkohal kordamata.

Täiendavalt märgin, et OÜ N.L.B Servis esitatud sõidulehed (kd III, tl. 180 jj) ei tõenda

transporditeenuste osutamist. Esiteks ei ole konkreetseid sõidulehti võimalik siduda konkreetsete

kauba saatedokumentidega, vastastikkused viited neil dokumentidel puuduvad. Samas on vastustaja

õigesti välja toonud selle, et kauba saatedokumentide kuupäevad ning OÜ N.L.B Service

sõidulehtede märgitud kuupäevad ei kattu – sõidulehtede kohaselt on tehtud vedusid ka sellistel

kuupäevadel, millistel kauba saatelehtede kohaselt ei nähtu kauba vastuvõtmist saaja poolt.

Samamoodi ei ole sõidulehed seostatavad konkreetsete arvetega, arvetel sõidulehtedele ei viidata.

See kinnitab maksuhalduri järeldust, et sõidulehed on vormistatud tagantjärele, mis võtab neilt

igasuguse usaldusväärsuse.

37. Lisaks sellele erinevad omavahel OÜ N.L.B Service arved ning sõidulehed – transporditeenuste

kohta esitatud arvetel on arvestusühikuks tunnid (h), sõidulehtedel aga kilomeetrid (km). Näiteks

on OÜ N.L.B Service esitanud 20. veebruaril 2006 arve nr 20060268 (kd III, tl. 170)

transporditeenuste eest 600 tunni (h) ulatuses. Kuivõrd tegemist on transporditeenuste eest

esitatud esimese arvega sel aastal, siis võiks eeldada, et sellele vastab sõiduleht, mis kajastab

perioodi 5. jaanuarist kuni 19. veebruarini 2006 (kd III, tl 180). Sõidulehel on kajastatud veod

Tallinnas VP Market OÜ-le ja Rimi Eesti Food AS-ile kokku kaheteistkümnel päeval. Sõidulehe

kohaselt on arvestusühikuks kilomeeter, arve kohaselt aga tund. On ilmne, et 12 päeva jooksul ei

saanud transporditeenuseid osutada 600 tunni ulatuses, samas ei ole eluliselt usutav, et tehingu

reaalse toimumise puhul oleks arvel kajastatud vale ühik. See asjaolu viitab vaid sellele, et tehinguid

kajastavad dokumendid on fiktiivsed ega kajasta tegelikult tehtud sooritusi.

38. Samuti on msõidulehtedel kajastatud üksnes sõidu sihtkoht, ent pole kajastatud lähtekohta.

Kaebaja on maksuhaldurile antud seletuses (kd V, tl 110) selgitanud, et sõitude lähtekohaks oli OÜ

Libra Üks ladu Tallinnas. See väide on aga mitmete sõidulehtedega võrreldes kummaline ja

ebauustav. Näiteks on perioodi 6. märts kuni 2. aprill sõidulehel (kd IV, tl. 8) kajastatud 20., 24. ja

27. märtsil toimunud veod Sillamäele ja Narva kogumahuga 225 kilomeetrit. Narva ja Tallinna

vahemaa on üldteadaolevalt umbes 211 kilomeetrit (www.mnt.ee/kaugus). Seega ei saa

eelnimetatud sõiduleht kajastada sõidu tegelikku marsruuti. Arvestades sedalaadi vastuolusid,

samuti seda, et sõidulehed ei ole otseselt seostatavad ei arvetega ega ka OÜ Libra Üks kauba

saatedokumentidega, ei saa neid sõidulehti pidada usaldusväärseteks. Nõustun ka maksuhalduri

seisukohaga, et kaebaja ning L. T. seletused transporditeenuste tegeliku osutamise

kohta ei veena tehingute tegelikus toimumises. Mõlemad isikud on maksuhaldurile antud seletuses

küll kinnitanud arvetel näidatud tehingute toimumist, ent nende seletused on olnud üldsõnalised

ning muude vedude teostamist puudutavate usaldusväärsete tõendite puudumisel ning kahtluse

tõttu, et isikud on kokku leppinud fiktiivsete arvete koostamises, ei saa neid ütlusi usaldada.

39. Mis puudutab OÜ N.L.B Service poolt osutatud autoremonditeenuseid, siis selleski osas on

maksuhaldur piisava põhjalikkusega selgitanud, miks kogutud tõendid nende tehingute reaalselt

toimumist ei kinnita. L.T.i seletus ei ole usaldusväärne oma üldsõnalisuse tõttu. ei ole eluliselt

usutav, et L.T. reaalselt sõidukid parandusse viis, ent ei mäleta, kuhu täpselt ega ka seda, kes neid

töid teostas. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebaja OÜ Libra Üks juhatuse liikmena nõustus

sõidukitele võrdlemisi kallihinnaliste hooldus- ja remonttööde teostamisega isikute poolt, keda ja

kelle poolt teostatava töö kvaliteeti ei olnud tal mistahes põhjust usaldada. Seejuures ei ole kaebaja

vastu vaielnud maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludele, et varem hooldati ja remonditi OÜ

Libra Üks sõidukeid vastavates margiesindustes. Kaebaja väide, et L. T. poole pöörduti seetõttu,

et margiesinduste teenused on kallimad, ei ole tõsiseltvõetav arvestades kaebaja poolt samas antud

selgitust, et 2006. aastal läks OÜ-l Libra Üks majanduslikult väga hästi. Loomulikult ei saa

ettevõtjale ette heita, et ta laseb oma sõidukeid hooldada ja remontida muudes töökodades, ent

usutav ei ole, et ta laseb seda teha ilma, et ta üldse teaks, kes või kus neid teenuseid osutab.

Kõrvutades nii OÜ N.L.B Service arvetel kajastatud transpordi- kui autoremonditeenustega seotud

ülaltoodud vastuolusid maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega OÜ N.L.B Service reaalse

majandustegevuse puudumise kohta, ei saa tehingute reaalset toimumist usutavaks pidada, küll on

aga usutav, et vastavad arved vormistati käibemaksupettuse toimepanemiseks ning OÜ-st Libra

Üks maksuvabalt raha väljaviimiseks. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et OÜ-le N.L.B

Service OÜ Libra Üks poolt makstud summad, mis OÜ N.L.B Service poolt pangast sularahas

välja võeti, oleksid tagasi liikunud OÜ-le Libra Üks või selle juhtidele, ei ole siinkohal määrav.

40. Maksuhaldur on õige ja põhjendatud järelduse teinud OÜ Erestre ja OÜ Oklahan Drus nimel

väljastatud arvete kohta. Nõustun nende äriühingutega OÜ Libra Üks poolt väidetavalt tehtud

tehingute kohta maksu- ja vastutusotsuses esitatud seisukohtadega ega hakka neid siinkohal

kordama. Mis puudutab kaebaja poolt kohtumenetluses välja toodud asjaolu, et OÜ Erestre

hooldas kontrotitehnikat OÜ Libra Üks kontoris ent OÜ Laansoo & Trussmann tegelesid

kaupluste infosüsteemi hooldusega, siis tuleb märkida, et OÜ Libra Üks ja OÜ Erestre vahel

sõlmitud lepingu (kd III, tl. 163) kohaselt oli lepingu esemeks just müügipunktide hooldamine.

Lisaks sellele ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja tellib oma kontoritehnika hoolduse isikutelt, kelle ja

kelle pädevuse kohta puuduvad tal igasugused andmed. Möönan, et on olemas rida teenuseid ja

töid, mille puhul tõepoolest ei pruugi tellija jaoks olla oluline, kes neid töid teeb. Sellisteks on

erinevad lihtsad ning töö tegijalt erilist kvalifikatsiooni mitte nõudvad tööd, mille tulemuslikkust ja

nõuetekohasust saab tellija vahetult pärast töö lõppu kohapeal hinnata. Kontoritehnika

hooldustööd, mida tehakse hinnaga 600 krooni tunnis, kindlasti ei ole sedalaadi tööd. Lisaks sellele

ei nähtu OÜ Erestre arvetelt, milles teenus tegelikult seisnes, mida selle hooldamise raames tehti.

Kaebaja poolt maksuhaldurile antud seletusedki on üldsõnalised ega sisalda mistahes teavet, mis

andnuks võimaluse tehingute reaalses toimumises veenduda. Väide, et kaebaja helistas L.T.ile, kes

saatis mingisugused tundmatud noored tehnikat hooldama, on paljasõnaline ega ole tõsiseltvõetav.

Kõrvutades eeltoodut maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega, mis kinnitavad

OÜ Erestre tavapärase majandustegevuse puudumist, asjaoluga, et kaebaja ei tundnud

maksuhaldurile seletusi andes fotolt ära OÜ Erestre seaduslikku esindajat, kellega ta väidetavalt oli

kohtunud ning lepingu sõlminud, leiab kinnitust maksuhalduri veendumus, et mingisuguseid

tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ Erestre vahel ei toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed arved.

41. OÜ Oklahan Drus on OÜ-le Libra Üks esitatud arvete kohaselt (kd IV, tl 173) osutanud

erinevaid reklaamiteenuseid. Nõustudes nende tehingute kohta maksuhalduri poolt maksu- ja

vastutusotsuses esitatud põhjendustega, märgin üksnes seda, et mistahes usaldusväärseid tõendeid

nende teenuste osutamise kohta ei ole. L.T.i, kaebaja ning I. Z. poolt

esitatud väide, et neid teenuseid osutas reaalselt keegi Jana-nimeline tütarlaps, on paljasõnaline.

Pole ühtki tõendit, mis kinnitaks, et OÜ Libra Üks tegelikult oleks logosid, reklaammaterjale jms

OÜ Oklahan Drus arvetel näidatud teenuste tulemusi saanud. Olemasolevatest dokumentidest ei

nähtu umbkaudugi, milles selliste teenuste tulemus seisnes. Kui tegemist oli kujundusteenusega,

oleks loogiline, et tellijale antakse üle mingisuguses tajutavas formaadis selle kujundustegevuse

tulemus. Kui teenuse sisuks on mingisuguste füüsiliste reklaammaterjalide tootmine, oleks

loogiline, et arvetelt nähtuvad kogused, ühikuhinnad, tulemuse vastuvõtmine tellija poolt jms.

Ühtki tõendit selliste asjaolude kohta ei ole.

42. Siinkohal ei ole põhjust arutada selle üle, kas OÜ Libra Üks või kaebaja pidid selliseid

asjaolusid kinnitavaid tõendeid säilitama või mitte. Antud juhul on tõendamiskoormus kaebajal.

Kui kaebaja, OÜ Libra Üks tegevjuhina vastavaid tõendeid ei säilitanud ega oska anda ka

mingisugust adekvaatset informatsiooni, mis võimaldanuks maksuhalduril ise neid tõendeid leida,

siis riskibki ta sellega, et vaidluse tekkimise korral ei suuda ta tõendada asjaolusid, mille tõendamise

kohustus tal on. Raamatupidamisdokumentides kaupade iseloomu või teenuste sisu võimalikult

täpse märkimise eesmärk on see, et mistahes vaidluse (olgu see eraõiguslik vaidlus tehingu poolte

vahel või avalik-õigusliku iseloomuga vaidlus maksuhalduriga) korral oleks võimalik nende

raamatupidamisdokumentide alusel tehingu tegelikku sisu hinnata. Olukorras, kus teenuse sisu on

märgitud selliselt, et tegelikult ei ole mistahes infot selle kohta, milles teenus seisnes, kui palju seda

osutati jms, ei saa väita, et raamatupidamisdokument kajastab majandustehingut õigesti ja

täielikult.

43. Lisaks eeltoodule tuleb OÜ Oklahan Drus arvete (sama kehtib ka OÜ Erestre arvete kohta)

märkida, et maksuhaldurile antud seletuses väitis I. Z. küsimuse peale OÜ Libra Üks

ning OÜ Erestre ja OÜ Oklahan Drus koostöö kohta, et peamiselt seisnes see mänguasjade

edasimüügis ja parandamises. Selliseid teenuseid ei ole OÜ Erestre ega OÜ Oklahan Drus OÜ-le

Libra Üks aga kunagi osutanud. Vastavate teenuste kohta on OÜ-le Libra Üks vaidlusalusel

perioodil arveid esitanud küll OÜ Classic Servis ja OÜ Rantil, ent tol ajal ei olnud I. Z.

nende äriühingutega seotud. Seda, et OÜ Erestre ja Oklahan Drus tegelesid riiete remondiga,

kinnitas 17. detsembril 2008 maksuhaldurile seletusi andes ka L.T. (kd VI, tl. 59 jj),

kusjuures kaks kuud varem selgitas L.T. maksuhaldurile, et ei tea, milles OÜ Erestre

ja OÜ Oklahan Drus poolt OÜ-le Libra Üks osutatud teenuseid seisnesid (kd V, tl 184 jj).

Eeltoodu kinnitab maksuhalduri seisukohta, et L.T., J.M. ja I.

Z. on enne maksuhaldurile seletuste andmist omavahel kooskõlastanud antavad seletused

üldjoontes ning mõne üksiku detaili osas (nt. reklaamiteenuste osutaja nimi), ent seletusi tervikuna

kõrvutades on ilmne, et arvetel kajastatud väidetavate tehingute tegelikust sisust ei

tea ükski

eelnimetatud isikutest mitte midagi konkreetset. Kõrvutades eeltoodut maksuhalduri poolt

tuvastatud asjaoludega, mis kinnitavad OÜ Oklahan Drus tavapärase majandustegevuse puudumist

ning asjaoluga, et kaebaja ei tundnud maksuhaldurile seletusi andes fotolt ära OÜ Oklahan Drus

seaduslikku esindajat, kellega ta väidetavalt oli kohtunud ning lepingu sõlminud, leiab kinnitust

maksuhalduri veendumus, et mingisuguseid tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ Okalhan Drus vahel ei

toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed arved.

44. Nõustun maksuhalduriga ka selles, et OÜ Rantil ei ole OÜ-le Libra Üks mingisuguseid

teenuseid osutanud. Pole ühtegi veenvat tõendit, mis kinnitaks OÜ Rantil arvetel näidatud

mänguasjade ja riiete remonditeenuste osutamist. Arved on üldsõnalised ning neilt ei nähtu

teenuste osutamise maht ega ühikuhinnad. Pole ühtki tõendit ka remontimist vajavate kaupade

üleandmise kohta teenuse osutajale ning parandatud toodete vastuvõtu kohta. Kuigi pole teada,

millised tooteid väidetavalt remonditi, võiks remondiarvete suurust silmas pidades arvata, et

tegemist oli küllaltki suure väärtusega kaubakogustega. Eluliselt pole usutav, et selliste kaupade

üleandmist kuidagi ei fikseeritud, eriti olukorras, kus tellijale ei olnud teada, kes reaalselt väidetavate

remonditeenuste sisuks olevaid töid teeb. Seejuures on kaebaja maksuhaldurile antud seletuses

väitnud, et vähemalt osadel juhtudel käisid töölised neid remonttöid tegemas OÜ-s Libra Üks ja

osadel juhtudel viis L.T. kaubad keskturule. Samas pole ükski asjaosaline esitanud

mistahes andmeid mille põhjal oleks võimalik kindlaks teha, kes olid need isikud, kes käisid

esemeid parandamas OÜ-s Libra Üks või kes parandas neid keskturul. Kõrvutades eeltoodut

maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega, mis kinnitavad OÜ Rantil tavapärase majandustegevuse

puudumist, leiab kinnitust maksuhalduri veendumus, et mingisuguseid tehinguid OÜ Libra Üks ja

OÜ Rantil vahel ei toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed arved. Üksnes üldsõnalise arve

olemasolu ning tehingut korraldanud isikute üldised ja paljasõnalised väited tehingu toimumise

kohta, samas konkreetsete tehingute sisu ja mahtu puudutavate mistahes tõendite puudumine

lubab asuda seisukohale, et arvetel kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud.

45. Ühtki usaldusväärset tõendit pole ka selle kohta, et OÜ Tavella oleks osutanud

õigusabiteenuseid OÜ-le Libra Üks. Kordamata siinkohal maksu- ja vastutusotsuses esitatud

põhjendusi ning eelnevate äriühingutega tehtud tehingute kohta ülalpool märgitut, iseloomustab ka

OÜ Tavella arveid eeskätt nende üldsõnalisus ning see, et ei arvete ega ühegi muu tõendi põhjal ei

ole võimalik tuvastada, milles väidetavad teenused tegelikult seisnesid. Poolte vahel sõlmitud

lepingu (kd V, tl. 3) kohaselt pidi teenuste sisuks olema hankijate, ostjate ja töötajatega sõlmitud

lepingute analüüs, samas selgitas kaebaja maksuhaldurile, et tegelikult seisnes õigusabi võlglastega

suhtlemises. Arvetel on teenuse sisuks märgitud üksnes kas juriidilised teenused või uue töötaja otsing.

Ühestki dokumendist ei nähtu, milliseid teenuseid tegelikult osutati ning millest lähtudes on arvetel

kajastatud teenuse maht. Üksnes üldsõnalise arve olemasolu ning tehingut korraldanud isikute

üldised ja paljasõnalised väited tehingu toimumise kohta, samas konkreetsete tehingute sisu ja

mahtu puudutavate mistahes tõendite puudumine lubab asuda seisukohale, et arvetel kajastatud

tehinguid tegelikult ei toimunud.

46. Tõendatuks ei saa pidada ka tehingute toimumist OÜ Libra Üks ja OÜ Ekstreem SV vahel.

Maksuhaldur on põhjendatult kahtluse alla seadnud OÜ Ekstreem toonase juhatuse liikme Vitali

Opikovi seletuse usaldusväärsuse. Asjaolu, et isik oskas kinnitada OÜ-ga Libra Üks toimunud

tehingute asjaolusid, ent ei suutnud meenutada ei seda, kellelt ja äriühingu soetas või kellele selle

müüs või kes olid isikud, kes ettevõttes töötasid, viitab sellele, et enne maksuhaldurile seletuste

andmist oli V. O. antud informatsiooni tehingutest, mille kohta maksuhaldur eelduslikult küsib,

samas kui OÜ Ekstreem SV muu tegevuse kohta ei osanud V. O. seletusi anda. Samuti on V. O. ja

J. M. poolt maksuhaldurile antud seletused vastuolus koostöö korralduslikes küsimustes – J.M.i

sõnul suhtes ta koristamisega seoses L.T.iga, kes talle helistas ja küsis, kas on vaja koristada, samuti

leppis ta hindades kokku just T. (kd V, tl. 118). Samas väitis V. O. (kd V, tl. 200), et OÜ Ekstreem

SV asjadega tegeles ainult tema ning L.T. aitas vahel vaid tööliste leidmisega. V. O. selgitas ka, et

tal oli J. (M.) kokku lepitud, millal tuleb koristada ning vahel helistas talle L. (T.), kes ütles, millal

tuleb koristada. Samuti väitis V. O., et koristustöid tegid turult leitud inimesed ning J. kohtus ta

harva ning ei suuda meenutada, milline J. välja nägi. J.M. seevastu väitis, et viibis ise enamasti

koristamise juures. Kui koristusteenuseid oleks tõepoolest osutanud juhuslikud turult leitud isikud,

oleks loogiline, et teenuse osutamist korraldanud isik viis nad objektile ja teostas nende üle

järelevalvet. V.O. sõnul korraldas OÜ Esktreem SV tegevust tema, seega oleks ta pidanud

eelduslikult olema koristusteenuste teostamise ajal objektidel kohal koos nende väidetavalt

juhuslikult leitud töölistega. Arvestades arvetel kajastatud teenuste osutamise sagedust ning J.M.i

väidet, et tema ise viibis teenuste koristamise ajal enamasti kohal, ei ole võimalik, et V. O. on

J.M.iga kohtunud vaid paaril korral. Eluliselt ebausutav on seegi, et ettevõtte tegevjuhina leppis

J.M. sellega, et täiesti tundmatud isikud pääsesid juurde ettevõtte ruumidesse, kus ometi olu

hulgaliselt vara. Loogiline pole ka see, et ettevõtte tegevjuht oli pidevalt ise koristamise juures.

Siinkohal tuleb tähele panna, et V. O. ja L.T.i seletuse kohaselt osutati koristusteenuseid erinevates

kohtades (kontoris, laos, kaupluses), seevastu J.M. ei täpsustanud maksuhaldurile antud seletuses,

kus koristusteenust osutati, ent ometi kinnitas, et oli isiklikult enamasti koristamise juures. Ka OÜ

Ekstreem SV arvetel on teenuste sisu kirjeldatud üldiselt, sealt ei nähtu arve summa arvestamise

aluseks olnud ühikuhinded ega see, milles teenus konkreetselt seisnes. Ka asjassepuutuvad isikud

ei ole osanud teenuste maksumuse kujunemist selgitada rohkem kui sellega, et hind kujunes

kokkuleppel.

47. OÜ Ekstreem SV arvetel nimetatud ehitus- ja elektritööde reaalse teostamise kohta pole samuti

ühtki usaldusväärset tõendit. Puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaks kontrollida, milles

konkreetselt need arvetel üldsõnaliselt kajastatud tööd täpsemalt seisnesid või kes neid töid teostas.

Kõrvutades eeltoodut maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega, mis kinnitavad OÜ Ekstreem SV

tavapärase majandustegevuse puudumist, kinnitab see maksuhalduri veendumust, et mingisuguseid

tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ Ekstreem SV vahel ei toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed

arved.

48. Maksuhaldur on viimaks õigesti tuvastanud, et reaalselt ei toimunud tehinguid ka OÜ Libra

Üks ning OÜ Classic Servis vahel. Mis puudutab OÜ Classic Servis poolt rõivaste parandamise ja

disainiteenuste kohta esitatud arveid, siis nende fiktiivsust kinnitavad sarnased asjaolud, nagu

eelpool juba välja toodud seoses reklaamiteenuste arvetega OÜ-lt Oklahar Drus ning mänguasjade

ja riiete remondi arvetega OÜ-lt Rantil. Pole ühtki tõendit, mille põhjal saaks veenduda, milliseid

disaini- ja rõivaste remondi teenuseid arve kohaselt OÜ-le Libra Üks osutati. Asjassepuutuvate

isikute seletused nende teenuste kohta on sedavõrd üldsõnalised, et mingit tõendusväärtust need ei

kanna. Ühegi olemasoleva tõendi põhjal ei ole võimalik hinnata, kuidas kujunes

teenuste hind.

Samuti ei selgu, kes olid need isikud, kes teenuseid reaalselt osutasid. Kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väide, et teenuse ostjal ei olegi vaja teada, kes töid teeb ning talle piisas

teadmisest, et teenuste osutamise eest vastustab L.T., ei ole asjakohane. Antud juhul on

maksuhaldur põhjendanud oma seisukohta, et tehinguid ei toimunud, seega on kaebajal kohustus

tehingute toimumist tõendada. See, et kaebaja ei tea väidetavaid teenuseid osutanud isikud, ei ole

iseenesest probleem. Probleem on aga selles, et reaalse teenuse osutamise kohta puuduvad tõendid

ja teave, mis võimaldanuks maksuhalduril neid tõendeid koguda. Vaidlusaluste teenuste osutamist

võiksid kinnitada näiteks dokumendid, millest nähtub konkreetsete parandamist vajavate kaupade

üleandmine ja parandatud valmistoodangu vastuvõtmine, disainiteenuste tulemuseks olevate

toodete vastuvõtmine jms. Selliseid konkreetseid tõendeid saaks hinnata koosmõjus muude

asjaoludega ning võtta seisukoht nende usaldusväärsuses. Ka sellised dokumendid ei pruugi

tehinguid kinnitada, kui muud asjaolud neile vastu räägivad (näiteks kui ilmneks, et parandatud on

rohkem teatud tüüpi tooteid, kui parandamise tellijal neid üldse olnud on vms). Käesoleval juhul ei

ole aga sellistki analüüsi võimalik teha, sest mistahes kontrollimist võimaldavaid andmeid tehingute

tegeliku sisu kohta ei ole kumbki tehingupool esitanud ning raamatupidamisdokumentidest see ei

selgu.

49. OÜ Classic Servis ja OÜ Libra-1 vaheliste väidetavate teenuse osutamise teenuste fiktiivsust

kinnitab ka nende vahel sõlmitud leping (kd III, tl 1112 jj), milles sisalduvad muuhulgas sätted, mis

lepingu esemega kuidagi seotud ei ole. Nii näiteks on lepingus punkt 18.6, mis käsitleb töövõtja

tutvumist objektil olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga ning tal ei ole

pretensioone esitatud materjalide kohta. tegemist on ilmselgelt mingisuguse ehitustöid puudutava

lepingu sättega, mis saab eelviidatud lepingusse olla sattunud üksnes seetõttu, et pooled pole

lepingut koostades ja allkirjastades suvatsenud seda läbi lugeda. Selline asjaolu kinnitab tõdemust,

et leping on fiktiivne ehk tegeliku majandusliku sisuta. Kui kaks reaalselt tegutsevat ettevõtjat

sõlmivad omavahel kirjaliku lepingu, on loogiline, et leping kajastab nende vahelisi kokkuleppeid

ega sisalda sätteid, millel nende kokkulepetega mingit seost olla ei saa. Küll aga võivad sellised

suvalised klauslid lepingu teksti jääda, kui pooltel polegi eesmärgiks lepinguga tegelikke suhteid

reguleerida ega lepingut täitma asuda.

50. Mis puudutab OÜ Libra Üks poolt kaupade soetamist OÜ-lt Classic Servis, siis selles osas on

maksuhaldur õigesti leidnud ning piisava põhjalikkusega põhjendanud oma seisukohta, et tegelikult

soetas kaebaja need kaubad Läti äriühingult SIA Libra-1, mille näol on tegemist kaebajaga

majanduslikult seotud ettevõtjaga ning kaupade soetamine läbi OÜ Rantil ja OÜ Classic Servis

vormistati selleks, et vältida käibe deklareerimist ühendusesisese käibena ning saada Eestis

registreeritud müüja arve alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Maksuhaldur on ka

õigesti leidnud, et erinevalt ülejäänud ülalkirjeldatud arvetest saab OÜ-le Classic Servis kaupade

eest esitatud arvete alusel välja makstud rahasummasid pidada OÜ Libra Üks ettevõtlusega seotuks

ulatuses, mis vastab SIA Libra-1 poolt nendesamade kaupade kohta väljastatud arvetel näidatud

summadele. Vaidlusaluses tehingute ahelas toimus reaalne tehing SIA Libra-1 ja OÜ Libra Üks

vahel ning kaupade müügi tingimustena tuleb käsitada neid, millega vormistati tegeliku müüja poolt

nende müük esimesele fiktiivsele ostjale OÜ-le Rantil. Nõustun maksuhalduri analüüsiga

vaidlusaluste müügitehingute tegelikult majandusliku sisu kohta ega hakka maksu- ja

vastutusotsuses esitatud põhjendusi ükshaaval siinkohal kordama.

51. Mingisuguse tehingu tegeliku toimumise seab iseenesest kahtluse alla selle majanduslik

ebamõistlikkus. Antud juhul puudub igasugune majanduslik loogika selles, et SIA Libra-1, kes

reeglina müüs kaupu otse endaga seotud OÜ-le Libra Üks, müüs vahepealselt ajal kaupu teise ning

endaga mitte seotud äriühingu kaudu. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et OÜ-lt

Classic Servis soetati kaupu sellepärast, et SIA Libra-1 ei suutnud neid kaebajale müüa nii palju kui

kaebaja soovis, ei ole tõsiseltvõetav. Arvestades asjaolu, et SIA Libra-1 poolt arvete kohaselt OÜ-le

Rantil müüdud kaubad veeti OÜ Libra Üks lattu Tallinnas, kusjuures veoteenuse korraldas J.M., on

välistatud võimalus, et nii OÜ LIbra Üks kui SIA Libra Üks ei olnud teadlik sellest, et kõnealune

kaup on määratud lõppastmes OÜ-le Libra Üks. Maksuhaldur on nii maksu- kui vastutusotsuses

välja toonud ka rea vasturääkivusi vaidlusaluse kauba kohta vormistatud dokumentides (nt. arvete

kuupäevad) ning sellele, et teatud transpordidokumentides puudub üldse viide sellele, et kogu

tarneahela jooksul oleks neil kaupadel olnud mingisugune seos OÜ-ga Rantil või OÜ-ga Classic

Servis. Kaebaja ei ole ühtegi neist maksuhalduri poolt välja toodud vastuoludest ümber lükanud ega

esitanud mistahes veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute tegelikku toimumist arvetel

kajastatud viisil. Kõrvutades asjaolu, et kaupade soetamine SIA-lt Libra-1 OÜ Rantil ja OÜ Classic

Servis kaudu olnuks kaebaja jaoks majanduslikult ilmselgelt ebamõistlik asjaoluga, et jälle kord on

arvete esitamisega seotud L.T., kelle puhul juba käesolevas kohtuotsuses eelnevalt käsitletud

äriühingute puhul on tuvastamist leidnud fiktiivsete arvete esitamisel, samuti arvestades OÜ

Classic Servis tavapärase majandustegevuse puudumise kohta maksuhalduri poolt tuvastatud

asjaolusid, on maksuhaldur õigesti leidnud, et mingisuguseid teenuseid OÜ Classic Servis OÜ-le

Libra Üks ei osutanud ning nende kohta vormistati üksnes fiktiivsed arved.

52. Teiseks vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et vastutusotsuse adressaat on rikkunud

MKS §-s 8 nimetatud kohustust tagada esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Äriühingu juhatuse liikme puhul tähendab

see kokkuvõtvalt kohustust korraldada äriühingu majandustegevus selliselt, et sellest tekkivad

maksukohustused oleksid õigeaegselt deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksusummad

tasutud. Eeltoodud põhjustel on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et OÜ-l Libra-1 on maksuvõlg,

mis tekkis ajal, mil kaebaja oli selle äriühingu juhatuse liige, seega isik, kes vastutas äriühingu

juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest. Seega oli kaebaja ülesanne korraldada OÜ Libra-1

majandustegevuse selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama

õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid

maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad

ning korraldama nende tähtaegse tasumise.

53. Maksuvõla tekkimine iseenesest kinnitab juhatuse liikme MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuse

rikkumist. Kaebaja puhul seisneb MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumine esiteks selles, et ta ei

korraldanud 2006. aastal OÜ Libra Üks käibe- ja tulumaksuarvestust nõuetekohaselt, mille

tulemusena arvestati OÜ Libra Üks käibedeklaratsioonide esitamisel sisendkäibemaksu selleks

kõlbmatute arvete alusel ning vähendati seeläbi lubamatult tasumisele kuuluva käibemaksu summat

(ehk tasuti käibemaksu seaduses sätestatust vähem). Teiseks seisnes rikkumine fiktiivsete arvete

alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises, mis tõi kaasa selle, et OÜ-st Libra Üks

viidi ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel välja raha, mida oleks olnud

võimalik kasutada

maksukohustuste täitmisel, jättes seejuures deklareerimata ettevõtlusega mitte seotud

väljamaksetega kaasneva tulumaksukohustuse

54. Järgnevalt on vaidlusküsimuseks see, kas kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult.

MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu juhatuse liige äriühingu maksuvõla eest üksnes MKS §-s 8

nimetatud kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumise korral. Riigikohus on

äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise aluseid viimati põhjalikumalt analüüsinud 12.

detsembril 2012 kohtuasjas nr 3-3-1-23-12 tehtud otsuses. Nimetatud kohtuotsuses selgitas

Riigikohus, viidates oma varasemale otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-41-05, vastutuse kohaldamise

aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi

rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm, mis tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida,

miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud

oma kohustusi. Riigikohus selgitas samas, et MKS § 40 lg 1 kohaldamisel tuleb tahtluse mõiste

sisustamisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõikest 5, mis vastab karistusõiguses kasutatava

otsese tahtluse mõistele, samas kui karistusõigusliku kaudse tahtluse konstruktsioon ei ole

seadusliku esindaja süü tuvastamisel seoses vastutusotsusega kasutatav. Veel selgitas Riigikohus, et

tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega, milleks on teadlikkus käitumise

õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine ning MKS § 40 lg s 1 nimetatud tahtluse puhul peab

seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi. Viimaks

nõustus Riigikohus eelviidatud lahendis ka ringkonnakohtu poolt juba esitatud seisukohaga, et

vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja elulise

usutavuse kriteeriumist.

55. Nõustun vastutusotsuses esitatud seisukohaga, et OÜ Libra Üks maksuvõla tekkimine oli

põhjuslikus

seoses

J.M.

tahtliku

tegevusega

fiktiivsete

arvete

kasutamisel

raamatupidamisarvestuses ja nende alusel ettevõttest raha välja viimisel. Maksuhaldur on oma

seisukohta piisavalt põhjendanud. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et tegelikult jutis

ja korraldas OÜ Libra Üks tegevust I.T., kes oli samal ajal nii OÜ Libra Üks juhatuse liige kui ka

osanik, ei ole teiste kogutud tõendite pinnalt kinnitust leidnud. Maksuhaldurile antud seletuses on

kaebaja ise kinnitanud, et OÜ Libra Üks tegevjuhtimisega tegeles tema, samuti kinnitab seda OÜ

Libra Üks majandusaasta aruanne, kus just kaebaja tegevjuhina ära nimetatakse. Kaebaja selgitas

samuti, et just tema suhtles vaidlusaluste tehingutega seoses L.T.iga. Puutuvalt erinevate juhatuse

liikmete rolli äriühingu juhtimises, märgin, et vaidlusalusest vastutuskohustusest vabanemiseks

peaks kaebaja esile tooma asjaolud, mis veenvaltkinnitavad näiteks seda, et juhatuse liikmete

ülesanded oli korraldatud nii, et kaebaja ei puutunud üldse kokku OÜ-s Libra Üks vaidlusalustel

arvetel kajastatud tehingute tegemisega või raamatupidamise korraldamisega. Selliseid asjaolusid

kaebaja välja toonud ei ole, küll aga kinnitanud, et korraldas OÜ Libra Üks igapäevast

majandustegevust.

56. Kohtumenetluses esitatud etteheide, justkui oleks maksuhaldur põhjendamatult suure tähtsuse

omistanud kaebaja ja L.T.i vahelisele tutvusele, on põhjendamatu. Kaebaja nimetas maksuhaldurile

L.T.it kui oma ammust tuttavat. Siinkohal ei ole tegelikult oluline, kui pikaaegne või lähedane

tutvus kaebaja ja L.T.i vahel oli. Mõlemad neist on maksuhaldurile antud seletuste kinnitanud, et

tundsid teineteist ning suhtlesid omavahel vaidlusaluste tehingutega seoses. Ülaltoodud

põhjustel leidsin, et vaidlusaluseid tehinguid ei

toimunud ning tehingute kohta vormistati üksnes fiktiivsed arved. Fiktiivsete arvete kasutamine

käibemaksuarvestuses ning nende alusel väljamaksete tegemine saab olla üksnes tahtlik tegevus.

Kaebaja tahtluse välistamiseks peaksid esinema asjaolud, mis kinnitaksid, et kaebaja, olles OÜ Libra

Üks tegevjuhtimisega tegelenud juhatuse liige, tegelikult siiralt uskus, et arvetel näidatud tehingud

on seal näidatud isikutega toimunud. See oleks võimalik juhul, kui oleks tuvastatud, et vähemalt

esemelises mõttes arvetel kajastatud tehingud aset leidsid (arvetel näidatud kaubad ja teenused

tegelikult saadi). Käesoleval juhul on esemelises mõttes tehingute toimumine tuvastatav üksnes

OÜ-lt Classic Servis kaupade soetamise osas. Muus osas on leidnud tuvastamist, et arvetel näidatud

teenuseid pole üldse saadud. Kuivõrd OÜ-lt Classic Servis kaupade soetamisel pidi kaebaja teadma,

kust kaubad pärinesid (sest kaebaja korraldas nende transporti Tallinna), ei ole sellegi tehingu osas

võimalik, et kaebaja siiralt uskus, et kauba müüjaks on OÜ Classic Servis. Eeltoodust tulenevalt oli

J.M. teadlik arvete fiktiivsusest ehk sellest, et eelnimetatud äriühingute arvete alusel tegelikult mingit

kaupa ei soetatud ja ta pidi endale teadvustama, et äriühingu raamatupidamises ja

käibedeklaratsioonides sellise kauba soetuse kajastamine ning väljamaksete tegemine isikutele,

kellelt ei ole arvel näidatud vastusooritust saadud, põhjustab maksuvõla.

57. Ühelgi juhul ei saaks kaebaja vastutuskohustusest vabaneda väites, et tema täitis üksnes I.T.i

käske. Juriidilise isiku juhatuse liikme pädevus ja ülesanded tulevad seadusest ning juhatuse liikmel

on kohustus neid täita iseseisvalt ning parimal võimalikul viisil. Antud juhul ei ole esiteks mitte

ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et suhtlemise L.T.iga ja viimasega seotud äriühingutega olek

kaebajale peale surunud I.T.. Vastupidi – esitatud tõendid kinnitavad, et OÜ Libra Üks suhted

fiktiivseid arveid esitanud äriühingute ja nende nimel toimetanud L.T.iga toimusid just kaebaja

kaudu. Ent isegi juhul kui kaebaja suutnuks tõendada, et täitis üksnes teise juhatuse liikme käske,

tuleks tema käitumine, mis seisnes arvetel kajastatud tehingute tegelike asjaolude välja selgitamata

jätmises ning sellele vaatamata nende arvete aktsepteerimises ja nende alusel väljamaksete

tegemises, kvalifitseerida tahtliku tegevusetusena, millisel juhul on süü vormiks siiski tahtlus ning

mille kaasneb vastutuskohustus.

58. Isiku süü vormi kohta esineb harva otseseid kirjalikke või isikute ütlustel põhinevaid tõendeid

ning seetõttu tuleb süü hindamisel lähtuda enamasti tõendite kogumist, nende pinnalt tuvastatud

asjaoludest ning elulise usutavuse kriteeriumist. Elulise usutavuse kriteerium tähendab siinkohal

seda, et vaidluse korral süü vormi üle ning otseste tõendite puudumisel tuleb muude tuvastatud

asjaolude põhjal hinnata seda, kas eluliselt on usutavam, et isik käitus tahtlikult või on pigem

usutav, et isik oli hooletu. Antud juhul puudub igasugune põhjus eeldada kaebaja hooletust.

59. MKS § 8 lg 1 hõlmab juhatuse liikme kohustust deklareerida nõuetekohaselt esindatava

maksukohustused ning keeldu mõnesid maksukohustusi deklareerimata jätta või deklareerimisel

ebaõigetest andmetest lähtuda. Sisuliselt on selle näol tegemist kohustusega esitada maksuhaldurile

õige ja täielik teave esindatava maksukohustuste aluseks olevate asjaolude kohta. Leian, et juhul, kui

leiab tuvastamist, et selle kohustuse kandjaks olev juhatuse liige on esitanud maksuhaldurile

vastavad andmed, ilma, et ta oleks nende õigsust kontrollinud, ent samas puudus tal mistahes

mõistlik põhjus nende andmete õigsust eeldada, tuleb juhatuse liikme tegevuses eeldada tahtlust

ning see on võimalik kvalifitseerida tahtliku tegevusetusena MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuse

täitmisel. Selline tegevusetus on hõlmatud VÕS § 104 lõikes 5 sätestatud tahtluse mõistega, sest isik

pidi aru saama, et sellise tegevusetuse korral ei suuda ta tagada maksuhaldurile

edastatavate

andmete õigsust ning samas soovis, et vaatamata võimalusele, et andmed ei ole õiged, määrataks

maksukohustus kindlaks nendest andmetest lähtudes. Seega on tegemist olukorraga, kus isik saab

aru, et õigusvastase tagajärje saabumine (st. esitatavate andmete põhjal tekkiv tasumisele kuuluva

maksusumma väärarvestus) on tema tegevusetuse korral võimalik ja tõenäoline ning soovib sellele

vaatamata sellise tagajärje saabumist. Tagajärje soovimine VÕS § 104 lg 5 mõistes ei ole

emotsionaalne kategooria ning seega ei saa tahtluse esinemist pareerida paljasõnalise väitega, et isik

tegelikult negatiivse tagajärje saabumist ei soovinud või et see polnud tema eesmärk. Kui isikul on

kohustus esitada tõesed andmed siis ka suvaliste andmete esitamine, ilma et nende esitamiseks

olnuks mingi loogiline põhjus, on tahtlik tegevus. Sellises olukorras oleks hooletusest võimalik

rääkida juhul, kui oleks võimalik tuvastada mingisugused asjaolud, mis veenaksid selles, et isik ei

saanud aru õigusvastase tagajärje saabumise võimalikkusest või et tal oli mingi mõistlik põhjust

arvata, et tema esitatud andmed on õiged ning sellepärast ei asunud ta nende õigsust enne

maksudeklaratsioonides kajastamist kontrollima. Käesoleval juhul hooletusele viitavaid asjaolusid ei

esine ning maksuhaldur on kaebaja käitumise õigustatult tahtlikuna kvalifitseerinud.

60. Kuivõrd leidis tuvastamist, et J.M.i tegevus fiktiivsete arvete OÜ Libra Üks

raamatupidamis- ja maksuarvestuses oli tahtlik, on vastutusotsuse tegemisel õigustatud ka

kuueaastase aegumistähtaja kohaldamine vastavalt MKS § 98 lõikele 1.

61. Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti leidnud, et tehinguid ühelt poolt OÜ Libra Üks ning

teiselt poolt OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ

Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis vahel ei toimunud, nende tehingute kohta OÜ Libra Üks

raamatupidamises olevad arved ei kajasta tehingute tegelikku sisu ning fiktiivsete arvete esitamine

ning maksuarvestuses kasutamine, samuti OÜ-st Libra Üks ettevõtlusega mitte seotud väljamaksete

tegemine ning neilt väljamaksetelt tulumaksu mittearvestamine sai toimuda vaid kaebaja tahtliku

tegevuse tõttu. Seetõttu on vastutusotsus õiguspärane ning esitatud kaebus tuleb rahuldamata jätta.

62. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda

kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.

63. Kaebaja kasutas käesolevas kohtumenetluses riigi õigusabi. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulude kindlaksmääramise vormistan eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik