Legislator Case Law & Legislation
4-13-6970/4 AI generated

4-13-6970/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-13-6970/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-13-6970 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. novembril 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-5954 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi M.P kaebus Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 09.10.2013 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,13,008830 (10220112391723) Kvalifikatsioon: LS § 227 lg ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-13-6970

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. novembril 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-5954 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi M.P kaebus Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja

Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 09.10.2013

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,13,008830 (10220112391723) Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 09.10.2013 kell 12:00 Paide ja Vineeri tänavate vahel, Pärnu mnt. viadukt Kaebuse esitaja M.P (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, pensionär) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Kesklinna politseijaoskond Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna 09.10.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,13,008830 (10220112391723) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista M.P-le LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10

trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot.

3. Võimaldada M.P tasuda rahatrahv osade kaupa 4 kuu jooksul s.o 10

(kümme) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks. Rahatrahvi

esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 09.10.2013 kiirmenetluse otsuses

väärteoasjas nr 2316,13,008830 (10220112391723) märgitud

Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas, 221023778606

Swedbank pangas, märkides viitenumbri lahtrisse otsuse number

10220112391723 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-13-6970, M.P .

2 Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal

on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

22.10.2013 laekus Harju Maakohtule M.P kaebus Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 09.10.2013 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas

nr 2316,13,008830 (10220112391723). Nimetatud kiirmenetluse otsusega karistati M.P

LS § 227 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot. Esitatud kohtule kaebuses M.P tunnistab oma süüd

täielikult ning kahetseb siiralt ja puhtsüdamlikult toimepandud tegu. Kohtuvälise menetleja

poolt määratud rahatrahv summas 80 eurot on materiaalselt väga raske ja koormav. M.P on mittetöötav pensionär ning tema ainsaks elatusvahendiks on pension. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse rahuldamisega ning rahatrahvi vähendamisega. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud M.P kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

09.10.2013 kiirmenetluse otsusest (VT lk 1) väärteoasjas nr 2316,13,008830 (10220112391723) selgub, et 09.10.2013 kell 12:00 juhtis M.P Tallinnas Paide

ja Vineeri tänavate vahel Pärnu mnt viaduktil mootorsõidukit MB 250 (registreerimismärk XXX) kiirusega 73+/-3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h) ja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h võrra. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 15 lg 1 p 2 ning pani toime LS § 227 lg 1 rikkumise.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50

kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Kombineeritud liiklusjärelvalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 3) kohaselt patrullpolitseinik Raul Annuka mõõtis 09.10.2013 M.P poolt juhitud

mootorsõiduki MB 250 (registreerimismärk XXX) liikus kiirusega 73+/-3 km/h teel , kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Mõõtmine on toimunud paigal seistes ning mõõtmise

ajal kasutati Sony HDR GX115 videokaamerat. Nähtuvalt kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade

Ultra Lyte UX020596 TTRSS-13/00075 ja seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Samuti on kõnealust seadet testinud ka veel mõõtmise päeval 09.10.2013 kell 08:00 ning seade oli töökorras.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et

3 M.P süüline käitumine LS § 227 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud.

M.P-le määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust,

mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse

kantud. Kaebusest selgub, et M.P mõistab oma rikkumist. Nendel asjaoludel

peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel

tühistab kohus kohtuvälise menetleja M.P-le LS § 227 lg 1 järgi määratud

karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 227 lg 1 järgi 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt

M.P on mittetöötav pensionär ning tema ainsaks elatusvahendiks on pension.

Kohus on seisukohal, et M.P sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on

põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul s.o 10 (kümme) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik