3-13-2290/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2290 Haldusasi SA Luke Mõis kaebus Maksuja Tolliameti 16.09.2013 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja kohustamise nõudes toimingu sooritamiseks, millega vaadataks uuesti läbi SA Luke Mõis 28.06.2013 vastus. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu.

2. Jätta rahuldamata SA Luke Mõis esialgse õiguskaitse taotlus.

3. Saata kohtumääruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Maksuja Tolliametile Edasikaebamise kord Määruse p-le 1 on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse p-le 2 on õigus esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud

1. SA Luke Mõis kanti tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja 01.07.2008.

2. Maksu ja Tolliamet (MTA) tegi SA-le Luke Mõis 20.05.2013 hoiatuse nr 12.2-6/201 nimekirjast kustutamise kohta alates 01.01.2014.

3. 16.09.2013 nr 12.2-6/201-1 teatega teatas MTA SA-le Luke Mõis, et MTA teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku SA Luke Mõis tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast kustutamiseks alates 01.01.2014.

4. 16.10.2013 esitas SA Luke Mõis MTA-le vaide, milles vaidlustas 16.09.2013 teate.

5. 18.10.2013 otsusega nr 6-1/1763-2 tagastas MTA vaide selle esitajale.

6. 30.10.2013 saabus Tallinna Halduskohtule SA Luke Mõis kaebus MTA 16.09.2013 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja kohustamise nõudes toimingu sooritamiseks, millega vaadataks uuesti läbi SA Luke Mõis 28.06.2013 vastus. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus nõudega keelata MTA-l esitada ettepanek kaebaja nimekirjast kustutamiseks kohtumenetluse lõpuni. Kaebaja märgib, et kui vaidluse tulemusena peaks selguma, et kaebaja on siiski õigustatud nimekirja edasi kuuluma, võib kaebaja 1. jaanuarist oma õigustest nimekirja liikmena vahepeal ilma jääda. Detsembris-jaanuaris saaks küll vaidlustada (üksnes kohtus) Vabariigi Valitsuse korraldust, ent sedagi alles tagantjärele, kui ühing on nimekirjast juba kustutatud.

6.1. Kaebaja selgitab, et MTA viitab küll oma teates, et ametiga mitte nõustudes on võimalik isikul esitada haldusmenetluses oma seisukohad Rahandusministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele, ent kaebajale teadaolevalt on senise praktika põhjal Rahandusministeerium järginud alati MTA ettepanekuid ning Vabariigi Valitsus rahandusministri omi. Kuna Rahandusministeerium ega Vabariigi Valitsus ise menetlustoiminguid enam ei teosta, on väheusutav, et ühingu pöördumine nende poole ka mingit tulemust annaks. Vabariigi Valitsus on küll paaril korral aastate jooksul alles oma istungil kohapeal poliitilistel põhjustel eelnõu muutnud või lükanud selle arutamise edasi ja lasknud Rahandusministeeriumil eelnõu muuta, ent see on väga harvaesinev praktika.

7. 31.10.2013 kohtunõudega palus kohus MTA-l esitada oma seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse kohta.

8. 05.11.2013 saabus kohtule MTA seisukoht, milles palutakse jätta esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata. MTA leiab, et kaebaja ei ole oma taotluses välja toonud ega põhjendanud, milliseid pöördumatuid tagajärgi olukord, kus esialgset õiguskaitset ei kohaldata, tema jaoks kaasa võiks tuua. MTA märgib, et selliseid pöördumatuid tagajärgi ei eksisteerigi. Kaebajal on küll õigus selles, et kui Vabariigi Valitsus otsustab maksuhalduri ettepanekut järgides kaebaja nimekirjast kustutada, jääb ta seeläbi ilma võimalusest kasutada teatavaid maksusoodustusi ning isikud, kes talle sel ajal annetusi teevad, ei saa seda teha kas tulumaksuvabalt või seda oma maksustatavast tulust maha arvata. Ent tuleb tähele panna, et kui kaebaja kaebus peaks rahuldatama ning kohus otsustama, et kaebaja oleks tulnud siiski nimekirja jätta, on MTA kohustatud tegema ettepaneku Vabariigi Valitsusele kanda kaebaja nimekirja tagasiulatuvalt sellest hetkest, mil ta nimekirjast kustutati. Selliselt taastatakse kaebaja jaoks endine olukord, nagu kohtuvaidlust poleks olnudki. Seejärel on kaebajal õigus esitada perioodide kohta, mil ta oli nimekirjast õigusvastaselt kustutatud, parandusdeklaratsioonid ning taotleda tagasi maksud, mida ta on pidanud tasuma aja eest, mil talle oleks pidanud laienema maksuvabastus. Niisamuti on kaebajal õigus makshaldurit seejärel teavitada neist isikutest, kes talle sel perioodil annetusi tegid ega saanud seaduses ettenähtud soodustusi kasutada, misjärel on ka neil isikuil õigus oma deklaratsioonid parandada ning enammakstud summad tagasi saada. Seega ei too esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi.

8.1. MTA on seisukohal, et esineb oluline avalik huvi esialgse õiguskaitse mitte kohaldamiseks. MTA märgib, et juhul, kui kohus esialgse taotluse rahuldab ning kaebaja jäetakse nimekirja kohtumenetluse ajaks, kuid kohtumenetluse tulemusena leitakse, et kaebaja siiski poleks pidanud nimekirja jääma, puudub maksuhalduril õigus nõuda tagasi maksusoodustusena väljamakstud või vähem tasutud maksusummasid.

Kohtu seisukoht

9. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõuda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks, st, et isiku halduskohtusse pöördumiseks peab esinema tema subjektiivsete õiguste rikkumine. HKMS § 45 lg 3 sätestab kaebeõiguse piirangu, mille kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

10. Vaidlustatud ettepanekus leiab MTA, et on alus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek SA Luke Mõis tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast kustutamiseks alates 01.01.2014. Viidatud nimekirjast kustutamise korda reguleerib Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määrus nr 279 „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise kord, nimekirja koostamiseks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord, selle töökorraldus, samuti liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kord“ (Kord), mis on kehtestatud tulumaksuseaduse § 11 lg 8 alusel. Korra §-s 5 sätestatakse, et MTA teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituste küsimist ühingule kirjaliku hoiatuse nimekirjast kustutamise kohta, kui selgub, et ühingu tegevus ei vasta tulumaksuseaduse § 11 lg-s

2 sätestatud nimekirja kandmise nõuetele või kui ilmnevad sama paragrahvi lõikes 4 või 7 nimetatud asjaolud või kui ühing ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitanud majandusaasta aruannet (lg 1); hoiatuse teeb MTA ühingule teatavaks 15. jaanuariks või 15. juuliks. Hoiatuses näitab MTA ühingu nimekirjast kustutamise põhjuse ja märgib õigusliku aluse ning määrab lõikes 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15. veebruarini või 15. augustini (lg 2); kui ühing nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, esitab MTA komisjonile 20. veebruariks või 20. augustiks ettepaneku ühingu nimekirjast kustutamiseks, märkides kustutamise põhjuse ja õigusliku aluse (lg 3); komisjon vaatab MTA ettepaneku läbi ja esitab MTA-le kirjalikult oma soovituse ühingu nimekirjast kustutamiseks 1. märtsiks või 1. septembriks. Kui komisjon ei ole oma soovitust nimetatud kuupäevaks esitanud, esitab rahandusminister ühingu nimekirjast kustutamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ilma komisjoni soovituseta (lg 4); MTA teatab ühingule oma otsusest tema nimekirjast kustutamise ettepaneku esitamise kohta kirjalikult 15. märtsiks või 15. septembriks. Otsuses näidatakse ettepaneku esitamise põhjus ja õiguslik alus (lg 5); kui ühing ei nõustu MTA otsusega, on tal õigus esitada vaie 30 päeva jooksul, alates otsuse saamisest. MTA lahendab vaide 30 päeva jooksul, alates selle saamisest (lg 6); ühingu nimekirjast kustutamise taotluse korral ei rakendata lõigetes 1–6 kehtestatud tähtaegu. Kirjalik taotlus nimekirjast kustutamiseks tuleb esitada MTA- le 1. maiks või 1. novembriks (lg 7); MTA esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku ühingu nimekirjast kustutamiseks 1. juuniks või 1. detsembriks (lg 8); Vabariigi Valitsus kustutab rahandusministri ettepanekul ühingu nimekirjast 1. juulist või 1. jaanuarist (lg 9).

11. Riigikohus on oma 10.01.2013 otsuses asjas nr 3-3-1-70-12 p-s 9 viidatud sätete kohta märkinud järgmist: „Eeltoodud sätetest nähtub, et maksuhalduri otsusega ei otsustata kaebaja nimekirjast kustutamist, vaid tehakse rahandusministrile üksnes vastav ettepanek. Kaebaja õiguste muutmine või lõpetamine on võimalik alles Vabariigi Valitsuse korraldusega kaebaja nimekirjast kustutamisel. Maksuhalduri otsus ei ole ka eelhaldusakt, millega tehtaks siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu, kuna rahandusminister ega Vabariigi Valitsus ei ole maksuhalduri ettepanekuga seotud. Kui maksuhaldur on otsustanud teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku isiku nimekirjast kustutamise kohta, peavad rahandusminister ja Vabariigi Valitsus ettepanekut kontrollima ja andma oma kaalutlusõiguse piiridesse jääva hinnangu sellele, kas isik jätta nimekirja või mitte. Maksuhalduri otsus (ettepaneku tegemine) on kolleegiumi hinnangul menetlustoiming, millega kaebaja õigusi või kohustusi ei looda, muudeta ega lõpetata. Kolleegiumi praktika kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.“

12. Seega nähtub eeltoodust, et MTA 16.09.2013 teate näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamine on lubatud üksnes siis, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus on seisukohal, et kaebaja pole käesolevas asjas selliseid asjaolusid välja toonud, mille alusel oleks kaebajal kaebeõiguse 16.09.2013 menetlustoimingu vaidlustamiseks. Kohus märgib, et kaebaja väited on suunatud sellele, kas MTA otsus kaebaja kustutamiseks tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjast on sisuliselt õiguspärane või mitte. Kohus selgitab, et oma sellekohased sisulised vastuväited saab kaebaja esitada haldusmenetluses Rahandusministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele. Kaebaja väited, et Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse poolt läbiviidav haldusmenetlus on pelgalt formaalne ning nõustutakse nagunii MTA seisukohtadega, on paljasõnaline. Kohus selgitab, et Rahandusministeerium ja Vabariigi Valitsus viivad läbi haldusmenetlust. Seega tuleb neil järgida haldusmenetluse seadust ja kontrollida MTA ettepanekut sisuliselt, neil tuleb anda hinnang kaebaja vastuväidetele ning neil tuleb anda hinnang (teostada kaalutlusõigust), kas kaebaja nimekirja jätta või mitte. Seega ei saa käesoleval juhul asuda seisukohale, et MTA ettepanek (menetlustoiming) tingiks igal juhul Vabariigi Valitsuse poolt kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise HKMS § 45 lg 3 tähenduses. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus 16.09.2013 menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks. 16.09.2013 menetlustoimingut vaidlustamata ei saa kohtule esitada ka MTA kohustamise nõuet kaebaja seisukohtade uueks läbivaatamiseks. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

13. Kohus selgitab kaebajale, et ta võib Vabariigi Valitsuse korralduse saamisel, kui see rikub kaebaja õigusi, esitada koheselt kaebuse halduskohtule koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kui kohus peab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatuks, saab kohus peatada haldusakti kehtivuse tagasiulatuvalt (HKMS § 251 lg 1 p 1), mis taastaks kaebaja õigused enne haldusakti andmist, st kaebaja oleks kuni kohtumenetluse lõpuni tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjas.

14. Kuivõrd kohus tagastab käesoleva kaebuse selle esitajale, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik