3-13-1307/39 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

8. november 2013, Jõhvi

Kohtuasja number

3-13-1307

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla 01.04.2013

käskkirja nr 6-1/376-KP tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja:

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Olga

Hodakovskaja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Võtta kaebuse materjalidesse Viru Ringkonnaprokuratuuri 14.10.2013 määrus, taotlus

kriminaalasja materjalide väljanõudmiseks ja uurimiseks jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 09.12.2013.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.03.2013 kirjutas kinnipeetav Aleksandr Hosin seletuskirja (tl 122) märkides sellesse, et

esmaspäeval tuli kinnipeetav temalt 200 euro suurust võlga välja nõudma ja lõi teda.

Samal kuupäeval väljastati Viru Vangla meditsiiniosakonnast Aleksandr Hosini tervisekahjustuste

tõend (tl 72) ja koostati toimunu kohta julgeolekuosakonna spetsialist Toomas Pastaki ettekanne (tl

123), milles tehti ettepanek paigutada uute võimalike rikkumiste ärahoidmiseks eraldatud

lukustatud kambrisse.

01.04.2013 koostati Viru Vanglas õiend (tl 73) seletustest keeldumise ja teatis kriminaalmenetluse

alustamise (tl 124) kohta. Samal kuupäeval anti välja käskkiri nr 6-1/376-KP (tl 56-59), millega

kohaldati kinnipeetav ile alates 28.03.2013 kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate

julgeolekuabinõudena eraldi lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist.

10.06.2013 vaideotsusega nr 6-12/128-4 (tl 70-71) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega

vaie (tl 61-65) rahuldamata.

26.06.2013 käskkirjaga nr 6-1/799-KP (tl 74) lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine

seoses asjaolude äralangemisega. 14.10.2013 vormistas Viru Ringkonnaprokuratuur määruse (tl

115) ja lõpetas kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p-le 1 ning §-dele 200 ja 206 toetudes

kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu kriminaalmenetluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 04.06.2013 koostas kaebuse (tl 1-7), milles palus enda suhtes tehtud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri tühistada. Kaebaja leidis erinevatele seadusesätetele ja

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele viidates, et üksikvangistuse kohaldamine on õigusvastane,

põhjendamata ja ebaproportsionaalne ning rikub tema inimõigusi.

16.10.2013 koostatud avalduses (tl 111-114) teatas kaebaja, et tema suhtes algatatud kriminaalasi

on kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetatud. Ta väitis, et selles kriminaalasjas kogutu on

vastuolus kinnipeetav Aleksandr Hosini seletuskirja, vanglaametnik Toomas Pastaki ettekande ja

vaidlustatud käskkirja väidetega.

3. Viru Vangla vastuses (tl 51-55) paluti kaebust mitte rahuldada ning esitati oma seisukohad nii

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendatuse kui kaebaja väidete suhtes. Seejuures

leiti, et täiendavaid julgeolekuabinõusid saab vangla julgeoleku ja kinnipeetavate kaitsmise

eesmärgil kohaldada ennetavalt ning alus selleks võib tuleneda ka isiku varasemast käitumisest ja

kriminaalmenetluse tulemust ei pea ära ootama.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas Viru Vangla oli üldse õigustatud kohaldama i

suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kas ja kuidas mõjutab vaidlustatud käskkirja

õiguspärasust asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjustanud sündmuse suhtes

algatatud kriminaalasi on lõpetatud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.

5. Kinnipeetavale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav

otsustus, mille puhul on kohtuliku kontrolli võimalused halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg-s

3 kehtestatu kohaselt piiratud. Kohus võib hinnata ainult seda, kas on järgitud diskretsiooni piire,

eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ning kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on

täidetud. Need sisalduvad haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et haldusakt oleks antud

pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtinud õigusnormide alusel, nendega kooskõlas,

proportsionaalne, ilma kaalutlusvigadeta ning vastaks vorminõuetele. Otsuse sisulise otstarbekuse

hindamise õigust pole seaduseandja halduskohtule andnud, ta ei saa asuda vanglateenistuse asemele

ega ise kaaluda otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ning peab piirduma üksnes selle

kontrollimisega, kas haldusorgan on välja toonud ja kaalunud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning

kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

Vaidlusalune käskkiri vastab kõigile eelloetletud nõuetele. See on kooskõlas haldusmenetluse

seaduse §-des 55, 56 ja 57 kehtestatud vorminõuetega, on antud vangla sisekorraeeskirja § 12 lg-st 1

üksuse juhi ülesandeid täitvale vanglateenistuse ametnikule tuleneva otsustuspädevuse piirides ja

lähtub vangistusseaduse § 66 lg-s 1 ning § 69 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatust. Nende kohaselt tuleb

kinnipeetavate järelevalve kohaldada viisil, mis tagab seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise

ning üldise julgeoleku vanglas. Raske õiguserikkumise ärahoidmiseks või kinnipeetavale, kes

süstemaatiliselt rikub vangistusalaste õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või

põgenemiskalduvustega, on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, saab kuni vastavate

asjaolude äralangemiseni kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nendeks on vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või isiklike esemete kasutamise

keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning

ohjeldusmeetmete kasutamine.

6. Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatu kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine

i suhtes tinginud 25.03.2013 aset leidnud ründest kaaskinnipeetavale. Seejuures nähtub, et

vanglateenistuse ametnik on lisaks ründe ohvri seletuse väidete ja julgeolekuosakonna spetsialisti

ettekandele arvesse võtnud ka asjaolu, et kaebaja kannab karistust teise kinnipeetava ründamises

seisnenud kuriteo eest ning teinud järelduse, et tegemist on kinnipeetavate turvalisusele ja vangla

üldisele julgeolekule ohtliku isikuga, kelle liikumis- ja suhtlemisvabadust tuleb kuni asjaolude

selginemiseni piirata.

Täiendavate julgeolekuabinõude puhul piiratakse kinnipeetava õigusi ning seetõttu peavad nende

rakendamiseks esinema vahetud ja olulised põhjused ning meetme kohaldamine peab toimuma

vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik

ja mõõdukas. i puhul see nii ka on. Tegemist on kinnipeetavaga, kes kriminaalasjas nr 1-

07-2988 langetatud kohtuotsuse kohaselt on varem kaaskinnipeetavat rünnanud ja tekitanud talle

eluohtliku kehavigastuse. Aleksandr Hosini seletuses esitatud süüdistus ja meditsiiniosakonna tõend

tema vigastuste kohta said koosmõjus anda vanglaametnikele põhjuse arvata, et on tekkinud oht

vangla julgeolekule ja teistele kinnipeetavatele ning olla nii ettekande kui ka käskkirja koostamise

aluseks. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on vangla täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise

üle otsustamisel kaalunud kaebaja ja teiste vanglas viibivate isikute huve ning leidnud, et valitud

abinõud aitavad kõige tõhusamal viisil ära hoida teiste kinnipeetavate ründamise võimalust, on

seega nende elu ja tervise säilitamise huvides igati vajalikud ning kaaluvad üles kaebaja vaba

liikumise ja suhtlemise õigustele rakenduvad piirangud. Seega on piirangute kohaldamine olnud

saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kaebajaga on enne täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist vesteldud, tal võimaldati vastuväiteid esitada ning kohtule esitatust ei nähtu otsustust

mõjutada võinud kaalutlusvigu ega menetluslikke rikkumisi.

7. Kaebaja väited tuginevad suures osas asjaolule, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

põhjuseks olnud sündmuse suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati selle aluse puudumise tõttu.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-63-09 leidnud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada

ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, seejuures antakse tulevikku suunatud prognoosi ja

piiratud teabe alusel hinnang, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline, selle hilisem tegelik

saabumine ei ole oluline, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav üksnes

see, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises ning ta ei saa

õigushüve kahjustust ootama jääda, vaid peab selle tõenäosuse puhul ennetavaid meetmeid

kasutama. Ka lahendis nr 3-3-1-33-10 on Riigikohus asunud seisukohale, et vangistusseaduse § 69

lg 1 nimetatud aluse esinemisel tuleb vanglal kaalutlusõiguse alusel otsustada julgeolekuabinõu

kohaldamise vajaduse üle ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud abinõudest.

i puhul nähtub selgelt, et tegemist ennetavat laadi meetmega, mille kohaldamisel on

lähtutud tema varasemast käitumisest ja püütud hinnata tulevast võimalikku käitumist. Kuna

kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine ja nende maandamiseks kohaste vahendite

üle otsustamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses, ei saaks kaebaja enda

väited ja arvamused kinnitada, et vanglaametnike poolt tema kohta antud hinnang oli väär ning

puudusid üldse igasugused alused ennetavat laadi julgeolekumeetmete kohaldamiseks.

8. Kaebuse esitamisel on kaebaja viidanud piinamise keelule. Seejuures on ta aga tähelepanuta

jätnud, et 20.11.1991 Eesti suhtes jõustunud ÜRO piinamisvastase konventsiooni artiklis 1

sätestatud definitsiooni kohaselt ei hõlma piinamine seaduslike sanktsioonide kohaldamisest

tulenevaid või nendega juhuslikult kaasnevaid kannatusi ning ka Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktika kohaselt pole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine reeglina hõlmatud EIÕK art 3

kaitsealaga.

9. 29.07.2013 koostatud kohtumääruses määras kohus täiendavate dokumentide esitamise tähtajaks

10.10.2013. Halduskohtumenetluse seadustiku § 70 tulenevalt ei saa menetlusosalised peale selle

kuupäeva möödumist enam täiendavate taotluste esitamises seisnevaid menetlustoiminguid teha,

kui kohus ei otsusta teisiti. on koostanud 17.10.2013 taotluse, milles palus lisada asja

materjalidesse Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse tema suhtes algatatud kriminaalasja menetluse

lõpetamise kohta ning soovis ühtlasi selle kriminaalasja materjalide uurimist ja lisamist käesoleva

asja toimikusse. See taotlus on küll hilinenud, kuid kaebuse asjaoludest tulenevalt peab kohus siiski

vajalikuks kriminaalmenetluse lõpetamise määrus asja materjalidesse võtta. Muus osas on taotlus

põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Eelnevalt märgitu kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine ennetav meede, mis otsustatakse kaalutlusõiguse alusel juhul, kui on alus arvata, et

vastasel juhul võib vangla ja seal viibivate isikute julgeolek ohtu sattuda. Seega ei pea ega saagi

lähtuda tegelikult toimunust, oluline on vaid see, et esineb ohu võimalikkus. Arvatava tagajärje

reaalne saabumine ei oma tähendust ning abinõusid kohaldatakse seni kuni pole tuvastatud, et

asjaolud, mis andsid aluse pidada olukorda ohtlikuks, ei ole ära langenud. i puhul on

täpselt nii ka toimitud, sest veel enne kriminaalmenetluse tulemuse selgumist on 26.06.2013

koostatud käskkirjaga nr 6-1/799-KP täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes

lõpetatud.

10. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul põhjust i kaebust rahuldada. Kaebuse

esitaja oli kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude

kohta dokumente ja taotlust esitanud pole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane