3-13-480/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-480

Haldusasi S.R.i kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusele. Menetlusosalised Kaebaja — S.R. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada S.R.i kaebus. 2. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. S.R. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) tegevusele (tl 2–11). Kaebusele anti haldusasja number 3-13-480 ning 05.03.2013 kohtumäärusega anti kaebus kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Tallinna Halduskohtule (tl 145). 1.1 Toimiku materjalidest nähtuvalt viis TJA kaebaja 08.03.2012 ja 20.03.2012 avalduste alusel läbi järelevalvemenetluse Valgas Kungla 46 asuvate hoonete (elamu ja kõrvalhoone) ehitamisega ja kasutamisega seotud asjaolude ning järelevalvemeetmete rakendamise vajaduse väljaselgitamiseks. Kaebaja taotles oma avaldustes TJA-le ettekirjutuse tegemist Valgas Kungla 46 asuva kõrvalhoone õigusvastase kasutamise lõpetamiseks, juhtis tähelepanu kõrvalhoone-sauna ehitamisele ehitusluba ületavas mahus ja elamu õigusvastasele kasutamisele üksnes majutushoonena ning taotles hoonete ekspertiisi ja mõõdistamise läbiviimist. Samuti väitis kaebaja oma avaldustes, et mõlemad ehitised, s.o nii elamu kui kõrvalhoone-saun, on ehitatud kolmekorruselisteks, mistõttu on hooned vastuolus detailplaneeringuga ja ei vasta tuleohutusnõuetele ning selle tulemusel on seatud kõrgendatud tuleohtu nii kaebaja, kelle hooned asuvad kinnistu Kungla 46 uusehitiste tuleohutuskujas, kui ka Kungla 46 nn elamusse kolmandale korrusele majutatud kliendid, sh lapsed. Lisaks väitis kaebaja, et hooned ei vasta asjakohastele ehitusprojektidele. 04.01.2013 koostas TJA dokumendi nr 6.12-2/12-0631-029 „Valgas Kungla 46 ehitatud ehitiste riikliku järelevalve menetluse tulemused ning teade järelevalvemenetluse lõpetamisest“ (tl 13–21), mille kaebaja

2 vaidemenetluses vaidlustas (tl 135–142). 21.02.2013 vaideotsusega nr 6.12-2/13-0170-003 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 99–106). 1.2 Kaebusega nõuab kaebaja TJA 10.01.2013 riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse kui haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist (Valga Kungla 46 uusehitiste ehitamise ja kasutamise asjaolude suhtes) ning TJA kohustamist tegema õiguspärane otsus riikliku järelevalve tulemuste kohta (tl 157–172). Samuti palub kaebaja kohtul kohustada TJA-d tegema erinevaid ettekirjutusi nii Valga Linnavalitsusele kui ehitiste omanikule (tl 165 pöördel, tl 168 pöördel kuni 170, tl 171 pöördel). Kaebaja leiab (tl 158 pöördel kuni tl 161), et tema vara, tervis ja elu on kaebaja hoonete tuleohutuskujasse tuleohutusnõudeid rakendamata ehitatud naaberkinnistu hoonete tõttu pidevasse tuleohtu seatud. Naaberkinnistu hoonete vastuolu tõttu detailplaneeringuga, mida õigusvastaselt kasutatakse, on halvenenud kaebaja elukvaliteet. TJA objektiivne tegelikkust õigesti kajastav informatsioon hoonete ehitamise ja kasutamise kohta võimaldaks kaebajal efektiivselt kaitsta oma objektiivse õiguse normidest tulenevaid subjektiivseid õigusi kohtuvaidlustes Valga Linnavalitsuse ja Päästeameti vastu. TJA on kõrgeim riigiasutus, millele on pandud ehituse riikliku järelevalve kohustus. Olukorras, kus Valga Linnavalitsus ja Päästeamet oma järelevalve kohustusi Kungla 46 ehitiste suhtes õiguspäraselt ei täida, on TJA asutus, mille objektiivne õiguspärane riiklik järelevalve toiming saaks õiguslikult põhistatud ja tegelikkusele vastava lõppotsusega tõkestada ametnike omavoli kaebaja suhtes. Kuna need hooned on kaebaja vahetus naabruses, siis on kaebajal kodu puutumatuse ja hea kogukondliku ühisolemise põhimõtetest lähtudes otsene puutumus nende hoonete ehitamise ja kasutamisega ning seega tähendab objektiivse õiguse normide rikkumine nende hoonete ehitamisel ja kasutamisel otseselt ja vahetult minu subjektiivsete õiguste rikkumist. 2. Kohus, kontrollinud HKMS §-st 120 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt. Antud juhul on kaebuse eesmärgiks takistada ja keelata Valgas Kungla 46 kinnistul asuvate uusehitiste kasutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja muuhulgas pöördunud taotlusega TJA poole, et viimane teostaks ehitiste ja nende kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks järelevalvet. TJA algataski kaebaja taotlusel Valgas, Kungla 46 kinnistul asuvate hoonete suhtes järelevalvemenetluse. Kaevatava toiminguga teatas TJA järelevalvemenetluse lõpetamisest ning esitas Kungla 46 kinnistule püstitatud ehitiste riikliku järelevalve menetluse tulemused. 2.1 Kaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt soovib kaebaja käesoleva kaebusega kaitsta oma vara, tervist ja elu naaberkinnistult Kungla 46 leviva tuleohu eest ning on palunud TJA-l kontrollida vastavust tuleohutusnõuetele (tl 13, 158 pöördel). Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 62 lõikele 4 teostab ehitise ja selle osa tuleohutusnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet Päästeamet. Seega ei kuulu tuleohutusnõuete järgimise üle kontrolli teostamine TJA pädevusse ning TJA teostatud järelevalve tulemuste ja järelevalve lõpetamise teate õigusvastasuse tuvastamisega ning TJA kohustamisega ei saavutaks kaebaja naaberkinnistu uusehitiste tuleohutuse või -ohtlikkuse kindlakstegemist. 2.2 Ehitusjärelevalvet ühe kohaliku omavalitsuse piires teostab kohalik omavalitsus ning riigi ja ühiskonna huvides TJA, peaasjalikult ohutuse tagamiseks. Ehitusjärelevalve teostamine oma haldusterritooriumil on ehitusseadusega (EhS) antud eelkõige kohaliku omavalitsuse pädevusse (EhS § 59 lg 2). Sealjuures on kohaliku omavalitsuse pädevuses ehitiste nõuetele vastavuse kontrollimine ja vastavate ettekirjutuste tegemine (EhS § 59 lg 1 punktid 4 ja 8; § 60 lg 1 punktid 5, 7, 11 ja 12). Kohalikule omavalitsusele on pandud kohustus teha ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutus muuhulgas juhul, kui: ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust; või ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest; või ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist; või ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel; või ehitisel puudub kasutusluba; või ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale; või ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele (EhS § 61 lg 1 punktid 1–3, 7 ja 9–10). Ehkki ka TJA peadirektori volitatud ametiisikul on nimetatud juhtudel ettekirjutuse tegemise pädevus (EhS § 61 lg 5), järeldub EhS § 64 lõikest 3, et EhS-i või selle alusel kehtestatud õigusaktide

3 nõuete rikkumise lõpetamiseks saab TJA teha üksnes järgmised ettekirjutused: 1) esitada nõude õigusrikkumise lõpetamiseks; 2) esitada vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustada tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Sealjuures saab ettekirjutus EhS § 61 lõikest 1 tulenevalt olla adresseeritud üksnes ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule. TJA-l lasub küll kohustus kohalikku omavalitsust riikliku järelevalve tulemustest informeerida (EhS § 62 lg 3), ent kohalikule omavalitsusele TJA ettekirjutuse tegemise faktist omakorda ehitusloa või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks kohustust ei teki (EhS § 28 lg 1 p 2, § 38 lg 1 p 2). Seega ei saavutaks kaebaja TJA teostatud järelevalve tulemuste ja järelevalve lõpetamise teate õigusvastasuse tuvastamisel ja TJA kohustamisel mõju kasutuslubade kehtivusele, kuivõrd TJA-l on pädevus teha teatud kindlaid ettekirjutusi ning neid üksnes ehitise omanikule, mis aga kohalikule omavalitsusele iseenesest ühtegi kohustust kasutuslubade kehtivuse või täitmise osas ei loo. Seega kehtiksid juba väljastatud ehitusload ja kasutusload edasi ning kaebaja ei saavutaks ka käesoleva kaebuse rahuldamise korral kaebuse eesmärki, s.o keelata või takistada Kungla 46 kinnistul asuvate uusehitiste kasutamist. 2.3 Kaebuse täienduste kohaselt vajab kaebaja TJA-lt objektiivset tegelikkust õigesti kajastavat informatsiooni kaitsmaks efektiivselt oma subjektiivseid õigusi Valga Linnavalitsuse ja Päästeameti tegevuse suhtes (tl 159, 162, 167, 168 pöördel, 171 pöördel). HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kohus selgitas kaebajale 06.06.2013 kohtumääruses kaebeõigusega seotud nõudeid. Järelevalvemenetluse algatamise nõudmiseks puudub isikul reeglina subjektiivne õigus. Kohus kordab 06.06.2013 kohtumääruses viidatut, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-44-10 leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“ Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-53-03 asuti seisukohale, et vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebaja õiguste rikkumine. Halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-64- 00; nr 3-3-1-65-00; nr 3-3-1-25-99). Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ja kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seega on haldusasja sisulise arutamise esimese etapina vaja teha selgeks, kas kaebajal on kaebeõigus. Kaebaja märgib, et vajab objektiivset informatsiooni oma subjektiivsete õiguste kaitsel. Halduskohtumenetluse eesmärk ja halduskohtu ülesanne ei ole kontrollida, milline teave on kasutatav tõenditena teistes kohtumenetlustes ning halduskohtusse ei saa pöörduda teiste kohtumenetluste tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamise, tõendite kogumise, loomise, kõrvaldamise või usaldusväärsuse kahtluse alla seadmise eesmärgil. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-60-03 on selgitatud, et isikul ei saa olla põhjendatud huvi säärase kaebuse esitamiseks, mille ainus eesmärk on tõendi välistamine mõnes teises menetluses. Sellisel juhul saab isik oma huve realiseerida teises menetluses tõendi lubatavuse üle vaieldes ning vajadusel tõendile tuginevat kohtulahendit vaidlustades. Kohus küll nõustub kaebajaga, et kehtivas HKMS redaktsioonis on põhjendatud huvi mõistest loobutud, ent selle asemel on tuvastamiskaebuse esitamisel nõutav kaebaja selgitus, miks on kaebuse esitamine kaebaja huvide kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Seega on osundatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-03 ka antud kaebusesse puutuvalt asjakohane. 3. Kui kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada, võib kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel selle esitajale tagastada. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik, kuivõrd vaidlustatud TJA järelevalve menetluse tulemuste ja järelevalve lõpetamise teate õigusvastasuse tuvastamine või TJA kohustamine järelevalve tulemuste kohta uut otsust ja ettekirjutusi tegema ei takista ega keela Kungla 46 kinnistul asuvate uusehitiste kasutamist. Ehitise ja selle osa tuleohutusnõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet EhS § 62 lõikest 4 tulenevalt Päästeamet, mistõttu puudub TJA-l pädevus tuleohutusnõuete järgimiseks riikliku

4 järelevalve teostamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks. Seetõttu tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik