2-13-24585/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.11.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-24585 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1980 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, XXX), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik (Õigusbüroo Olanel Consulting OÜ, e-post info@olanel.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 15.10.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis suuruses 160 eurot kuus alates 01.11.2013.a. kuni XXX 18-aastaseks saamiseni XXX.a. 3. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis perioodi 21.05.2013 kuni 31.10.2013 eest kokku summas 857 eurot. 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: XXX on kohustatud temalt kohtuotsuse punktis 2 väljamõistetud elatise üle kandma XXX arveldusarvele XXXXXXXXXX AS Danske Bank iga jooksva kuu 15-ndaks kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „X elatusraha“; Kohtuotsuse punktis 3 välja mõistetud elatise on XXX kohustatud üle kandma alates juunist 2014.a. XXX eelpoolnimetatud arvelduskontole lisaks igakuisele jooksvale elatisele igakuiste osamaksetena summas 100 eurot kuus kuni võlgnevuse 857 eurot tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX esitas 21.05.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse oma isalt XXX 160 euro elatise saamiseks alates 21.05.2013.a. Kohus tegi 27.05.2013 XXX makseettepaneku. XXX esitas 11.06.2013.a. nõudele vastuväite. Seoses vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 03.07.2013.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus 08.07.2013.a määrusega andis hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks.

XXX (hageja) palus 10.07.2013 esitatud ja 09.08.2013.a. täpsustatud hagis mõista XXX (kostja) alates 21.05.2013.a. välja elatise 220 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja esitas hagi TsMS § 217 lg 3 järgi oma seaduslikuks esindajaks oleva ema vahendusel, paludes kohustada kostjat maksma raha TsMS § 445 lg 1 kohaselt oma ema pangakontole.

Hagiavalduse kohaselt kulud hageja ülalpidamiseks on järgmised: lasteaiatasu 65-70 eurot kuus, riietus keskmiselt 168,89 eurot kuus, teatrikülastus neli korda kuus kokku 52 eurot, mängutuba vähemalt neli korda kuus 12 eurot, võõrkeele koolitused ning muud arengu koolitused, mis on vajalikud kooliks ettevalmistamiseks keskmiselt 35 eurot kuus (kulud sügisest 2013.a.). Kokku hageja kulud koos kulutustega toidule (ca 100 eurot) kokku 440 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja ei tunnista haginõude suurust. Kostja on korduvalt püüdnud leida hageja seadusliku esindajaga kokkulepet elatise küsimuse arutamiseks. Hageja seadusliku esindaja poolse tasakaalu puudumine, vähene huvi perekonnaelu vastu, ettearvamatus käitumises, teod mis on vastuolus mõistega perekond viisid 2012.a. maikuus poolte abielu lahutamiseni. Alates 2009.aastast kuni 2013.a. maikuu lõpuni tegeles suurema osa ajast lapsega pensionärist vanaema, kes tegi kõik, et lapsel oleksid toit ja riided, viis lapse arendatavatesse ja tervistatavatesse ringidesse, mille eest tasus kostja. Hageja seaduslik esindaja oli taolise lapse eest hoolitsemisega täiesti nõus, lapse materiaalse kindlustatuse küsimustes ta ei osalenud. Munitsipaalkorteri saamiseni 2011.a. maikuus elas perekond kostja sugulastele kuuluvas vabas korteris. Kostja andis lapse emale raha korteri eest tasumiseks, kes jättis maksmata arved korteri eest üle aasta, KÜ poolt saadetud kirjad-meeldetuletused võla tasumiseks hageja seaduslik esindaja lihtsalt hävitas. Pärast lahutust 04.05.2012.a. elas laps suurema osa ajast, enne ja pärast lasteaeda, vanaema korteris. Korteris on lapsel talle eraldi sisustatud tuba ja kus on kõik vajalik puhkamiseks ja mängimiseks. Taoline olukord rahuldas lapse ema. Lapse emale öeldi et on vajalik tema materiaalne osavõtt lapse ülalpidamisel ja et laps vajab ema. Peale seda võttis lapse ema lapse enda juurde, laskmata kostjal lapsega suhelda üle kolme kuu. Kostja oli sunnitud pöörduma kohtusse taotlemaks seaduslikku võimalust lapsega suhtlemiseks. Esitatud

3 kulutused, millistest hageja seaduslik esindaja osa ei võtnud, ei ole tõendusvahendiks. Alates 2011.a. maikuust ei olnud kostjal alalist töökohta, mille tulemusena ei olnud kostjal ka garanteeritud tuluallikat. Arvelolek Eesti Töötukassas, töötuskindlustushüvitise saamine, teise eriala õppimine olid toetavad, kuid käesoleva ajani ei ole kostjal olnud võimalik alalist töökohta saada, kuna tööandja eelistab suure töökogemusega töötajaid. Sellega seoses tuleb kostjal võtta vastu väiksema töötasuga lühiajalisi tööotsi, töölepingut sõlmimata. Antud olukorras puudub kostjal võimalus kinnitada isegi kuupalga alammäära kättesaamist. Kostja muud kohustused (iseenda ülalpidamine, tasumine eluaseme eest, korteri üürivõlgade kustutamine) ja varaline seis ei võimalda kostjal maksta lapsele elatist miinimumsummas. Kostja taotleb kohtult hagi läbivaatamisel arvestada PKS § 102 lg 2 teist lauset. Kostjal on võimalik maksta elatist 100 eurot kuus, arvestamata seda osavõttu, millest kostja ja tema sugulased osa võtsid ja hakkavad ka edaspidi võtma osa lapse ülalpidamisel. Kostja palus välja mõista elatise 100 eurot kuus ja määrata kogunenud elatise võlasumma kustutamise alates 2014.a. juunikuust.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde, paludes see rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 220 eurot kuus alates 21.maist 2013.a. Hageja oleks nõus ka vähemalt 180 euroga kuus.

Kostja selgitas, et ei tööta ja ei saa ka abiraha. Lapse ema tekitas kostjale võlgnevused korteri ja Elioni eest, mida kostja peab tasuma. Viis aastat elas laps vanaema juures. Kostja andis raha emale ja ema andis lapse jaoks. Lasteaia eest maksis lapse ema, riided ostsid kostja, ema ja vanaema. Peale 2013.a. maikuud ei ole kostja hageja ülalpidamiseks elatist maksnud. Lapse kulutustele kostja vastu ei vaidle. Kostja nõustus maksma 100 eurot kuus ning kogunenud võlgnevuse alates 2014.a. juunikuust.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma tütrele XXXon, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, vaid PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas tsiviilasjas puuduvad.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja alates 2013.a. maikuust elatist maksnud ei ole.

4

Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatis 220 eurot kuus alates 21.05.2013.a. Kostja lapsele tehtavatele kulutustele vastu ei vaielnud.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.

Kostja sõnul on ta võimeline maksma elatist 100 eurot kuus. Kohus leiab, et kostjal tuleb täita hageja ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras.

Kuna hageja palub välja mõista elatise alates 21.05.2013.a. so maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, siis on kostjal tekkinud elatise võlgnevus, millise tasumise palub kostja määrata alates 2014.a. juunikuust. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud.

Kohus mõistab kostjalt välja elatise 160 eurot kuus alates 01.11.2013.a. ja elatise ajavahemiku 21.05.2013.a. kuni 31.10.2013.a. eest kokku summas 857 eurot.

Kohus leiab, et kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmine ei kahjusta hageja huve. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja täiendavate vahendite tekkimisel oma last lisaks väljamõistetud elatisele ei toeta. Lapse ema põhjustatud võlgnevused korteri eest on võimalik kostjal lapse emalt sisse nõuda.

Kohus märgib, et hageja on kasutanud kohtumenetluses juristi teenust, mis annab tunnistust, et hageja ei ole sellises majanduslikus olukorras, et oleks pidanud taotlema riigi õigusabi.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Menetluskulude jaotus

Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik