1-13-3458/24 · 1-13-3458/24 · Tartu Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 8. november 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3458 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma Kriminaalasi V.V süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. septembri 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava V.V kaitsja Monica Meristo Prokurör Enn Pustak Süüdistatav V.V, isikukood: XXX, elukoht XXXX. Varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kaitsja Monica Meristo

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 17. septembri 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.V anti kohtu alla ja teda süüdistati KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et juhtis alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest

7110EST, seerianumbriga ARAF-0024 mõõtetulemus 0,88 mg/l alkoholi ühes liitris

väljahingatavas õhus) 16.03.2013 kella 21.20 paiku Sõmeru vallas Ussimäe külas Pagusoo

2

tänaval mootorsõidukit VW Sharan, registrimärk XXX. Seega, juhtides sõidukit alkoholijoobes, pani V.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Viru Maakohtu 17.09.2013 otsusega mõisteti V.V süüdi KarS § 424 järgi ja teda

karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. V.V lõplikuks karistuseks on 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.03.2013 – 18.03.2013 s.o 2 päeva karistusaja hulka, karistust jäi kanda

3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata

katseajaga 3 aastat. KarS § 50 alusel määrati, et V.V-lt tuleb lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisaks mõisteti V.V-lt välja menetluskulud.

ESIMESE ASTME KOHTU APELLEERITAVA OSA SISU

3. Kohus märkis, et KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik

mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

3.1 Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestas kohus, et V.V puhul on tegemist

varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata isikuga ning süüdistataval mõõdetud

alkoholijoove oli miinimumi lähedane. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus.

3.2 Arvestades kuriteo tehiolusid, V.V süü suurust ja tema isikut, leidis kohus, et teda on

võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega tingimisi vangistusega

miinimumilähedases määras. Eripreventiivsetel kaalutlustel kohaldab kohus lisakaristusena mootorsõiduki juhtumisõiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel, V.V isikut arvestades

leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad lisakaristuse kohaldamisega kolmeks kuuks.

3.3 Otsustades V.V karistada vangistusega ja mitte rahatrahviga lähtub kohus V.V süü suurusest ja võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistuse valikul arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistatava sissetulek pole suur, ta on

esitanud taotluse võimaldada menetluskulude tasumist ositi. Arvestades V.V kohustust

tasuda liiklusõnnetusega tekitatud materiaalne kahju ja tasuda rahatrahv, võib rahalise karistuse täitmine osutada ülejõukäivaks.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

4. Apellant taotleb tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista V.V-le

rahaline karistus ositi tasumisega. Samuti vähendada lisakaristuse tähtaega 1 kuuni.

Alternatiivselt taotleb kaitsja karistada V.V tingimusliku vangistusega koos kontrollnõuete täitmisega tähtajaga 18 kuud.

4.1 Süüdistatav tunnistab oma süüd kuid palub, et talle mõistetakse rahaline karistus ositi tasumisega. Tema poolt antud asjas tekitatud kahjust tingitud tsiviilnõue on oktoobrikuu

3

alguse seisuga tasutud, rohkem nõudeid tal ei ole. Ta on varasemalt karistamata ja seetõttu oleks rahaline karistus õiglane.

4.2 Samuti palutakse lühendada lisakaristuse aega, sest kahjunõude tasumisega on süüdistatav niigi veel ühe karistuse saanud ja kui võetakse ära juhtimisõigus kolmeks kuuks, ähvardab ka töökoha kaotus, mis oleks jälle karistus V.V-le. Kui kohus ei pea seda võimalikuks, palub

apellant alternatiivina kohaldada KarS § 74 sätestatud nõudeid 18-kuulise katseajaga.

Apellant märgib, et V.V on nõus järgima käitumiskontrolli nõudeid ning ilmuma kriminaalhooldaja juurde. V.V on varem nii kriminaal – kui ka väärteokorras karistamata,

tal on olemas töökoht - töötab Eesti Kaitseväes autojuhina. Ülalpeetavad puuduvad. Ta on oma tegu tunnistanud ja seda kahetsenud. Seetõttu leiabki kaitsja, et V.V-le võiks mõista karistuseks rahalise karistuse ositi tasumisega ning kohaldada lisakaristust tähtajaga 1 kuu.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon jääb rahuldamata.

6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et I astme kohtuotsuse tühistamisel peab

apellatsioonikohus ära näitama vead, mida maakohus on isiku süüdimõistmisel, samuti ka

karistamisel teinud, s.t kas on ebaõigesti kohaldatud materiaal-ja menetlusõigust, mis viis ebaõigetele järeldustele kohtuotsuse tegemisel.

Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud ringkonnakohus materiaalõiguse või siis

menetlusõiguse normide ebaõiget kohaldamist V.V süüditunnistamisel ja karistamisel KarS § 424 järgi. Vastavasisulisi etteheiteid maakohtule ei sisaldu ka esitatud apellatsioonis.

7. Kaitsja leiab, et V.V-le oleks õiglasem mõista toimepandud süüteo eest rahaline karistus ning seejuures tuleks see määrata tasumisele ositi.

Maakohus, juhindudes KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest, jõudis

seisukohale, et V.V-le tuleb mõista 6 kuud vangistust ning võttes arvesse lühimenetluse sätteid, vähendati seda 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust. Samuti arvestati karistuse hulka KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg- 2 päeva.

Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus põhjendanud, miks leitakse, et rahalise karistuse

mõistmine V.V-le ei ole sobiv karistusliik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see

on välistatud eelkõige süüdistatava süü suurust arvestades. Kriminaalasja materjalidest

nähtub, et 16.03.2013 sõiduauto alkoholijoobes juhtimisega V.V poolt kaasnes ka

liiklusõnnetuse põhjustamine, millega ta tekitas kannatanule ca 800 euro suuruse varalise

kahju. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ainuüksi nimetatud asjaolu suurendab V.V süü suurust ning seega välistab tema suhtes kergemaliigilise karistuse kohaldamise. Maakohus on rahalise karistuse mõistmist välistava asjaoluna arvestanud ka seda, et süüdistatava sissetulek

ei ole suur ning tal tuleb tasuda ka menetluskulud, mistõttu rahalise karistuse täitmine võib osutuda ülejõukäivaks.

Apellatsioonis märgitakse, et antud asjas tekitatud kahjust tulenev tsiviilnõue on V.V poolt oktoobri alguse seisuga tasutud.

Ringkonnakohus märgib, et ühtegi eeltoodud väidet kinnitavat tõendit ringkonnakohtule

esitatud ei ole. Isegi kui hinnata esitatud väide tõeseks, ei muuda see asjaolu

kriminaalkolleegiumi hinnangul põhjendamatuks maakohtu poolt V.V-le määratud

karistusliigi valikut, kuna kahju heastamine on enesest mõistetavalt kahju põhjustanud isiku kohustus.

4

8. Apellatsioonis palutakse lühendada ka lisakaristuse aega, kuna pikemaajalisem juhtimisõiguse äravõtmine võib endaga kaasa tuua töökoha kaotuse.

Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi asjakohast põhjust, miks tuleks V.V-le maakohtu

poolt lisakaristusena kohaldatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega lühendada ühe kuuni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võib sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kohaldada kuni kolmeks aastaks. Maakohus pidas kohaseks kõiki asjaolusid arvestades võtta V.V-lt juhtimisõigus kolmeks

kuuks, s.t lisakaristust kohaldati miinimumilähedase tähtajaga. Asja materjalidest nähtuvalt

töötab V.V Viru Jalaväepataljonis autojuht-lukksepana. Arvestades asjaolu, et V.V-lt on juhtimisõigus ära võetud suhteliselt lühiajaliselt, on tal võimalik vastavate oskuste ja soovi korral ajutiselt leida ka sõiduki juhtimisega mitteseotud tööalast rakendust. Ringkonnakohus märgib, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena kannatab endas

nii üld-kui ka eripreventiivset eesmärki, s.t suunata nii konkreetset isikut kui ka

ühiskonnaliikmeid tervikuna järgima liikluskorralduses kehtestatud reegleid ning nendest

kõrvalekaldujatel tuleb arvestada riigi poolt kehtestatud teatavaid õigusi piiravate normide kohaldamisega.

9. Alternatiivselt taotletakse V.V suhtes kohaldada KarS §-s 74 sätestatud nõudeid 18- kuulise katseajaga.

Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud taotlus V.V-le mõistetud karistusest vabastamise aluse muutmiseks on apellatsioonis sisuliselt põhjendamata. Asjaolu, et isik on nõus järgima käitumiskontrollinõudeid ning ilmuma kriminaalhooldaja juurde, ei anna veel alust maakohtu poolt määratud karistusest vabastamise aluse, s.o KarS § 73 kohaldamise tühistamiseks. Tuleb

märkida sedagi, et maakohus ei pidanud vajalikuks V.V-le mõistetud karistusest

vabastamisel kohaldada tema suhtest täiendavaid nõudeid ja kohustustusi, s.t kohaldas isiku

suhtes leebemat karistusest vabastamise normi. V.V iseloomustavad asjaolud, millele

apellatsioonis viidatakse (varem nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistamata, töötab,

süüteo toimepanemist tunnistas ja kahetses), on juba maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestatud.

10. Eeltoodud põhjustel jääb Viru Maakohtu otsus V.V-le KarS § 424 järgi mõistetud karistuse osas muutmata.

Maarika Kuusk Paavo Randma Aarne Sarjas