2-11-60928/263 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(9)

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-11-60928 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2013, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi X X avaldus X X X, X X ja X X hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks X Xle ning X Xi vastuavaldus X X Xga ja X Xga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning X Xi vastuavaldus X X hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks X Xile Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.07.2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad X X X, X X ja X X määruskaebus Avaldaja X X (isikukood XXXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Puudutatud isik I X X (isikukood XXXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Reimo Mets Puudutatud isik II X X X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III X X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV X X (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isikute II, III ja IV esindaja määratud korras advokaat Kadi Mägi Eestkosteasutus I Keila Vallavalitsus Eestkosteasutus II Kose Vallavalitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.07.2013 määrust muuta osaliselt suhtluskorda puudutavas osas ja täpsustada suhtluskord vastavalt ringkonnakohtu määruses toodule.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. X X X, X X ja X X määruskaebus rahuldada.

4. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse kehtiv resolutsioon

1. Jätta rahuldamata X Xi 01.10.2012 taotlus X X Xle ja X Xle meditsiinilise ekspertiisi läbiviimiseks.

2. Jätta rahuldamata X Xi 11.03.2013 taotlus X X suhtes psühholoogiliste täiendandmete saamiseks.

2(9)

3. Jätta rahuldamata X Xi 10.04.2013 taotlus osalahendi tegemiseks hooldusõiguse osas.

4. Jätta rahuldamata X X 25.04.2013 taotlus võtta kohtul seisukoht tema 03.02.2012 taotluses esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks.

5. Jätta rahuldamata X X 06.05.2013 taotlus teha trahvihoiatus.

6. Rahuldada osaliselt X X avaldus X X X, X X ja X X hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks X Xle.

7. Lõpetada osaliselt X X ja X Xi ühine hooldusõigus X X X (isikukood: XXXXXXXXXXX) suhtes ning anda X Xle üle otsustusõigus X X X viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas.

8. Lõpetada osaliselt X X ja X Xi ühine hooldusõigus X X (isikukood: XXXXXXXXXXX) suhtes ning anda X Xle üle otsustusõigus X X viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas.

9. Rahuldada osaliselt X Xi vastuavaldus X X Xga, X Xga ja X Xga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning X Xi vastuavaldus X X hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks X Xile.

10. Lõpetada osaliselt X X ja X Xi ühine hooldusõigus X X (isikukood: XXXXXXXXXX) suhtes ning anda X Xile üle otsustusõigus X X viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas.

11. Määrata kindlaks vanemate X X ja X Xi ning laste X X X, X X ja X X vaheline suhtluskord järgmiselt.

11.1. Suhtluskord määrab X X X ja X X suhtlemise isa X Xiga ning X X suhtlemise X Xga.

11.2. X X kohtub X X ja X Xga iga paarisnädala laupäeval või pühapäeval vähemalt kaheksa tundi eemalelava vanema hoole all (viimase elukohas või mujal) ja X X kohtub X Xga iga paaritu nädala laupäeval või pühapäeval vähemalt kaheksa tundi eemalelava vanema hoole all (viimase elukohas või mujal).

11.3. Konkreetne päev ja aeg määratakse kindlaks vanemate vastastikusel kokkuleppel hiljemalt eelneva nädala pühapäeval kella 20.00.

11.4. Kokkuleppe mittesaavutamisel kohtub X X X X ja X Xga igal paarisnädala laupäevadel kella 12.00-20.00 väljaspool X X ja X X elukohta ja X X kohtub X Xga igal paaritu nädala laupäeval kella 12.00-20.00 väljaspool X X elukohta. Selleks tuleb lahuselav lapsevanem lapsele/lastele järgi ja toob hiljem koju tagasi.

11.5. Paarisaastatel veedavad lapsed kevadise koolivaheaja eraldi emaga ja sügisese isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Sel ajal ei kehti p-des 11.2-11.4 toodud suhtluskord.

11.6. Suvisest koolivaheajast alates 2014. aastast veedavad lapsed eraldi elava vanemaga vähemalt kaks korda ühe nädala, ülejäänud osas suvest kehtib p-des 2-4 toodud suhtluskord. Vanemad lepivad ajagraafiku kokku hiljemalt 01.05.

11.7. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib laps eraldi elava vanema hoole all eeltoodud tingimustel juulikuu esimese ja augustikuu esimese nädala.

11.8. Lapsed veedavad jõulupühad paarisaastatel emaga ja paaritutel isaga, aastavahetuse vastupidi. Lapsed veedavad talvisest koolivaheajast esimese poole vanemaga, kellega veedavad jõulud, ja teise poole vanemaga, kellega veedavad aastavahetuse.

11.9. Lapsed veedavad emadepäeva emaga, isadepäeva isaga.

11.10. Eraldi elaval vanemal on õigus lapsega tähistada tema sünnipäeva lähimal koosveedetaval graafikujärgsel nädalavahetusel.

11.11. Eraldi elaval vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel kokkusaamiste vahelisel ajal õhtuti ajavahemiku jooksul kella 19.00-.20.00.

11.12. Lapsega koos elaval vanemal on õigus suhelda telefonitsi lapsega ajal, mil ta viibib eraldi elava vanema juures.

11.13. Lapsega koos elav vanem kohustub informeerima eraldi elavat vanemat e-kirja või sms-i teel lapse elukoha ja õppimiskoha muutusest vähemalt üks kuu enne reaalset elukoha ja/või kooli vahetamist.

3(9)

11.14. Kui eraldi elaval vanemal ei ole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada või kui lapse tervislik seisund ei võimalda kokku saada, siis ärajäänud kohtumist ei asendata.

11.15. Juhul, kui laps haigestub eraldi elava vanema juures viibimise ajal viisil, mis juhul ei ole lapse transportimine mõistlik, jääb laps kuni tervenemiseni eraldi elava vanema juurde, vastupidisel juhul korraldab eraldi elav vanem lapse viimise lapsega koos elava vanema juurde. Kui laps haigestub enne eraldi elava vanemaga kohtumisaega viisil, mis takistab kodust väljumist (nt palavik vms), informeerib lapsega koos elav vanem sellest eraldi elavat vanemat viivitamatult sms-i teel ja haige laps jääb koju ning kohtub eraldi elava vanemaga järgmisel antud korraga määratud kohtumisajal.

11.16. Erakorralist meditsiinilist sekkumist nõudva või muu last puudutava hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul vastava olukorra tekkimisest kokkulepitud sidevahendite teel.

11.17. Kui vanem soovib minna lapsega reisile väljapoole Eesti Vabariiki või väljapoole riiki, kus lapsed elavad, siis informeerib ta sellest teist vanemat vähemalt seitse päeva enne reisi algust.

11.18. Eraldi elav vanem tagab lapse nõuetekohase ülalpidamise ja vanemliku hoolitsuse lapse enda hoole all viibimise ajal.

11.19. Lapsega suhtlemise korra täitmisel seatakse esikohale lapse huvid.

11.20. Vanemad arvestavad lastega suheldes nende vanust, s.t lähtudes eelkõige laste võimalustest ja soovidest. Lapsega koos elav vanem peab lubama eraldi elaval vanemal suhelda lapsega eelpool nimetatud suhtlusmahus.

11.21. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja sms-i teel.

12. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on X X avaldus X X X, X X ja X X hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks X Xle ning X Xi vastuavaldus X X Xga ja X Xga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning X Xi vastuavaldus X X hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks X Xile.

01.10.2012 esitas X X taotluse X X X, X X ja X X meditsiinilise ekspertiisi läbiviimiseks, selgitamaks välja laste tegelik tahe. Avaldaja taotlust ei toetanud, X X X, X X ja X X määratud esindaja ja Keila Vallavalitsus jätsid seisukoha avaldamata.

11.03.2013 esitas X X taotluse X X suhtes psühholoogiliste täiendandmete saamiseks. Avaldaja, laste määratud esindaja ja Keila Vallavalitsus taotlust ei toetanud, kuna tõendeid on piisavalt kogutud.

10.04.2013 esitas X X taotluse osaotsuse tegemiseks hooldusõiguse osas. Avaldaja toetas taotlust.

4(9) Avaldaja palus lõpetada osaliselt tema ja X Xi ühine hooldusõigus laste suhtes ning anda talle otsustusõigus määrata X X X, X X ja X X viibimiskohta ning haridusasutust ning jätta menetluskulud X Xi kanda.

X X palus vastuavaldustes anda X X hooldusõigus osaliselt üle X Xile, s.o otsustusõigus X X igakordse viibimiskoha ja õppeasutuse valimise osas ning määrata kindlaks alljärgnev või muu laste huvidele vastav suhtluskord:

• Laste X X ja X X elukohaks jääb laste ema viibimiskoht juhtumil, kui see on Eesti Vabariik ja seda kuni laste 16-aastaseks saamiseni.

• Lapsevanem kohustub informeerima teist vanemat e-posti teel laste elukoha muutusest vähemalt üks kuu enne reaalset elukoha vahetamist.

• Laste isal on õigus kohtuda lastega igal paarisnädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni.

• Tavapärasest erinev on suhtluskord laste suvise koolivaheaja perioodil: ajavahemikus 15.06-31.08 veedavad lapsed isaga kaks täisnädalat ja kaks pikemat nädalavahetust (neljapäevast pühapäevani). Ajagraafiku laste suvevaheaja suhtluskorraks lepivad vanemad kokku hiljemalt vastava aasta 01.05. Juhul kui vanemad ei suuda nimetatud tähtajaks graafikut kooskõlastada, lähtutakse endiselt isa juures veedetud paarisnädalavahetustel põhinevast suhtluskorrast.

• Isal on õigus lühiajaliselt kohtuda lastega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest koolis, spordivõistlustel, riigipühadega seotud üritustel jms. Vanemal on õigus teada laste asukohta ning suhelda lastega telefoni teel. Laps võib teisele vanemale helistada ja vanem lastele. Vanem ei sekku lapse telefonivestlusesse teise vanemaga. Lapsele peab tema soovi korral olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus.

• Laste haigestumise korral vanem, kelle juures laps on ööl enne haigestumist olnud, peab järgmisel hommikul organiseerima lapsele vajaliku abi ja järelevalve juhul, kui laps on kooli (või suvelaagrisse) minekuks liiga haige. Mõlemad vanemad on kohustatud teist informeerima haigustest, mille tõttu laps koju jääb. Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse juures viimase haigestumisest tingitud hospitaliseerimise korral piiramatult. Vanem, kelle juures on laps öösel haigestunud, teeb endast olenevalt kõik selleks, et tagada lapse heaolu. Kui laps haigestub isa juures viibides, lepivad pooled lähtuvalt lapse tervislikust seisukorrast, meditsiinilistest näidustustest ja osapoolte võimalustest kokku selle, kas laps jääb haiguse ajaks isa juurde või viiakse ta oma koju.

• Kui lapsega minnakse reisima, on mõlemad vanemad kohustatud teist vanemat sellest informeerima. Reisiga seotud kulud katab see vanem, kes lastega reisile läheb.

• Vanemad edastavad lastele käesoleva kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad lapsi kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema. Vanemad saavutavad lastele edastava informatsiooni osas omavahel kooskõlastuse kõiges lapsi puudutavates küsimustes.

• Vanemad otsustavad laste elukorraldust puudutavad küsimused (sh haridust, haigestumise korral ravi, lapse huvialasid jms. oluliste valikute tegemist eeldavad küsimused) ühiselt, arvestades laste tegelikku koolikoormust ja võimaluse korral laste soove ning lähtudes sellest, mis tagab lastele tulevikus parema toimetuleku.

• Vanemad suhtlevad laste elu korraldamisel (sh suhtlemiskorra täpsustamisel) omavahel ja lastega ning edastavad lastele selle kohta sõnumid kui oma ühised otsustused. Käesolev suhtluskord tuleb üle vaadata ja võimalusel uuendada, kui seda selgetel ja mõjuvatel asjaoludel tahavad lapsed.

5(9)

• Suhtluskorra kehtivuse jooksul õpib X X X Laulasmaa koolis ja X X asub õppima peale xxxxxxxx lasteaed - algkooli xxxxxxxxxxxx kooli. Samuti palus X X jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Eestkosteasutused ja laste määratud esindaja toetasid avaldust ja vastuavaldust osas, millega anda avaldajale X X X ja X X viibimiskoha ja haridusasutuse valiku otsustusõigus ning X Xile X X viibimiskoha ja haridusasutuse valiku otsustusõigus. Lisaks on lastele määratud esindaja seisukohal, et vanemate ja laste vahelise suhtluskorra võiks määrata järgmiselt:

• X X elukohaks on isa X Xi viibimiskoht.

• X X ja X X elukohaks on ema X X viibimiskoht.

• X X kohustub informeerima X Xt e-posti teel lapse elukoha ja õppimiskoha muutusest vähemalt 1 kuu enne reaalset elukoha või õppimiskoha vahetamist.

• X X kohustub informeerima X Xi e-posti teel laste elukoha või õppimiskoha muutusest vähemalt 1 kuu enne reaalset elukoha või õppimiskoha vahetamist.

• X X kohtub X X ja X Xga igal paarisnädala laupäevadel kella 12.00-20.00 väljaspool X X ja X X elukohta. Selleks tuleb isa neile järgi ja toob hiljem koju tagasi.

• X X kohtub X Xga igal paaritu nädala laupäeval kella 12.00-20.00 väljaspool X X elukohta. Selleks tuleb ema talle järgi ja toob hiljem koju tagasi.

• Juhul kui üks lastest on haigestunud või ei soovi kohtuda, siis ei takista see teistel lastel soovi korral lapsevanemaga kokku saada.

• Kui lapsevanemal pole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada või kui lapse tervislik seisund ei võimalda lapsevanemaga kokku saada, siis ära jäänud kohtumist ei asendata.

• Lapsevanemal on õigus lastega tähistada nende sünnipäevi lähimal koosveedetaval graafikujärgsel nädalavahetusel.

• Meditsiinilist sekkumist nõudva olukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul hädaolukorra tekkimisest kokkulepitud sidevahendite teel.

• Kui üks vanem soovib minna lapse või lastega reisile väljapoole Eesti Vabariiki, siis informeerib ta sellest teist vanemat vähemalt 7 päeva enne reisi algust.

• Paarisaastatel veedavad lapsed kevadise koolivaheaja emaga ja sügisese isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Sel ajal ei kehti p-des 5 ja 6 toodud suhtluskord.

• Lapsed veedavad jõulupühad paarisaastatel emaga ja paaritutel isaga, aastavahetuse vastupidi. Lapsed veedavad talvisest koolivaheajast esimese poole vanemaga, kellega veedavad jõulud ja teise poole vanemaga, kellega veedavad aastavahetuse.

• Emadepäeva veedavad lapsed emaga, isadepäeva isaga.

• Lapsevanemal on õigus teada laste asukohta teise vanemaga kokkusaamisel ning suhelda lastega telefoni teel.

• Lapsevanemal on õigus teada laste asukohta ning suhelda lastega telefoni teel kokkusaamiste vahelisel ajal õhtusel ajal.

Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus 05.07.2013 määrusega otsustas:

1. Jätta rahuldamata X Xi 01.10.2012 taotlus X X Xle ja X Xle meditsiinilise ekspertiisi läbiviimiseks.

2. Jätta rahuldamata X Xi 11.03.2013 taotlus X X suhtes psühholoogiliste täiendandmete saamiseks.

3. Jätta rahuldamata X Xi 10.04.2013 taotlus osalahendi tegemiseks hooldusõiguse osas.

6(9)

4. Jätta rahuldamata X X 25.04.2013 taotlus võtta kohtul seisukoht tema 03.02.2012 taotluse osas esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks.

5. Jätta rahuldamata X X 06.05.2013 taotlus teha trahvihoiatus.

6. Rahuldada osaliselt X X avaldus X X X, X X ja X X hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks X Xle.

7. Lõpetada osaliselt X X ja X Xi ühine hooldusõigus X X X suhtes ning anda X Xle üle otsustusõigus X X X viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas.

8. Lõpetada osaliselt X X ja X Xi ühine hooldusõigus X X suhtes ning anda X Xle üle otsustusõigus X X viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas.

9. Rahuldada osaliselt X Xi vastuavaldus X X Xga, X Xga ja X Xga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning X Xi vastuavaldus X X hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks X Xile.

10. Lõpetada osaliselt X X ja X Xi ühine hooldusõigus X X suhtes ning anda X Xile üle otsustusõigus X X viibimiskoha ja haridusasutuse valiku osas.

11. Määrata kindlaks vanemate X X ja X Xi ning laste X X X, X X ja X X vaheline suhtluskord järgmiselt: 11.1 Suhtlukord määrab X X X ja X X suhtlemise isa X Xiga ning X X suhtlemise X Xga. 11.2 Konkreetne päev ja aeg määratakse kindlaks vanemate vastastikusel kokkuleppel hiljemalt eelneva nädala pühapäeval kell 20.00. 11.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib laps eraldi elava vanema hoole all eeltoodud tingimustel laupäeval kell 12.00-20.00. 11.4 Paarisaastatel veedavad lapsed kevadise koolivaheaja eraldi emaga ja sügisese isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Sel ajal ei kehti p-des 2-4 toodud suhtluskord. 11.5 Suvisest koolivaheajast alates 2014. aastast veedavad lapsed eraldi elava vanemaga vähemalt kaks korda ühe nädala, ülejäänud osas suvest kehtib p-des 2-4 toodud suhtluskord. Vanemad lepivad ajagraafiku kokku hiljemalt 01.05. 11.6 Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib laps eraldi elava vanema hoole all eeltoodud tingimustel juulikuu esimese ja augustikuu esimese nädala. 11.7 Lapsed veedavad jõulupühad paarisaastatel emaga ja paaritutel isaga, aastavahetuse vastupidi. Lapsed veedavad talvisest koolivaheajast esimese poole vanemaga, kellega veedavad jõulud, ja teise poole vanemaga, kellega veedavad aastavahetuse. 11.8 Lapsed veedavad emadepäeva emaga, isadepäeva isaga. 11.9 Eraldi elaval vanemal on õigus lapsega tähistada tema sünnipäeva lähimal koosveedetaval graafikujärgsel paarisnädalavahetusel.

11.10 Eraldi elaval vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni teel kokkusaamiste vahelisel ajal õhtuti ajavahemiku jooksul kella 19.00-.20.00.

11.11 Lapsega koos elaval vanemal on õigus suhelda telefonitsi lapsega ajal, mil ta viibib eraldi elava vanema juures.

11.12 Lapsega koos elav vanem kohustub informeerima eraldi elavat vanemat e-kirja või sms-i teel lapse elukoha ja õppimiskoha muutusest vähemalt üks kuu enne reaalset elukoha ja/või kooli vahetamist.

11.13 Kui eraldi elaval vanemal ei ole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada või kui lapse tervislik seisund ei võimalda kokku saada, siis ära jäänud kohtumist ei asendata.

11.14 Juhul, kui laps haigestub eraldi elava vanema juures viibimise ajal viisil, mis juhul ei ole lapse transportimine mõistlik, jääb laps kuni tervenemiseni eraldi elava vanema juurde, vastupidisel juhul korraldab eraldi elav vanem lapse viimise lapsega koos elava vanema juurde. Kui laps haigestub enne eraldielava vanemaga

7(9) kohtumisaega viisil, mis takistab kodust väljumist (nt palavik vms), informeerib lapsega koos elav vanem sellest eraldi elavat vanemat viivitamatult sms-i teel ning haige laps jääb koju ning kohtub eraldi elava vanemaga järgmisel antud korraga määratud kohtumisajal.

11.15 Kui vanem soovib minna lapsega reisile väljapoole Eesti Vabariiki või väljapoole riiki, kus lapsed elavad, siis informeerib ta sellest teist vanemat vähemalt seitse päeva enne reisi algust.

11.16 Eraldi elav vanem tagab lapse nõuetekohase ülalpidamise ja vanemliku hoolitsuse lapse enda hoole all viibimise ajal.

11.17 Lapsega suhtlemise korra täitmisel seatakse esikohale lapse huvid.

11.18 Vanemad arvestavad lastega suheldes nende vanust, s.t lähtudes eelkõige laste võimalustest ja soovidest. Lapsega koos elav vanem peab lubama eraldi elaval vanemal suhelda lapsega eelpool nimetatud suhtlusmahus.

11.19 Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja sms-i teel.

12. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel jättis kohus rahuldamata X Xi 01.10.2012 taotluse X X ja X X meditsiinilise ekspertiisi läbiviimiseks, kuna puudub vajadus täiendavalt tõendeid koguda laste arvamuse teadasaamiseks. TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel jättis kohus rahuldamata X Xi 11.03.2013 taotluse X X suhtes psühholoogiliste täiendandmete saamiseks, kuna puudub vajadus täiendavalt tõendeid koguda. TsMS § 450 lg ja § 463 lg 2 alusel kohus jättsis rahuldamata X Xi 10.04.2013 taotluse osaotsuse tegemiseks hooldusõiguse osas, kuna asja on võimalik lahendada lõpuni. TsMS § 277 alusel jättis kohus rahuldamata avaldaja 25.04.2013 taotluse võtta kohtul seisukoht tema 03.02.2012 taotluse osas esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks, kuna avaldaja ei ole 03.02.2012 kohtule dokumente esitanud. Kohus jättis rahuldamata 06.05.2013 avaldaja taotluse teha menetlusosaliste trahvihoiatus, kuna see ei ole piisavalt põhistatud.

PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS §

137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Esitatud avaldustest, ärakuulamistel avaldatust ning tõenditest nähtuvalt elavad X X X ja X X aastaid avaldaja juures või tema korraldamisel, X X on menetluse käigus korduvalt avaldanud soovi asuda elama X Xi juurde. Eestkosteasutused ning lastele määratud esindaja toetavad laste avaldatut. X X X ja X X elukorraldus ei muutu, kui anda avaldajale ainuotsustusõigus isikutele igakordse viibimiskoha ja haridusasutuse valikul. Samuti ei muutu X X elukorraldus, mis on sellisena seatud 18.04.2013 kohtumääruse alusel. Asja menetluse käigus on selgunud, et vanemate vaheline kokkulepe ei ole võimalik ning laste huvides on stabiilse elukorralduse jätkumine.

8(9) Lähtudes vastuavaldusest ja selle täpsustusest, menetlusosaliste ärakuulamisel avaldatud seisukohtadest ja eestkosteasutuste arvamusest, ning juhindudes PKS §-st 143, leidis kohus, et X Xi vastuavaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 19.09.2012 kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorda ei ole vaja üldiste põhimõtete osas muuta.

Määruskaebus X X X, X X ja X X esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad:

1. Muuta suhtluskorra punkti 11.2. alljärgnevalt: X X kohtub X X ja X Xga igal paarisnädala laupäevadel kella 12.00-20.00 väljaspool X X ja X X elukohta ja X X kohtub X Xga igal paaritu nädala laupäeval kella 12.00-20.00 väljaspool X X elukohta. Selleks tuleb lahuselav lapsevanem lapsele/lastele järgi ja toob hiljem koju tagasi.

2. Täiendada suhtluskorra punkti 11.15. alljärgnevalt: Erakorralist meditsiinilist sekkumist nõudva või muu last puudutava hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul vastava olukorra tekkimisest kokkulepitud sidevahendite teel.

Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi.

Vaidlustatud määruse kohaselt kohtuvad lapsed lahuselava vanemaga paarisnädala laupäeval või pühapäeval, mis sisuliselt tähendab, et õed-vennad omavahel ei kohtu. Selline suhtluskord ei ole kindlasti laste huvides, sest erinevatest asjaoludest tingituna on hetkel lastele omavaheline suhtlus olulisem, kui suhtlemine lahuselava vanemaga.

Samuti on vajalik, et suhtluskord sisaldaks ka punkti, mis annaks juhised erakorralise meditsiinilise sekkumise ja muu hädaolukorra esinemise puhul.

X X seisukoht X X palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

X Xi seisukoht X X toetab määruskaebust.

Keila Vallavalitsuse seisukoht Keila Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu.

Kose Vallavalitsuse seisukoht Kose Vallavalitsus leiab, et temal ei ole enam puutumust X Xga.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

9(9) Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, esitatud määruskaebusega ja vastustega sellele, leiab, et määruskaebuse väited on õiged ja seetõttu tuleb maakohtu määruses toodud suhtlemiskorda TsMS § 667 lg 2 järgi edasikaevatud osas muuta.

PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on kohustus suhelda lapsega isiklikult. Juhul, kui vanemad ei suuda ise korraldada suhtlemist vanema ja eraldi elava lapse vahel, on kohtul õigus vanema avalduse alusel määrata eraldi elava vanema lapsega suhtlemise kord. Suhtluskorra määramisel tuleb kohtul ennekõike arvestada laste huvidega.

Käesolevas tsiviilasjas on maakohus lahendanud eraldi elavate vanemate suhtlemise nende kolme lapsega, kellest kaks elavad ema juures ja üks isa juures. Kuna tegemist on õe ja vendadega, siis on kolleegiumi arvates oluline, et lapsed saaksid ka omavahel suhelda. Õige on laste esindaja määruskaebuse väide, et maakohtu poolt määratud suhtluskorra p-de 11.2 kuni

11.4 järgi lastel see võimalus puudub. Eeltoodu tõttu tuleb kaebus selles osas rahuldada. Kolleegium muudab suhtluskorra p 11.2 ja p 11.4, kuna mõlemad punktid reguleerivad igakuist suhtluskorda. Punkt 11.2, millega antakse laste vanematele võimalus kokkuleppel määrata, millal täpselt lapsega kohtuda, tuleb suhtluskorda jätta, sest ennekõike on vaja jõuda olukorrani, kus vanemad saaksid omavahel lahendada lastega suhtlemisse puutuva. P 11.2 tuleb sõnastada viisil, kus X X kohtub X X ja X Xga iga paarisnädala laupäeval või pühapäeval vähemalt kaheksa tundi eemalelava vanema hoole all (viimase elukohas või mujal), ja X X kohtub X Xga iga paaritu nädala laupäeval või pühapäeval vähemalt kaheksa tundi eemalelava vanema hoole all (viimase elukohas või mujal). P 11.3 tuleb jätta muutmata, kuna see annab vanematele võimaluse kokku leppida, millal täpselt p-s 11.2 toodud nädalavahetustel lapsega suhelda. P 11.4 tuleb sõnastada kaebuses toodud viisil: Kokkuleppe mittesaavutamisel kohtub X X X X ja X Xga igal paarisnädala laupäevadel kella 12.00-20.00 väljaspool X X ja X X elukohta ja X X kohtub X Xga igal paaritu nädala laupäeval kella 12.00-20.00 väljaspool X X elukohta. Selleks tuleb lahuselav lapsevanem lapsele/lastele järgi ja toob hiljem koju tagasi. Koosmõjus eelnevaga tuleb täpsustada ka määruse p 11.10.

Arvestades lapsevanemate omavahelisi konfliktseid suhteid, on põhjendatud täiendada kohtumäärust kaebuses toodud punktiga, mis sätestab laste vanematele kohustuse informeerida teineteist erakorralist meditsiinilist sekkumist nõudva või muu last puudutava hädaolukorra puhul.

Kuna tegemist on hagita asjas tehtud määrusega, siis leiab kolleegium, et TsMS § 172 lg-st 1 lähtudes tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm