2-13-33231/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-33231 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Hagihind

3 285 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov (epost vladimir.sadekov@sadekov.ee) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXXelatis XXX(sündinud XXX.a.) kasuks XXXülalpidamiseks igakuuliselt summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 12.07.2013.a. kuni XXXtäisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

3. Välja mõista XXXXXXkasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.08.2012-11.07.2013 eest 867 (kaheksasada kuuskümmend seitse) eurot.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXXkohustatud punktis 2 sätestatud rahalised kohustused täitma XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX iga kuu 5. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXXelatisraha“.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida oma kohustusi ning ei maksa alimente. Hageja palub elatise välja mõista kostjalt alates hagi esitamisest kohtusse s.o. alates 12.07.2013.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja peab mõistlikuks välja mõista kostjalt elatise muutuva suurusena

– poole kehtiva töötasu alammäära ulatuses. Sellisel juhul ei pea hageja iga aasta nõudma kohtus elatise suurendamist. Hageja palub tagasiulatuvalt välja mõista kostjalt elatise alates 01.08.2012.a. summas 1 845 eurot (5 x 145.00 eurot + 7 x 160 eurot).

Kostja seisukohad

Kostja hagi ei tunnista. Kostja veedab hagejaga aega ning ostab vajalikke oste, s.t. osaleb oma lapse kasvatamises ning aitab teda nii palju kui kostja varaline seisund seda võimaldab. Pooled ei ole kunagi arutanud lapse elatise maksmist otseselt hageja emale. Kostja veetes lapsega peaaegu kõik laupäevad, pühapäevad, kulutab lapsele raha seoses meelelahutustega, loomaaia või akrobaatikakeskuse külastamisele, mänguasjade, riiete ja jalatsite ostmisele. Kostja tasub ka lapse lasteaia eest. Kostja ei ole nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kantud perioodil on kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustusi, ostes lapsele vajalikke asju, tasudes tütre lasteaia eest ning andes lapsele taskuraha. Kostja on nõus igakuiselt tasuma lapsele elatist 160 eurot.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle, et hageja XXX , kes on sündinud XXX.a. elab koos ema XXX (t.l. 6).

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot.

Hageja seaduslik esindaja nõuab elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses igakuiselt hageja ülalpidamiseks alates 12.07.2013.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Pooled ei vaidle hageja vajaduste üle. Kostja on nõus tasuma kostja ülalpidamiseks elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. 160 eurot.

Kuna pooled ei vaidle kostja vanemate varalise seisundi üle, siis kohus ei pea vajalikuks hinnaga vanemate varandusliku olukorra kohta esitatud tõendeid (t.l. 7, 57).

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja XXX ülalpidamiseks igakuuliselt

160 eurot alates 12.07.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

Hageja nõuab kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahju alates augustist 2012.a.aasta summas 5 x 145 eurot + 7 x 160 eurot kokku 1 845 eurot.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kostja vastuväidete kohaselt on ta täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Kostja väide, et elatise nõudmine alates augustist 2012.a. ei ole põhjendatud seetõttu, et pooled lõpetasid kooselu alates veebruarist 2013.a. ei oma elatise väljamõistmisel tähtsust, PKS § 100 lg 2 esimene lause ei välista elatise väljamõistmist vanemalt kui laps ja vanem koos elavad. Laps võib esitada elatise hagi ka vanema vastu, kellega ta koos elab, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust. Vanem on oma ülalpidamiskohustuse täitnud, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Hageja leiab, et kostja on teinud lapsele kulutusi temaga nõupidamata ja selleks nõusolekut saamata, mistõttu ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Kohus nõustub, et perekonnaseaduse kohaselt on vanem täitnud ülalpidamiskohuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb ning reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui ostetakse asju kohustatud isiku äranägemisel, kuid kuna hageja on elatise kui kahju hüvitamise nõude esitanud tagasiulatuvalt, siis ei ole kohtu arvates veenev hageja väide, et kostja poolt tehtud kulutusi lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ei ole teine lapsevanem heaks kiitnud. Kui hageja ei ole nõudnud elatise maksmist oma teise vanema arvelduskontole, kellega ta koos elab, siis ei saa eeldada, et vaid selline ülalpidamiskohustuse täitmise viis oleks hagejat rahuldanud. Järgnevalt kohus hindab, kas kostja on teinud kulutusi lapsele ja kas need kulutused on seotud lapse ülalpidamiskuludega ja vajalikud s.o. kas kostja tehtud kulutused on tehtud lapse huvides, mis lubaks lugeda täidetuks kostja ülalpidamiskohustuse hageja ees.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks täitnud augustis 2012.a. oma lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on väitnud, et ta on hageja esindaja arvelduskontole tasunud 12.09.2012.a. 110 eurot, kuid tõendeid esitanud ei ole. Seega kohus ei saa lugeda tõendatuks, et kostja on täitnud oma 2012.a. septembrikuu ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks täitnud 2012.a. oktoobris, novembris ja detsembris lapse ülalpidamiskohustust. Kuna elatise miinimumsumma 2012.a. oli 145 eurot kuus (s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), siis on kostja jätnud täitmata oma lapse ülalpidamiskohustuse viie kuu eest kokku summas 725 eurot.

Kostja on väitnud, et on 22.01.2013.a. tasunud hageja esindaja arvelduskontole 70 eurot lapse jaoks, kuid tõendeid esitanud ei ole. Seega kohus ei saa lugeda tõendatuks, et kostja on täitnud oma 2013.a. jaanuarikuu ülalpidamiskohustust, milliseks alates 01.01.2013.a. on 160 eurot.

Veebruaris 2013.a. on kostja vastuse kohaselt kostja teinud hageja ülalpidamiseks kulutusi summas 229.19 eurot. Kohus peab lapsele tehtud kulutustest põhjendatuks Sparta Akrobaatikaklubi külastamised 3 korda kuus kokku summas 20.4 eurot (t.l. 39-41) ning kahtlemata on lapse huvides ja vajalik kulutus kostja poolt 16.02.2013.a. hageja esindaja arvelduskontole kantud summa 68.92 eurot lasteaia eest (t.l. 41). Kuna kostja ei ole tõendanud peonuku ostmist lapsele summas 50.18 eurot, siis ei ole tõendatud, et kostja on sellise summa ulatuses täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kohtu arvates, ei ole veenev, et kohtule esitatud poetšekkide alusel on lapsele toidu ostmine tõendatud summas 89.69 eurot (t.l. 39, 40, 41). Hageja on veenvalt kinnitanud, et toidupoe tšekid, kust nähtub muuhulgas vaakumpumba ja koeratoidu ostmine ei tõenda lapsele tehtud kulutusi arvesse võttes ka asjaolu, et laps ei ole kostja juures nädalate kaupa elanud. Kuna kostja ei ole tõendanud, kui mitu päeva hageja elas veebruarikuus tema juures, siis on kohtul väga raske hinnata lapse toidu suhtes tehtavate kulutuste vajalikkust. Kui aga eeldada, et laps viibis kostja juures nädalavahetustel, siis kohus leiab, et põhjendatuks kulutuseks lapse toidule saab lugeda 30.68 eurot ning seega kohus loeb tõendatuks, et kostja on veebruaris 2013.a. täitnud lapse ülalpidamiskohustust 120 euro eest.

Märtsis 2013.a. on kostja väidete kohaselt kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustust 249.77 euro eest. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, et kostja koos lapsega on käinud 4 korda Sparta Akrobaatikaklubis, millele on kulunud 27.2 eurot (t.l. 43, 45, 46, 47), tasunud lasteaiamakse 11.03.2013.a. 110 eurot (t.l. 44), ostnud nuku 6 euro eest (t.l. 47), kokku 143.2 eurot. Kostja esitatud toidutšekke kokku summas 104.77 eurot (t.l. 43, 44, 45, 46, 47), kohus ei pea veenvateks tõenditeks lapsele kuluva toidusumma arvestamise katteks, sest hageja vaidleb vastu, et ta elas kostja juures nädalate viisi, mistõttu ei olnud vajadust temale nädalateks süüa osta. Kohus leiab, et arvesse võttes, et hageja kindlasti sõi kostja juures viibimise ajal, pole põhjust kahelda, et kostja on koos hagejaga käinud ka MacDonaldsis söömas 7.80 euro eest (t.l. 44), siis on kostja oma ülalpidamiskohustust kogu märtsikuu eest arvesse võttes muid märtsis tehtud kulutusi täitnud vähemalt 160 euro suuruses summas.

Aprillis 2013.a. on kostja tema väidetel teinud lapsele kulutusi summas 119.43 eurot. Kohus loeb tõendatuks ja vajalikuks kuluks lapse huvides Sparta Akrobaatikaklubi külastamise, millele kulus

6.80 eurot ning hageja esindajale tehtud ülekande 17.04.2013.a. selgitusega lasteaed summas 70 eurot. Kohtu arvates ei ole veenvad kostja kulutused lapse söögile väidetavalt nädalates kokku summas 37.33 eurot (t.l. 48, 49). Kohus leiab, et põhjendatud kulutused lapse vajaduste katteks koos toidu ja MacDonaldsis söömisega, millele kulus 5.30 eurot (t.l. 49) ning koos teiste kulutustega kokku on aprillikuus, mida kostja on täitnud 100 eurot.

Mais 2013.a. on kostja esitatud tõendite alusel tõendatud, et kostja on 17.04.2013.a. tasunud lasteaia eest 75.42 eurot (t.l. 50), mis on kahtlemata vajalik kulutus lapse huvides. Kostja on esitanud ka toidupoe tšeki, mille järgi on kostja väidetavalt ostnud hagejale toitu nädalaks summas 15.12 eurot (t.l. 50). Kohus leiab, et ei ole veenev, et kogu toit tšeki alusel on kulunud lapsele. Seega võttes osaliselt arvesse lapse toidule tehtud kulutusi on kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustust maikuu eest kokku 80 euro väärtuses.

Juunis 2013.a. on kostja tema väidete kohaselt täitnud hageja ülalpidamiskohustust 364.04 euro eest. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik kulutus on seoses puhkusereisiga hagejale ostetud lennupilet, mis maksis kostja sõnul 234 eurot (t.l. 51), samuti on vajalik kulutus 17.06.2013.a. lasteaiatasu maksmine summas 75.42 eurot (t.l. 51). Kohtu arvates on vajalik ja põhjendatud kulutus ka kostja poolt hagejale Barbie ajakirja ostmine 2.29 euro eest. Kuid kohut ei veena kostja kulutused toidule kokku summas 54.62 eurot (t.l. 52). Kohtu arvates on põhistatud ja tõendatud kulutused juunikuu eest hageja ülalpidamiseks võttes arvesse osaliselt kulutusi toidule kokku 320 eurot. Kuna kahtlemata on puhkusereisi planeerimine kulukam kui igakuuline ülalpidamiskohustus, siis kohus leiab, et sellise ühekordse kulutuse tegemisel lapse huvides ühe kuu jooksul võib arvesse võtta mõne teise kuu ülalpidamiskohustuse kandmisel, kui kulutusi lapsele tehti väiksemas ulatuses.

Juulikuu 2013.a. eest kohtule esitatud kostja toidutšeki alusel 10.41 (t.l. 53), peab kohus usutavaks, et hageja huvides on kulutatud 5 eurot. Seega on kostja hageja ülalpidamiskohustust juulikuus täitnud 5 euro eest. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et on üldteada, et laps, kes elab koos teise vanemaga, külastades lahus elavat vanemat, toidetakse hea usu põhimõtet järgivalt ilma selle eest arvet või arvestust esitamata.

Kohtule esitatud tõendid, et kostja on septembrikuus hageja ülalpidamiseks teinud kulutusi

136.64 euro eest, millest 100 eurot on 02.09.2013.a. hageja esindajale ülekantud lapsetoetus (t.l. 55) kohus võtab arvesse kui varasema täitmata jäetud ülalpidamiskohustuse katteks. Kohus aga ei arvesta kostja tehtud kulutusi septembrikuus Sparta Akrobaatikakeskuse külastamisele 6.80 eurot (t.l. 54) ja Tallinna Loomaaia külastamisele 14.70 (t.l. 55) eurot ning toidu ostmisele 15.14 eurot (t.l. 54) lapsele nädalaks. Septembrikuus oli kostjale teada, et hageja sooviks on saada ülalpidamist tema seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega kohus ei loe septembrikuus kostja poolt vabatahtlikult tehtud kulutustega täidetuks hageja ülalpidamist osaliseltki. Alates hagiavalduse esitamisest ei saa kohus lugeda kostja enda äranägemisel tehtud kulutustega kaetuks hageja ülalpidamiskohustust.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest, sest kostja ei ole andnud ülalpidamist piisavalt perioodi 12.07.2012-11.07.2013, millise eest oleks tulnud ülalpidamiskohustust täita kokku 1 742 euro eest (kohus arvestab, et juulikuu 2013..a eest on kostja kohustatud tasuma tagasiulatuvalt elatist 57 eurot ((160:31)x11), mitte 160 eurot nagu on arvestanud hageja). Kuna kohus luges tõendatuks eelnevalt, et kostja on osaliselt täitnud oma ülalpidamiskohustus, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 867 eurot (1 742 – 110 – 160

– 100 – 80 – 320 – 5 – 100 = 867).

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik