1-12-9308/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuistungi aeg 14.10.2013 – Kohtuasja number 1-12-9308 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Enn Pustak Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.N, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 07.01.2013 ja lõpp 16. .2013

RESOLUTSIOON:

Jätta K.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Asjaolud:

Viru Vangla edastas .07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu kohtuotsusega Karistusseadustiku § 07.01.2013

121 ja § 149 järgi ja mõisteti kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati liitkaristuseks 4 eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkarist useks 10 kuud

9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvesta alates 07.01.2013. ti

Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et on kriminaalkorras K.N

karistatud 4-l korral -l korral, vanglas viibib esimest korda. Isik on toime , väärteokorras 14

pannud isikuvastaseid kuritegusid ja varguseid. Kuriteod on erilaadsed ja erineva raskusastmega. Kinnipeetaval on distsiplinaarkaristusi, sh vangla vara lõhkumise, korralduste eiramise ja keelatud esemete omamise eest.

Isikul on vabanemisel olemas elukoht, samas on tegemist elamispinnaga, mis on ülerahvastatud. Kinnipeetava ja tema koduste vahel on varem esinenud pingeid. Isik on korduvalt vahetanud õppeasutusi, probleemiks on olnud koolikohustuse mittetäitmine, halvad õpitulemused ja kaasõpilaste vastu suunatud vägivald. Isiku materiaalsete vajaduste eest on hoolitsenud tema ema. Isikul on vähene töökogemus.

Isikul on harjumus tarbida pidevalt alkoholi, joobes olles muutub isik agressiivseks ja vägivaldseks. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Seadustesse ja reeglitesse on isik suhtunud seni üleolevalt, tunneb end karistamatuna. Isik õigustab kuritegelikku käitumist, kuritegude toimepanemist ei kahetse. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 75%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 78%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Prokuröri seisukoht:

03.09.2013 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa

K.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokuröri hinnangul viitavad isiku ning toimepandud kuritegude varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal korduvus ja iseloom tema ohtlikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud, suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge. Maakohtu istung: Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et tal on jäänud kanda 1 kuu vangistust. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja K.N tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja toetavad lähedased, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad.

Tegemist on isikuga, kelle puhul on olemas kõrge risk, et ta jätkab vabanemisel kuritegude toimepanemist. Isiku puhul on täheldatud üleolevat suhtumist seadustesse. Isik ei kahetse kuritegude toimepanemist. Ka on kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristus . Kohus leiab, ed et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määrusele nr 3 etähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91-06 on vangistusest enn tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada.

Eeltoodust nähtub, et isik ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Ka vangistuses viibides ei ole kinnipeetav suutnud järgida kehtestatud reegleid ja õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetava vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist ja suunata teda õiguskuulekale käitumisele. Kohus peab vajalikuks arvestada, et isiku puhul on vabaduses uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge. Isikul puudub vabaduses töökoht. Töökoha olemasolu on aga oluliseks eelduseks kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel.

Käesolevas asjas kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholiga, mille mõjul muutub ta vägivaldseks. Kohtu hinnangul on isiku puhul olemas arvestatav risk, et vabanemisel jätkab st ning paneb selle mõjul toime isik alkoholi tarvitami uue kuriteo.

Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks K.N-i enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu.

Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp