1-12-10028/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-12-10028 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. novembril 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10028 (12240103103) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Ogurova Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse

kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova

erakorraline ettekanne nr 56116 B.P suhtes

Hooldusalune B.P

Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX, ei tööta.

Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane:

- 27.03.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja

poolt KarS § 266 lg 1, § 121 järgi, KarS § 68 lg

1 alusel vangistusega 4 kuud 28 päeva, KarS §

65 lg 2 alusel vangistusega 10 kuud 26 päeva,

KarS § 69 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 652 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg- 2 aastat.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova Kriminaalhooldusalune B.P

Kohtuistungi toimumise aeg 24.10.2013, 05.11.2013

1-12-10028 2

RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele B.P-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.03.2013 kohtuotsuse nr 1-12-10028 järgi kandmata jäänud karistus – 10

(kümme) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust (ehk 652 tundi üldkasulikku tööd).

Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu B.P poolt tehtud

üldkasulik töö 82 (kaheksakümne kahe) tunni ulatuses, so 41 (nelikümmend üks)

päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus B.P-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks B.P vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu B.P ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Maakohus tuvastas

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.03.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-10028 tunnistati B.P süüdi KarS § 266 lg 1, § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 09.07.2012

kuni 10.07.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 4 kuud ja

28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.06.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse, 5 kuud 28 päeva vangistust, osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS

§ 69 lg 1 alusel asendati B.P-le mõistetud karistus - 10 kuud ja 26 päeva

vangistust, 652 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati

B.P üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva

seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.03.2013 kohtuotsus jõustus 12.04.2013.

1-12-10028 3

04.10.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 56116 B.P suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele.

Erakoralisest ettekandest nähtub, et B.P on rikkunud registreerimiskohustust ning

hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Hooldusalune ei ilmunud registreerimisel ilma

mõjuva põhjuseta 09.08.2013, 19.09.2013. Seisuga 04.10.2013 on B.P sooritatud 652-st töötunnist 38 tundi. Seega tegemata on 614 tundi.

Oma 12.06.2013 antud kirjalikus seletuses B.P kirjutab, et ei töötanud vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavale määratud ajakavas 90 tundi, sest tegi tööd teisel kohal. Töölepingut isik ei esitanud. 22.08.2013 antud kirjalikus seletuses B.P kirjutab,

et ei töötanud perioodil 05.08.2013 - 09.08.2013, kuna oli sellel perioodil oma tuttava

garaažis ning ei saanud sealt lahkuda, sest võtmeid ei olnud. Samal põhjusel ei ilmunud registreerimisele 09.08.2013. Ei sooritanud ühtegi tundi. 30.09.2013 antud kirjalikus seletuses

B.P kirjutab, et ei töötanud perioodil 06.09. - 11.09.2013 ning 19.09.2013,

18.09.2013, sest oli haige. Suuliselt hooldusalune ütles, et ei ilmunud registreerimisele 19.09.2013, sest oli haige. Arstitõendit isik ei esitanud.

Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest B.P hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ta ei ole üles näidanud huvi oma kohustuste täitmise vastu. Esmakohtumine B.P-ga leidis aset 26.04.2013, mil tutvustati hooldusalusele tema

õiguseid, kohustusi ning üldkasuliku töö tegemise korda ja aega. Hooldusalune allkirjastas

üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. 23.05.2013 oli koostatud üldkasuliku töö

tegemise ajakava nr.1. Hooldusalune sooritas 18 tundi 90 ajakavas planeeritud tundidest.

Arstitõendit ega muud dokumenti ei ole ta esitanud selleks perioodiks millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohal. 12.06.2013 oli koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene kirjalik hoiatus. 12.06.2013 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 2. Ei töötanud, kuna oli haige. Arstitõendit ei esitanud. 02.08.2013 oli koostatud üldkasuliku töö

tegemise ajakava nr 3. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi planeeritud tundidest.

Arstitõendit ega muud dokumenti ei ole ta esitanud selleks perioodiks millal ta puudus

üldkasuliku töö soorituskohal. Ei ilmunud ka registreerimisele õigel ajal. 22.08.2013 oli koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine kirjalik hoiatus. 30.08.2013 oli koostatud

üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 4. Hooldusalune sooritas 20 tundi 44 ajakavas

planeeritud tundidest. Arstitõendi ega muu dokumenti ei ole ta esitanud selleks perioodiks

millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohal. Ei ilmunud ka registreerimisele õigel ajal. 30.09.2013 oli koostatud rikkumise fikseerimise akt ja hooldusalune on teavitatud, et tema suhtes koostatakse erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele.

Lähtudes ülaltoodust palub kriminaalhooldusametnik pöörata B.P-le mõistetud

karistus täitmisele. Kui B.P ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile, siis

vastavalt KrMS § 429 lg 1 teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku võtta B.P vahi alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

24.10.2013 kohtuistungile B.P ei ilmunud teatades vahetult enne istungi algust

telefoni teel, et tal on jalg haige ning ei saa kohtusse tulla. Kohus lükkas istungi edasi 05.11.2013. Arstitõendit B.P ei esitanud.

1-12-10028 4

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus

pöörata B.P-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.03.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik lisas täiendavalt, et peale erakorralise ettekande esitamist on B.P-le tehtud veel kaks üldkasuliku töö sooritamise kava, millest ühe alusel ta sooritas 44 üldkasuliku töö tundi ning teise alusel mitte ühtegi.

Hooldusalune B.P ütles 05.11.2013 kohtuistungil, et ta ei teostanud üldkasulikku tööd ettenähtud aegadel, kuna käis mitteametlikult tööl ning ta pidi sel ajal tööl olema. Ta plaanib minna lähiajal ametlikult tööle ning saab siis korrektselt oma kohustusi täita.

Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale,

et kriminaalhooldusametniku ettepanek B.P suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune B.P ei täitnud temale kohtu poolt

määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ette nähtud ajakavadele. Ega esitanud rikkumiste kohta tõendeid, mis kinnitaks mõjuvate põhjuste olemasolu. Samuti

B.P rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Ta jättis registreerimistele

ilmumata ilma mõjuva põhjuseta: 09.08.2013 ja 19.09.2013. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks.

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja B.P seletusi, on kohus veendunud, et

B.P hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö

tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ei esinenud sellist

objektiivset takistust, mis ei võimaldanud B.P üldkasulikku tööd teha ning täita

registreerimiskohustust. B.P selgitustest nähtuvalt on ta püüdnud leida erinevaid vabandusi üldkasuliku töö mittetegemiseks, kuid tema tegevusest ei nähtu, et ta oleks teinud mingeidki jõupingutusi selleks, et leida võimalusi täita korrektselt kohtuotsusest tulenevaid

kohustusi. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine B.P suhtes ei ole otstarbekas.

Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.03.2013 kohtuotsuse nr 1-12-10028 järgi mõistetud karistus – 10 kuud ja 26 päeva vangistust (ehk 652 tundi üldkasulikku tööd) - tuleb pöörata täitmisele. Kuna B.P on täitmata 570 üldkasuliku töö tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 9 kuud ja 15 päeva vangistust.

1-12-10028 5

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik