4-13-5811/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-5811 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi A.M-i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 14.08.2013.a. väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2373, 13, 004646 Menetlusalune isik A.M (isikukood XXX; elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht: XXX OÜ) Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120, § 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135, kohus

otsustas:

1. A.M-i

kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja

politseileitnant Kairi Palitsa 14.08.2013.a. väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2373, 13, 004646 rahuldada osaliselt.

2. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 14.08.2013.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2373, 13, 004646 tühistada ning teha uus otsus.

3. LS § 224 lg 2 alusel määrata karistuseks rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o

720 eurot (seitsesada kakskümmend) eurot. 4-13-5811

4. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS 224 lg 3 p 1 alusel võtta A.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.

Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri . 10220135197014

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna korrakaitseametnik koostas 27.07.2013 väärteoprotokolli nr 20130727209902 selle kohta, et A.M juhtis 27.07.2013 Tallinn-Paldiski mnt 36. kilomeetril mootorsõidukit CitroenC4 registreerimisnumbriga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg.

Politseija piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus on

14.08.2013 teinud asjas kaks lahendit. Kaebuse esitaja poolt e-toimikust välja prinditud ja kohtule esitatud otsuses puuduvad motiivid, millised on välja toodud kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud otsuses.

Mõlemas otsuses on menetlusalusele isikule määratud põhikaristuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud otsuses on lisakaristus määratud LS § 224 lg 3 p 2 alusel, kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud otsuses LS § 224 lg 3 p 1 alusel.

Menetlusalune isik esitas otsuse peale 04.09.2013 Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt ei nähtu kaevatavast otsusest asjaolusid, mis tingivad teosüü sedavõrd suureks hindamise, mis õigustanuks karistuse määramist sanktsiooni ülempiiri lähedases määras.

Kaebuse esitaja on oma tegu kahetsenud. Karistuse mõistmise põhjendused peavad olema väärteootsuses loogiliselt järgitavad, soo on väärteootsuse oluline osa ja karistuse põhistamata jätmine on väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine. LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem

LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kaebuse esitajat ei ole LS § 224 sätestatud süüteo eest varem karistatud. Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada, vähendada rahatrahvi summat ja tühistada lisakaristus.

Kohtuväline menetleja on esitanud koos asja materjalidega 12.09.2013 kirjaliku seisukoha. Menetlusalune isik on kinnitanud oma allkirjaga väärteoprotokollil, et talle on teavitatud tema õigusi ja kohustusi ning ta on tutvunud väärteoprotokolliga. Protokollil on tumedalt trükitult ära märgitud, et menetlusalune isik saab lahendi kätte otsuse teinud kohtuvälise menetleja juures, lahendit isikule kätte ei toimetata ning sellele tuleb ise järele tulla. Menetlusalune isik ei ole lahendile järele tulnud. Kaebusele lisatud väärteootsus pärineb e-toimikust, kohtuväline menetleja ei vastuta e-toimikus kajastuvate dokumentide sisu ega vormi eest, kuivõrd e-toimik ei kuulu Politsei-ja Piirivalveameti haldusalasse.

Kohtuväline menetleja lahendab tulenevalt teo asjaoludest ja menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste sedastamisel väärteootsusega eelkõige menetlusaluse isiku karistusküsimuse. Karistusotsuses peab menetlusalusele isikule arusaadavalt olema põhjendatud, millise teo eest teda karistatakse, mis tõendid seda kinnitavad, kas isiku tegu vastab väärteotunnustele ja mis alusel menetlusalusele isikule karistus mõistetakse. Kaevatav otsus vastab eeltoodud tingimustele. Tegemist on tahtlikult toime pandud ühe raskeima liiklusreeglite rikkumisega, mille puhul on karmima karistuse kohaldamine põhjendatud. Väärteoasja materjalidest tulenevalt tuvastati menetlusaluse isikul väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus

0,80+/0,07, laiendmääramatus arvestati isiku kasuks. Lõplikus näiduks jäi 0,73 mg liitri kohta, milline on väärteokorras karistatava rikkumise ülemmääras. Menetlusaluse isiku süü on suur, mis tingib karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmise määra. Samuti tuleb lähtuda õiguskorra, milleks on ka liikluskord, kaitsmise huvidest. Arvestades senist karistuspraktikat on kohtuväline menetleja seisukohal, et lisakaristuse mõistmine oli täiesti põhjendatud. Otsuse tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

Kohtuotsuse järeldused

V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on esitanud kumbki menetlusaluse isiku suhtes tehtud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus

14.08.2013 otsuse väärteoasjas 2373,13,004646. Nimetatud otsused on oma sisus osaliselt erinevad. Erinev on lisakaristuse määramise alusnorm, samuti puuduvad kaebuse esitaja poolt e-toimiku süsteemi vahendusel välja prinditud otsuses motiivid, millised esinevad kohtuvälise menetleja poolt esitatud otsuses. V™S § 81

1 lg 1 kohaselt E-toimiku menetlemise infosüsteem (edaspidi ) e-toimiku süsteem

on väärteomenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada ülevaade kohtuvälise menetleja ja kohtu menetluses olevatest väärteoasjadest, samuti alustamata jäetud väärteomenetlustest;

2) kajastada andmeid väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta; 3) võimaldada menetleja töö korraldamist; 4) tagada karistuspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine; 5) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.

Sama sätte lg 2 p 5 kohaselt andmekogusse kantakse muuhulgas kohtuvälise menetleja ja kohtu lahend.

Vabariigi Valitsuse 03.07.2008 nr 111 kehtestatud e-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimääruse § 3 lg 1 kohaselt e-toimiku süsteemi esitavad andmeid väärtegude kohtuvälised menetlejad, uurimisasutus, prokuratuur, kohus,

menetlusosalised ja teised menetluses osalevad isikud. Väärteomenetluse seadustiku» §-s 9 nimetatud kohtuvälised menetlejad on viidatud VV määruse § 4 lg 2 p 5 kohaselt e-toimiku süsteemi volitatud töötlejad. Seega on ainetu kohtuvälise menetleja väide, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei vastuta e-toimikus kajastuvate dokumentide sisu ega vormi eest.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Ühe ja sama väärteoprotokolli alusel kahe, sisult erineva otsuse tegemine on väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise.

V™S § 132 p 2 kohaselt maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Kuivõrd menetlusaluse isiku teos esinevad väärteo tunnused, tuleb asjas teha uus otsus.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna korrakaitseametnik koostas 27.07.2013 väärteoprotokolli nr 20130727209902 selle kohta, et A.M juhtis 27.07.2013 Tallinn-Paldiski mnt 36. kilomeetril mootorsõidukit CitroenC4 registreerimisnumbriga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg. Nimetatuga rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 alusel.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et LS § 224 lg 2 rikkumises on tõendamist leidnud.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Teo aset leidmine ja toime panemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud:

tunnistaja Maksim Pekarski ütlustega, mille kohaselt täites 27.07.2013 kell 23:05 tööülesandeid koos korrakaitseametnik Herman Toomi ja abipolitseinik Niilo Saarmaga

Harjumaal Keila vallas, Tallinn-Paldiski mnt 26. kilomeetril, kontrollisid Keila suunas liikunud sõidukit Citroen C4 ( XXX), mille kohta tuli teade, et juht võib olla joobes.

Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis A.M . Niilo Saarma tuvastas indikaatorvahendiga isiku väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0, 73 mg /l. Herman Toom tuvastas tõendusliku alkomeetriga isiku väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,8+/- 0,07.

Lõplik tuleb seega 0, 73 mg/l kohta; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt oli kontrollile allutatud A.M indikaatorvahendi näit positiivne, reaktsioon

0,73 mg/l kohta; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt A.M-i l tõendusliku alkomeetri lugem 0, 8 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,07 mg/l kohta. Mõõtetulemus 0, 73 mg/l kohta; 27.07.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt A.M kõrvaldati sõiduki juhtimisel, kuivõrd on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Menetlusalune isik ei soovinud protokolli koostamisel teo toimepanemise asjaolude kohta selgitusi anda. 02.08.2013 saadetud kirjas kohtuvälisele menetlejale kinnitab ta, et tema tegu ei õigusta miski, avaldab siirast kahetsust ja häbitunnet teo üle ning kinnitab, et selline situatsioon enam ei kordu.

Kohtu hinnangul on tegu toime pandud tahtlikult – isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Menetlusalusel isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad, mistõttu on kohane tema suhtes kergemaliigilise karistuse, so rahatrahvi määramine. Tulenevalt väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisalduse määrast loeb kohus isiku süüd suureks. Menetlusaluse isiku lõplikus näiduks jäi 0,73 mg liitri kohta, milline on väärteokorras karistatava rikkumise ülemmääras. Kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus.

Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Alkoholi tarbides on kaebuse esitaja viinud end seisundisse, milline on juhile keelatud ja vaatamata sellele pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Menetlusalune isik on pidanud tähtsusetuks iseenda ja kaasliiklejate elu ja tervist.

Eeltoodut arvestades loeb kohus kohaseks karistuse määraks sanktsiooni keskmist ületava määras – 180 trahviühikut, so 720 eurot.

LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Lisakaristuse kohaldamise kohaldamata jätmise osas tuleb rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning lisakaristuse võib jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalides ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Varasema liiklusalase rikkumise puudumine ei ole erandlikuks asjaoluks, mis tingiks lisakaristusena juhtimisõiguse mitte kohaldamise.

Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööülesannete täitmiseks ja juhtimisõiguse äravõtmisega võib kaotada töö. Kohus on seisukohal, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjendustel oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine menetlusalusel isikul menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. Samuti ei oma vähem tähtsust asjaolu, et menetlusalusele isikul on juhtimisõigus omistatud 06.05.2013.a. Juba mõne kuu möödudes, s.o. 27.07.2013.a. on menetlusalune isik toime pannud niivõrd raske liiklusalase väärteo.

Menetlusaluse isiku juhtimisõiguse saamise ja säilimise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ja nende järgimine. Menetlusalune isik on aga teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda.

Nagu eelnevalt märgitud võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohalda LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Menetlusalune isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisalduse tema väljahingatavas õhus oli LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära ülemmääras, vaid 0,02 mg/l suurem sisaldus on käsitletav joobeseisundina, mis toob kaasa kriminaalvastutuse.

Arvestades, et tegemist on varem karistamata isikuga, on kohtu hinnangul võimalik piirduda lisakaristusega sanktsiooni miinimumi lähedases määras, s.o. juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.

Ingrid Kullerkann Kohtunik