1-11-10310/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnakohtu 21. jaanuari 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 7-kuulise vangistusega, millest KarS § 74 alusel pöörati kohesele täitmisele 3 kuud vangistust ning 4 kuud vangistust jäeti tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, kuid pöörati Tallinna Linnakohtu 22. veebruari 2005. a määrusega siiski täitmisele;
Legislator headnote
AI generated1-11-10310/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Harju Maakohtu 20. mai 2011. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel 3-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
07. novembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-10310 Kohtunik Peet Teidearu Tõlk X Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksei Korõševi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Aleksei Korõšev (IK: 37107230234; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 426, § 432 lg-st 3, kohus määras :
Jätta vabastamata süüdimõistetu Aleksei Korõšev temale Harju Maakohtu 09. novembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 09. novembri 2011. a otsusega tunnistati Aleksei Korõšev süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 45 päeva vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Aleksei Korõševile Harju Maakohtu 20. mai 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 14 päeva vangistust alates 09. novembrist 2011. a. Kohtuotsus jõustus 17. novembril 2011. a.
Aleksei Korõševi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 23. oktoobril 2014. a.
Aleksei Korõševit on varem kriminaalkorras karistatud:
1. Tallinna Linnakohtu 21. jaanuari 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 7-kuulise vangistusega, millest KarS § 74 alusel pöörati kohesele täitmisele 3 kuud vangistust ning 4 kuud vangistust jäeti tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, kuid pöörati Tallinna Linnakohtu 22. veebruari 2005. a määrusega siiski täitmisele;
2. Tallinna Linnakohtu 28. aprilli 2005. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel liitkaristusena koos eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega 6 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud
13 päeva vangistust;
3. Harju Maakohtu 15. mai 2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 3- kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-kuuliseks vangistuseks;
4. Harju Maakohtu 25. jaanuari 2007. a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 - §
25 lg 2 alusel 9-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 6-kuuliseks vangistuseks;
5. Harju Maakohtu 06. märtsi 2008. a otsusega KarS § 274 lg 1 ja § 120 alusel 9-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 6-kuuliseks vangistuseks ja mille hulka arvati eelvangistus, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud 15 päeva vangistust, mis jäeti aga KarS § 74 alusel tingimisi 2- aastase katseajaga täitmisele pööramata;
6. Harju Maakohtu 29. juuli 2009. a otsusega KarS § 184 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust;
7. Harju Maakohtu 20. mai 2011. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel 3-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
Aleksei Korõševit on korduvalt karistatud ka väärteokorras.
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei Korõševil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 53% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 17%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ja kindel elukoht, samuti ei ole tal kehtivat elamis-ja tööluba ega isikut tõendavat dokumenti.
Kohtumenetluse poolte seisukohad Aleksei Korõšev selgitas kohtuistungil, et soovib oma elu muuta ja mitte tagasi pöörduda. Tallinnasse ta tagasi ei läheks vaid üüriks korteri Tartus ja jätkaks siin ka töölkäimist.
Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige tema varasemat karistatust, kuriteo toimepanemist katseajal, sõltuvusprobleeme kui ka elutingimusi vabaduses.
Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
Käesolevaks ajaks on Aleksei Korõšev ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Aleksei Korõševi puhul on positiivne, et vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarrikkumist. Ta on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni, osalenud X tugigrupi töös, sotsiaalabiprogrammis eluviisitreening ja tagasilanguse ennetamise grupis, on töötanud vangistuses majandusabitöödel ja väljaspool vanglat OÜ-s X ning on omandanud B1 tasemel riigikeele. Samas aga peab kohus arvestama, et Aleksei Korõševit on kriminaalkorras karistatud kokku juba kaheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud varasemalt kahel korral ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust katseajal jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Süüdimõistetu on pannud toime eriliigilisi kuritegusid, mistõttu võib öelda, et tema kuritegelik tegevus on olnud laiahaardeline. Materjalide põhjal on alust arvata, et peamiselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist siiski mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine ja soov teenida kuritegelikul teel majanduslikku kasu. Kuigi nüüdseks on süüdimõistetu oma sõltuvusprobleemidega aktiivselt tegelenud ning on motiveeritud sõltuvusainetest vabaduses hoiduma, siis ei ole siiski veel maandatud riskitegurid seoses süüdimõistetu majandusliku olukorraga. Vabanemisel puudub süüdimõistetul kehtiv luba Eestis elamiseks ja töötamiseks ning tal ei ole ka ühtegi kindlat töökohta vabaduses ootamas. Samuti puudub tal toetav lähisuhtevõrgustik ja tema peamise tutvusringkonna moodustavad kuritegeliku taustaga isikud. Seega on jätkuvalt olemas reaalne oht süüdimõistetu poolt vabaduses majandusliku kasu teenimise eesmärgil uute kuritegude toimepanemiseks, eriti juhul, kui ta jätkab positiivset tuge avaldavate suhete puudumisel ja negatiivse tutvusringkonna mõjul ka narkootikumide tarvitamist. Samuti on negatiivseks asjaoluks see, et vabanemisel puudub süüdimõistetul elamisluba ja kindel elukoht, mis raskendab tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist ja põhjendab ka ohtu tema poolt karistuse kandmisest kõrvalehoidumiseks, eriti arvestades, et varasemalt ei ole ta vabatahtlikult ilmunud ka vangistuse kandmisele ja ta on tulnud tagaotsitavaks kuulutada.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksei Korõševi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudaks jätkata oma elu vabaduses seaduskuulekalt ja igati järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Samuti ei ole kindlust, et süüdimõistetu vabastamist toetaksid tema elutingimused vabaduses. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Arvestades Aleksei Korõševi õigusvastase tegevuse pikaajalisust ja temale antud korduvaid võimalusi jätkata oma elu seadusekuulekalt, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist, leiab kohtunik, et Aleksei Korõševi puhul piisavalt usaldusväärse isikuga tegemist ei ole.
Kohtunik