3-13-127/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-127 Haldusasi H.L. (L. ) kaebus Viru Vangla poolt kinnitatud individuaalse täitmiskava ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.02.2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus H.L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja H. L. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 04.02.2013. a määrus ning saata haldusasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 25.09.2012 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale taotluse, milles palus vanglal tema suhtes koostatava individuaalse täitmiskava koostamisel arvestada tema sooviga asuda õppima ning olla ümberpaigutatud tugevdatud järelevalvega osakonnast tavaosakonda.

2. 30.10.2012 kinnitas vangla määruskaebuse esitaja suhtes koostatud individuaalse täitmiskava, mille kohaselt on määruskaebuse esitaja jätkuvalt paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda. 29.11.2012 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale vaide (tl 16−17 pöördel) vangla poolt kinnitatud täitmiskava tühistamiseks ning uue täitmiskava koostamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Viru Vangla jättis 20.12.2012. a vaideotsusega nr. 6- 12/425-1 (tl 18−18 pöördel) määruskaebuse esitaja vaide täies ulatuses rahuldamata.

3. 21.01.2013 laekus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus tema suhtes Viru Vangla poolt koostatud ja 30.10.2012 kinnitatud individuaalse täitmiskava tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks, vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemiseks. Kaebuse kohaselt ei ole individuaalse täitmiskava koostamisel arvestatud määruskaebuse esitaja 25.09.2012. a taotluses avaldatud sooviga ning täitmiskavas esitatud väited ja hinnangud ei tugine objektiivsetele tõenditele. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema suhtes koostatud täitmiskava peaks sisaldama konkreetset viidet tema ümberpaigutamise kohta tugevdatud järelevalvega osakonnast tavaosakonda.

4. Tartu Halduskohus tagastas 04.02.2013. a määrusega kaebuse selle esitajale. Halduskohtu põhjenduste kohaselt on kinnipeetava suhtes koostatud individuaalne täitmiskava Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 19 väljendatu kohaselt soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Individuaalset täitmiskava, mis vastab juhendi nõuetele, ei ole võimalik halduskohtus vaidlustada, kuna see ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Kuigi mõned individuaalse täitmiskava osad võivad piirata isiku õigusi ning seetõttu vastata haldusakti tunnustele, ei vasta määruskaebuse esitaja poolt vaidlustatud täitmiskava osa, milles oli otsustatud tema edaspidine viibimine tugevdatud järelevalvega osakonnas, haldusakti tunnustele, mille tühistamist saab taotleda halduskohtus. Kaebuses esitatud nõuetest ei nähtu ka, et määruskaebuse esitaja oleks taotlenud täitmiskava tühistamist põhjusel, et ta jäi ilma võimalusest omandada haridust või jätkata pooleli jäänud hariduse saamist. Halduskohus selgitab, et kinnipidamistingimuste õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastavuse ning õiguste kasutamise nõuetekohase tagamata jätmise korral on kinni peetaval isikul võimalik esitada iseseisev kaebus. Määruskaebuse esitaja ettepanekute arvesse võtmata jätmine tema individuaalse täitmiskava koostamisel ei saanud rikkuda tema õigusi osas, milles ta taotles viite tegemist tugevdatud järelevalvega osakonnast tavaosakonda üleviimise aja kohta. Samuti ei pidanud vangla nõustuma määruskaebuse esitaja enda hinnanguga tema riskide kohta. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist teise vangla osakonda ning seetõttu ka kaebeõigus seoses tema ühte või teise vangla osakonda paigutamisega. Kuna viibimine tugevdatud järelevalvega osakonnas ei saa rikkuda määruskaebuse esitaja õigusi ning tal puudub vangla osakondade vahel valikuõigus, siis on hilisema kahjunõude esitamine perspektiivitu. Seega puudub määruskaebuse esitajal ka kaebeõigus käesolevas asjas tuvastamisnõude esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. H. L. esitas Tartu Halduskohtu 04.02.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 23−25), milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta tema kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on kohtule esitatud õigusvastasuse tuvastamise ning kohustava ettekirjutuse nõue võimalik ning põhjendatud. Ka Riigikohus on kinnitanud, et kohtu poolt õigusvastasuse tuvastamine võib olla piisav väiksema intensiivsusega rikkumise heastamiseks. Määruskaebuse esitaja sõnul saab haldusorgan nõuete rahuldamise korral teada, et on määruskaebuse esitaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning jätnud arvestamata tema tervisliku seisundiga ja sellega, et tema puhul ei esine turvariske, mis õigustaks tema edasise paigutamise vajadust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Määruskaebuse esitaja hinnangul puuduvad tema puhul alused tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamiseks. Tugevdatud järelevalvega osakonnas olles ei saa määruskaebuse esitaja oma tervisliku seisundi tõttu tegeleda kehakultuuriga, sest seal puuduvad vahendid ja ruum üldfüüsilise treeningu sooritamiseks. Samuti sisaldab täitmiskava mitmeid valeväiteid ning ebatõeseid hinnanguid, mille esitamise eest peab vangla kandma vastutust. Halduskohus on asunud valele seisukohale, et täitmiskava vastab justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (Juhend) nõuetele, ning on rikkunud uurimisprintsiipi. Määruskaebuse esitaja sõnul ei vasta täitmiskava Juhendi § 1 lg 21 p-le 1, kuna selles puuduvad alused määruskaebuse esitaja jätkuvaks paigutamiseks tugevdatud järelevalvega osakonda. Individuaalse täitmiskava kohaselt puuduvad määruskaebuse esitajal turvalisusriskid, kuid sõltumata sellest on ta jätkuvalt paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda. Määruskaebuse esitaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonnas võib aga saada otsustavaks tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.

6. Vastustaja palub 12.04.2013 määruskaebusele esitatud vastuses (tl 39) jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud põhjendused ei tingi halduskohtu määruse tühistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning haldusasi tuleb saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

8. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas pöördunud halduskohtu poole kaebusega, milles on esitanud järgmised nõuded: 1) tühistada või tunnistada õigusvastaseks tema suhtes koostatud individuaalne täitmiskava; 2) teha vanglale ettekirjutus uue täitmiskava koostamiseks, mis sisaldaks konkreetset tähtaega määruskaebuse esitaja ümberpaigutamiseks tugevdatud järelevalvega osakonnast tavaosakonda ning objektiivsetel tõenditel põhinevaid hinnanguid ja väiteid; 3) tunnistada õigusvastaseks individuaalses täitmiskavas määruskaebuse esitaja kohta ebaõigete ning halvustavate väidete esitamine; 4) kohustada vanglat kõrvaldama individuaalsest täitmiskavast riskide lahtris tema kohta esitatud andmed; 5) tunnistada õigusvastaseks vastustaja toiming, millega ta on jätkuvalt paigutatud individuaalse täitmiskava alusel tugevdatud järelevalvega osakonda. Samuti on kaebuses esitatud taotlused tõendite, sh täitmiskava, väljanõudmiseks vanglalt ning haldusasjas tehtavas otsuses määruskaebuse esitaja nime ja perekonnanime tähemärgiga asendamiseks ja kõikide määruskaebuse esitaja isikut identifitseerida võimaldavate andmete kõrvaldamiseks.

9. Halduskohus on 04.02.2013. a määrusega kaebuse terves ulatuses tagastanud, asudes seisukohale, et käesolevas haldusasjas esinevad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kaebuse tagastamise alused. Peamise argumendina on halduskohus määruses toonud välja asjaolu, et vastavalt Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-95-09 väljendatule ei ole juhendi nõuetele vastavat individuaalset täitmiskava võimalik halduskohtus vaidlustada, kuna see ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Kuigi Riigikohtu halduskolleegium on nimetatud seisukohale asunud kuni 30.05.2008 kehtinud täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kontekstis, ei välista see siiski täitmiskava õigusliku iseloomu osas sarnasele seisukohale asumist ka alates 31.05.2008 kehtiva Juhendi kontekstis. Seega ei saa halduskohtule ette heita käesolevas asjas kaebeõiguse kontrollimist eelnevalt toodud Riigikohtu juhiste järgi. Siiski ei ole halduskohus ringkonnakohtu hinnangul järginud määruskaebuse esitajal kaebeõiguse olemasolu kontrollimisel kõiki menetlusseadustikus ette nähtud nõudeid.

10. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Seega tuleb halduskohtul ettevalmistavas menetluses kaebuse tagastamise aluste esinemise kontrollimisel tulenevalt uurimispõhimõttest välja selgitada asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ning koguda vajadusel tõendeid, mis kinnitavad tagastamise aluse esinemist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-68-08, p 8; Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-10, p 12).

11. Halduskohtu poolt kaebuse tagastamise kohta tehtud määruses viidatud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et isikul puudub kaebeõigus sellise tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava iseseisvaks vaidlustamiseks, mis ei sisalda materiaalses mõttes haldusakti tunnustele vastavat otsustust ning mis vastab justiitsministri määrusega vastuvõetud konkreetse täitmiskava kinnitamise ajal kehtivale täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendile (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19-20). Seega eeldab halduskohtu poolt esitatud kaebuse tagastamise argumentidele tuginemine seda, et halduskohus on tutvunud määruskaebuse esitaja suhtes 30.10.2012 kinnitatud individuaalse täitmiskavaga ning veendunud, et tegemist on Juhendi nõuetele vastava täitmiskavaga ning selles ei sisaldu määruskaebuse esitajale õiguslikke tagajärgi kaasatoovat otsustust. Haldusasja toimikust nähtuvalt ei sisalda toimik kõnealust täitmiskava, mistõttu on ringkonnakohtul alust arvata, et halduskohus on jätnud kaebuse nõuetekohasuse kontrollimisel täitmiskava sisuga tutvumata ning selle nõuetekohasuse hindamata. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses selgesõnaliselt täitmiskava Juhendi nõuetele vastavust vaidlustanud, ei anna automaatselt alust järeldamiseks, et vaidlustatud täitmiskava vastab Juhendi nõuetele, nagu halduskohus seda määruse põhjendustes väidab. Seega on halduskohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel jätnud välja selgitamata asjaolud, mille väljaselgitamine oli konkreetsele kaebuse tagastamise alusele tuginemiseks vajalik. Sellega on halduskohus jätnud olulisel määral järgimata halduskohtumenetluses valitseva uurimispõhimõtte.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu 04.02.2013. a määrus tühistada ning tulenevalt HKMS § 210 lg 3 teisest lausest saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

13. Ringkonnakohus juhib täiendavalt halduskohtu tähelepanu kaebuses esitatud taotlusele asendada HKMS § 175 lg 3 alusel kohtuotsuse avalikus arvutivõrgus kättesaadavaks tegemisel tema nimi ja perekonnanimi tähemärkidega. HKMS § 179 lg 2 kohaselt tehakse määrus, millega kohus tagastab kaebuse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse, avalikuks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise korras. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt eeltoodud sättest tuleb määruskaebuse esitaja poolt esitatud taotlust tõlgendada selliselt, et taotluse rahuldamisel tuleb tema nimi asendada tähemärkidega ka muus menetlust lõpetavas lahendis kui kohtuotsuses. HKMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb halduskohtul andmesubjekti nime tähemärkidega asendamise taotlus lahendada kohtulahendi resolutsioonis. Kuna ringkonnakohus ei lõpeta käesoleva määrusega asjas menetlust, puudub alus määruskaebuse esitaja nime tähemärkidega asendamiseks käesolevas määruses.

Agu Timmi Tiina Pappel Madis Ernits