2-13-4091/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

2-13-4091

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-4091 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuistung 05.11.2013.a Hageja seaduslik esindaja ja kostja RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited XXX on oma seadusliku esindaja XXX kaudu esitanud hagi XXX vastu alammääras elatise väljamõistmiseks alates 15.01.2013.a. Hageja seaduslik esindaja soovib, et kostja koliks pärast lahutust välja hageja seaduslikule esindajale kuuluvast korterist. Kostja peab osalema lapse ülalpidamises. XXX leiab, et nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna XXX osaleb lapse ülalpidamises ja vanemate lahutuse järel soovib laps elada koos isaga.

2

Hageja seaduslik esindaja vastas, et kuna kostja ei tööta, siis tal puudub sissetulek ja seetõttu ei ole tõene väide, et kostja osaleb lapse ülalpidamises.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega; lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises; lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides; lg 4 kohasel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Laps XXX sündis XXX.a, tema vanemad on XXX ja XXX. XXX lapse isana on kohustatud teda ülal pidama. Kuna hageja elatise nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja nõuet põhjendama ja tõendama. Hageja seadusliku esindaja ja kostja seletustest nähtub, et nad elavad koos lapsega samas korteris ja hageja seaduslikul esindajal ning kostjal on eraldi majapidamised. Laps on mõlema vanema ülalpidamisel. Kostja väide, mida hageja seaduslik esindaja ei ole vaidlustanud on, et ta tasub poolte ühiseks eluruumiks oleva korteri XXX Tallinnas elektri eest ühes kuus 50 eurot ja sideteenuste (telefon ja televiisor) eest 45 eurot. Poolte seletustest ilmneb, et lapsele ostavad toitu mõlemad vanemad ja riideid ostab ainult ema.

Eeltoodust nähtub, et isa osaleb lapse ülalpidamises, tasudes lapse eluasemekulude ja toidu eest. Alus elatise väljamõistmiseks on vaid juhul, kui vanem lapse ülalpidamises ei osale. Samuti nähtub poolte seletusest, et pooled elava ühisel pinnal ning kuigi vanemate majapidamised on eraldi, on laps mõlema vanema ülalpidamisel ja seda igapäevaselt. Käesoleval ajal ei ole ka teada, kumma vanema juurde asub laps lahutuse järgselt elama. Alus kummagi vanema elatise nõudeks tekib alles siis, kui vanemad on asunud eraldi elama, on lõpetanud lapse ühise igapäevase ülalpidamise ja kui on selgunud, et eraldi elav vanem ei osale lapse ülalpidamises vabatahtlikult. Käesoleval ajal ei ole alust elatist välja mõista ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik